Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusalane õigusõpe eksami küsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ehitis ja selle liigid?
  • Mis on tehnosüsteem ehitusseadustiku mõistes?
  • Mis on ümberehitamine ja mis oluline rekonstrueerimine ehitusseadustikus?
  • Mis on energiamärgis?
  • Millal tuleb taotleda projekteerimistingimusi?
  • Kaua kehtib ehitusluba ja kes väljastab?
  • Mis asi on ehitusteatis millal seda esitama peab?
  • Millises avalikus registris on ehitised?
  • Mis on vaja selleks et ettevõtja võiks tegutseda ehituse valdkonnas?
  • Millise pädevusega peab olema pädev isik?
  • Mitmes ettevõttes korraga?
  • Kes teostab riikliku järelvalvet ehitamise üle?
  • Mis on vaegtöö?
  • Mis on hea ehitustava?
  • Kuhu saab esitada kaebuse töösuhtes?
  • Kui pikk on katseaeg kui lepingus pole seda mainitud?
  • Millest peaks juhinduma ehituslepingute sõlmimisel?
  • Kes maksab elektri ja vee eest?
  • Mis on kinnisasi?
  • Mis on mõistlik võlaõiguses?
  • Millises registris on kõik ettevõtjad?
  • Kes võtab vastu seadusi ja kes kuulutab seadusi?
  • Kus avalikustatakse õigusaktid?
1.  Mis  on  ehitis  ja  selle  liigid?  Ehitis  on  inimtegevuse  tulemusel  loodud  ja  aluspinnasega 
ühendatud  või  sellele   toetuv   asi,  mille  kasutamise  otstarve,  eesmärk,  kasutamise  viis  või  kestvus 
võimaldab  seda  eristada  teistest  asjadest.  Ehitis  on  hoone  või   rajatis .  Hoone  on  väliskeskkonnast 
katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 
2.  Mis  on   tehnosüsteem   ehitusseadustiku  mõistes?  Tehnosüsteem  on  ehitise  toimimiseks, 
kasutamiseks  või  ohutuse  tagamiseks  vajalike  seadmete,  paigaldiste  või  kommunikatsioonide 
kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega.  
3. Millistele ehitistele kehtivad energiatõhususe nõuded? Energiatõhususe nõudeid kohaldatakse 
hoonele,  mille   sisekliima   ja  ruumiõhu  kvaliteedi  tagamiseks,  sealhulgas  temperatuuri  hoidmiseks, 
tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat. 
4.  Mis  on  ümberehitamine  ja  mis  oluline   rekonstrueerimine   ehitusseadustikus?  Ehitise 
ümberehitamine  ehk  rekonstrueerimine  on  ehitamine,  mille  käigus  olemasoleva  ehitise  omadused 
muutuvad  oluliselt.  Oluline  rekonstrueerimine  on  ehitamine,  mille  puhul  on  hoone 
piirdekonstruktsioonide  muutmisega  ning  kande-  ja  jäigastavate  konstruktsioonide  muutmise  ja 
asendamisega  või  välispiirete  ja  tehnosüsteemide  või  nende  osade  muutmisega  või  tehnosüsteemi 
tervikliku  asendamisega  seotud  kulud  suuremad  kui  üks  neljandik  rekonstrueeritava  hoonega 
samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. 
5.  Mis  on  energiamärgis?  Energiamärgis  annab  infot  projekteeritava  või  olemasoleva  hoone 
projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta. Kehtib 10 aastat. Annab selleks 
vastavat  kutset  omav  pädev  isik.  Energiamärgise  andja  kannab  energiamärgise  andmed 
elektrooniliselt ehitisregistrisse.   
6.  Millal  tuleb  taotleda  projekteerimistingimusi?  Projekteerimistingimused  on  vajalikud 
ehitusloakohustusliku  hoone  või  olulise  avaliku   huviga   rajatise  ehitusprojekti   koostamiseks ,  kui 
puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.  
7.  Kaua  kehtib  ehitusluba  ja  kes  väljastab?  Ehitusluba  kehtib  viis  aastat.  Kui  ehitamisega  on 
alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni  seitse  aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Väljastab kohalik 
omavalitsus
8.  Mis  asi  on  ehitusteatis,  millal  seda  esitama  peab?  Ehitise  ehitamisest  teavitatakse  pädevat 
asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. 10 päeva enne ehitamise algust. 
9. Millises avalikus registris on ehitised? Ehitisregistris. 
10.  Nimeta  ehitusprojekti  staadiumid.  Ehitusprojekti  võib  koostada   kolmes    staadiumis
eelprojekt , põhiprojekt ja  tööprojekt
11.  Mis  on  vaja  selleks,  et   ettevõtja   võiks  tegutseda  ehituse  valdkonnas?  A)  Järgima 
asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama, et tema vastutusel tegutseb piisava kvalifikatsiooniga isik ning 
et oleks määratud ka konkreetse projekti või objekti eest  vastutav  pädev isik. B) Tagama, et tema 
vastutusel toimuv ja ehitusseadustikuga reguleeritud tegevus saaks nõuetekohaselt dokumenteeritud 
ning  andma   dokumendid   ettenähtud  korras  üle  pädevale  asutusele.  C)  Täitma  majandustegevuse 
seadustiku üldosa seaduses sätestatud nõudeid, sealhulgas teenuse osutajale esitatud nõudeid. 
12. Millise pädevusega peab olema pädev isik? Mitmes ettevõttes korraga? Isik on pädev, kui tal 
on  töö  eripärale  vastav   kvalifikatsioon .  Kvalifikatsioon  tähendab  teadmiste  ja  oskuste 
kombinatsiooni , seega peab pädeval isikul olema nii vastav  haridus  kui  töökogemus . Pädev isik ei 
või samal ajal tegutseda rohkem kui kolme  ettevõtja pädeva isikuna. 
13.  Kes   teostab   riikliku  järelvalvet  ehitamise  üle?  Ehitusseadustikus  ja  selle  alusel  kehtestatud 
õigusaktides  sätestatud  nõuete  järgimise  üle  teostavad  riiklikku  järelevalvet    järgmised  asutused: 
KOV  üksus,  TJA,  keskkonnainspektsioon,  lennuamet,  maanteeamet,   muinsuskaitse ,   päästeamet
terviseamet , veeteedeamet ja veterinaaramet, tarbijakaitseamet.  
14. Kas  projekteerija  saab teha järelevalvet,  põhjenda . Ei või. Majandustegevuse raames ei või 
omanikujärelevalve  tegija  olla sama ehitise ehitaja ega olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta 
järelevalvet teeb. 
15.  Mis  on  vaegtöö ?  Vaegtööd  –  sellised tööd,  mida ei  ole põhilise valmiduse akti vormistamise 
ajaks tehtud, ent  mis  ei  takista töö  ohutut ja  eesmärgipärast  kasutamist  ning kasutusloa saamist  ja 
mille tegemise ajal on võimalik alustada kasutusloa taotlemist   ja tööde vastuvõtmist  tellija  poolt. 
16. Mis on hea ehitustava? Ehitusseaduse kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea 
ehitustava  ning  ehitamist  ja  ehitusprojekti  käsitlevate  õigusaktide  kohaselt  ega  või  tekitada  ohtu 
inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. 
17. Kuhu saab esitada kaebuse töösuhtes? Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile? 
18. Kui pikk on katseaeg kui lepingus pole seda mainitud ? 4 kuud 
19.  Nimeta   maksud   ja  maksed  mida  maksab  töölepingu   olemasolul    töötaja   ja   tööandja  
protsentides. 
Tööandja   –sotsmaks  33  %,  töötuskindlustusmakse  0,8  %.   Töötaja   –   tulumaks   20  %,  
töötuskindlustusmakse 1,6 %. Kohustuslik kogumispensioni makse  töötajal -  2 %.  
20.  Millest  peaks  juhinduma  ehituslepingute  sõlmimisel?  Ehitustööde  lepingu  põhieesmärk  on 
kokku leppida ehitustööde mahud, ehitustööde hinnad, ehitustööde kvaliteet ja rida muid tingimusi. 
Kes  maksab  elektri  ja  vee  eest?  Ehitustööde  üleandmise  tähtaeg.  Lepingu  hind  olgu  kivist.  Kes 
vastutab  töö  juhusliku  hävimise  eest?  Leppetrahvid  ja  viivised  lepingu  rikkumise  eest.  Ehituse 
koguriskikindlustus CAR. Ehitustööde kontroll. 
21. Mis on  kinnisasi ? Olulised osad, ehitise olulised osad? Kinnisasi on maapinna  piiritletud  osa 
( maatükk ).  Asi,  mis  ei  ole  kinnisasi,  on  vallasasi.   Kinnisasja   olulised  osad  on  sellega   püsivalt  
ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Ehitise olulised osad 
on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist 
või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.  
22.  Mis  on  mõistlik  võlaõiguses?  Kui  lepingus  ei  ole  kokku  lepitud  teisiti,  on  mõistlik  aeg  30 
kalendripäeva.  Võlasuhtes  loetakse  mõistlikuks  seda,  mida  samas  olukorras  heas  usus  tegutsevad 
isikud  loeksid  tavaliselt  mõistlikuks.  Mõistlikkuse  hindamisel  arvestatakse   võlasuhte   olemust  ja 
tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala  tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.  
23. Millises registris on kõik  ettevõtjad ? Äriregistris, ettevõtte registris. 
24. Kes võtab vastu seadusi ja kes kuulutab seadusi? Seadusi võtab vastu Riigikogu, seadused 
kuulutab välja  president
25. Kus avalikustatakse õigusaktid? Riigi Teatajas. 
Ehitusalane õigusõpe eksami küsimused #1 Ehitusalane õigusõpe eksami küsimused #2 Ehitusalane õigusõpe eksami küsimused #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor missL Õppematerjali autor
24. eksami küsimust ja vastust

Sarnased õppematerjalid

Ehitusõiguse 1-kontrolltöö alusmaterjal
9
docx

Ehitusõiguse 1. kontrolltöö alusmaterjal.

1. Ehitusõigus mõisted ja ehitusseaduse reguleerimisala ning üldised nõuded Ehitusõigus ­ õigusnormide kogum, mis reguleerib ehitamist, ehitamisest tulenevaid õigussuhteid sätestades nõuded ehitistele ja projekteerimisele, ehitamise ja kasutamise ja ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse ehitusõiguse aktide rikkumise eest ning ehitusjärelvalve ning riikliku järelvalve korralduse. §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. (2) Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. (3) Käesolevas seadus

Ehitusõigus
Ehituskorraldus eksam 1-15
4
docx

Ehituskorraldus eksam 1-15

1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ­ ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ­ ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ­ ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima

Ehituskorraldus
Ehitushanke juhtimise eksamiküsimused ja vastused
22
pdf

Ehitushanke juhtimise eksamiküsimused ja vastused

1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Õppedistsipliin ”ehituskorraldus ja –juhtimine”  ehituskorraldus on omanikukeskne  ehitusjuhtimine on keskkonnakeskne  ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tegevus toob kaasa ühiskonnale  ehitaja peab alati arvestama võimalusega ”toimetada” sel turul Õppeaine ehituskorralduse eesmärk on anda tervikpilt ehitusprojekti elluviimisest ja ehitisest tema eluea jooksul. Õppeaine ehitusjuhtimine eesmärk on selgitada ehitamisega seotud osapoolte huve seoses ehitisega. 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud: 1) t

Ehitusjuhtimine
Ehituskorraldus Roode Liias
18
docx

Ehituskorraldus Roode Liias

1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ­ ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ­ ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ­ ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitusprojekti vastavust nõu

Ehituskorraldus
Kinnisvara haldamise vastused
90
docx

Kinnisvara haldamise vastused.

Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi ­ sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa ­ sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varaga seotud kulutuste liigid ning nend

Hüdroisolatsiooni tööd
Omanikujärelevalve
12
doc

Omanikujärelevalve

October 20, 2009 Sisukord: Sisukord:...............................................................................................................................1 1.1Sissejuhatus ja üldmõisted...............................................................................................2 1.1.1Subjektid.......................................................................................................................2 1.1.2Lepingu dokumendid....................................................................................................2 1.1.3Muud mõisted...............................................................................................................4 2.1Üldtingimuste eesmärk ja kasutusala.............................................................................. 5 2.1.1Eesmärk..................................................................................

Äriõigus
Ehitus maksumusehindamine I loeng
22
pdf

Ehitus maksumusehindamine I loeng

Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Töös

Ehituse maksumusehindamine
Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015
52
docx

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015

1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara:  füüsiline säilitamine – eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. (tehnohooldustööd,heakorratööd)  juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine.  majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrahoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokulepitud mahus koostat

Kinnisvara haldamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun