Egiptus ja Mesopotaamia (0)

delta – jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks – lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend , papüürus – papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao – egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia – astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid – hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia – palsameeritud surnukeha , sarkofaag - surnukirst , paarperekond – egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf – kirjamärk egiptuses, tempel – pühakoda, usukeskus, tsikuraat – astmiktempel , kiilkiri – mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia – taevakehade järgi ennustamine , palsameerimine – muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat – maailmakorraldus, hammurapi seadused – babülooni seadustekogu , mille kehtestas hammurapi, kuukalender – ajaarvamine , mis koosnes 12 kuust. menes –egiptuse esimene vaarao, kes ühendas alam- ja ülem egiptuse ning rajas uue pealinna memphise, ramses II - egiptuse vaarao, kes sõlmis hetiitidega rahulepingu, tutanhamon – egiptuse vaarao, thutmosis III – egiptuse vaarao, kes saavutas egiptuse suurima ulatuse, nofretete – egiptuse vaarao ehnatoni abikaasa, hammurapi – babüloonia kuningas, kes vallutas mesopotaamia ning rajas suurriigi vana babüloonia ning kes lasi koostada seadustekogu, nebukadnetsar II – uus babüloonia kuningas, gilgameš – sumeri valitseja, kelle lugude põhjal loodi akadikeelne eepos .
egiptuse jumalad (inimese ja looma kujulised) – amon ra – päikesejumal, horos – taevajumal , osiris – viljakusejumal, isis – viljakusejumalanna, seth – kurjuse kehastus, jumalate asutamine – usuti , et jumalad on kogu maad juhtiv valitseja, jumalate austamine oli tohutu, jumalate austamiseks tehti rituaale, mis tõi kaasa jumalate toetuse, austamiseks ehitati jumalatele templeid, mis olid nende maapealsed kojad , kus nende eest hoolt kanti . Templis oli selle taetud jumala kuju, mis oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Sellele ohverdati loomi ja suitsetati viirukit, seda toideti, pesti ja riietati. Lihtrahvas nägi jumalakuju vaid pidustustel. mesopotaamia jumalad (inimese sarnased) – anu – teavajumal, enlil - tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, ea – sumerijumal, maa aluse vete ja sügavuse valitseja, ištar – taevakuninganna, marduk – babüloni jumal, jumalate austamine – omistati inimlikke omadusi, iga linna elanikud osutasid linnajumalale erilist au, jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad – templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal ( kaitsejumal ), kellele ehitati linna peatempel. Ohverdati loomi templiõue keskel altaril, templi hoovi taga hoones, kus oli jumala kuju, lasti vaid preestreid. religioonide erinevus – egiptus – rohkemjumalaid, jumalad rohkem loomakujuga, templid, tähelepanu elule pärast surma, mumifitseerimine , mesopotaamia – vähemjumalaid, jumalad inimese moodi (antropomorfsed), tähelepanu elule enne surma, tsikuraadid (astmiktemplid), ei mumifitseeritud. 6-5 miljonit a tagasi - hominiidide hargenmine inimahvide eellastest –250000a ekr – neanderallaste ilmumine , 200000a ekr – homo sapiensi e nüüdisinimese ilmumine, 8500a ekr – põlluharimise algus, 3500a ekr – kirja kujunemine ( piltkiri ), 3000a ekr – tsivilisatsioonide tekkimine egiptuses ja mesopotaamias, metallide kasutuselevõtt (lähis ida) – vask (5000a ekr), pronks (4000a ekr, levis laialt 2500a ekr), raud (1300a ekr), 3000 a ekr – ühtse egiptuse teke, 2700 – 2200a ekr – egiptuse vana riigi periood, 2000 – 1650a ekr – egiptuse keskmise riigi periood, 1550 – 1075a ekr – egiptuse uue riigi periood, 3000a ekr – sumeri linnriikide teke (ur, uruk , kiš), 539a ekr – uus babüloonia langemine pärsia võimu alla, 3000 – 2400a ekr – sumeri linnriikide periood, 2400 – 2160a ekr – akadi suurriigi periood, 1800 – 1600a ekr (1792 – 1595)– vana babüloonia suurriigi periood, 1000 – 700a ekr (934 – 609) – assüüria impeeriumi periood, 700 – 600a ekr (626 – 539) – uus babüloonia riigi periood. tsivilisatsiooni tekke põhjused – asulad muutusid suuremaks ja rikkamaks, tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti hakatud metalli kasutama. Põlluharimine võimaldas toita suuremat hulka inimesi, seega hakkas rahvaarv kiiresti tõusma, põlluharimine tingis paikse asukoha ning maa valdamine muutus oluliseks. varaste tsivilisatsioonide tunnused – viljelusmajandus , ühiskindlik tööjaotus, riiklus, kõrgkultuur, kirja tundmine , ühiskonna jagunemise klassideks. egiptuse ühiskond – vaarao (piiramatu võim, seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, vahendaja inimeste ja jumalate vahel, tema auks peeti rituaale, mis tõstsid ta teistest kõrgemale), preestrid (olid religioossete kombetalituste läbiviijad ning vaaraode lähimad nõuandjad), sõdurid (hästi treenitud , sõdiruteised saadi sundvärbamisega ), kirjutajad ( kontrollis töötajaid, teatas kõigi kohustused ja nende täitmised), käsitöölised (eraettevõtjad, töötasid vaaraode ja ülikute juures,täites nende tellimusi), talupojad (enamik rahvast, harisid riigi või ülikute maad, sunnismaised, maksid maksu oma saagi arvelt, pidid osalema ka püramiidide ja templite ehitusel), orjad (teisejärgulised, olid peamiselt kas kohustuste täitmatajätmise eest orjastatud endised talupojad/käsitöölised või siis võõrasmaised sõjavangid, neid kasutati erinevatel tööldel ülikute majapidamises , ehitustel ja sõjaväes). egiptuse kultuur, teadus – mitmes valdkonnas põhjalikud teadmised, arstiteadus (silmaoperatsioon, haiguse korral määrati diagnoos ja ravi), päikesekalender (enam vähem täpne ajaarvestus, aasta jagati 12ks 30päevaks ja 5 lisa päevaks, geomeetria (osati arvutada kolmurga ja ringi pindala ning silindri ja püramiidi pindala), egiptuses kujunes kõrgetasemeline kirjandus ja praktilistele oskustele suunatud teadus, irjanduses viljeleti lühivorme (egiptlasti peetakse novelližanri loojateks), sinuhe jutustus, hümnid, autobiograafiad hauakambrite seintel , usk tihedalt läbi põimunud, kirjanduse õitseng keskmise riigi ajal. mesopotaamia kultuur, teadus, kirjandus - jumalate ennete lugemine muutus mesopotaamias omaette teaduseks (astroloogia), kangelaslaulud , teadus praktilise suunitlusega, silmapaisvamad saavutused matemaatikas (kuuekümnendsüsteem, mis tänapäevalgi on kasutusel aja ja nurkade mõõtmisel) ja astronoomias, kuukalendri loomine, ratas ja kiilkiri sumerite riigi ajal, hammurapi seadused hammurapi valitsusajal vana - babüloonia riigis, babüloni rippuvad aiad uus - babüloonia riigis, ehitatud nebukadnetsar II käsul. sarnasus – rahvaharijad preestrid, tsivilisatsioonid tekkisid samal ajal, jumalad tähtsal kohal, piltkirjast välja arenenud kiri, kihistunud ühiskond, haridus peamiselt ülikkonnale, saavutused matemaatikas ja astronoomias, palju jumalaid. erinevus - egiptus / mesopotaamia – kiri: hieroglüüf / kiilkiri, haridus : polnud kättesaadav, vähe kirjaoskajaid / võimaldadi rohkem, suurem kirjaoskus, surmajärgsus: usuti surmajärsesse ellu / ei usutud surmajärgsesse ellu, jumalad: rohkem loomade sarnased / inimese sarnased, templid: tavalised / astmiktemplid, teadmised: päikesekalender / kuukalender, kirjandus: lühiteosed, novellid , „sinuhe jutustus“ / eeposed , „gilgameš“, teadus: geomeetria, arstiteadus / matemaatika , astroloogia, valitsemine: vaarao / kuningad, matmine: palsameerimine / ei palsameeritus, linnad: teeba , memphis , merimde / ur, uruk, kiš, ehitised: püramiidid, luksuslikud majad / tsikuraadid, kahekordsed siseõuega majad.