Õigus olla kuuldud - võimalus otsida kaitset, nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest. Reklaamieetika Aus reklaam peab vahendama tõest informatsiooni ja ei tohi tarbijat eksitada ega segadusse viia. Potensiaalselt eksitav reklaam, mis tundub paljudele valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta tõestada. Agressiivne, ebatsensuurne, isiklikke tundeid puudutav reklaam on keelatud ja ebaeetiline. Eetikakoodeksid. Eetikakoodeks (EK) kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi organisatsiooni liikmete suhtes, EK on täitmiseks esmalt juhtidele, seejärel töötajatele Sissejuhatus • e/v eesmärgid, missioon, koodeksi vajadus ja selle täitmine Ettevõtte moraalipoliitika • Pöördumine e/v huviliste poole, selgitades eesmärke ja püüdlusi Ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus • Töötajatele täpses, lühidas, selges keeles.
ülejäänud ühiskond teab niipalju, kui insener seda välja laseb paista. Konkurents, piiratud ressursid vs keskkonnakaitse, ohutus. Inseneri kohustus juhtkonna ja kasumi ees vs inseneri kohustus ühiskonna ees. Kas alati on see, mis pole keelatud, lubatud? Kas risk õigustab ennast? Millist hinda tuleb maxta kindlustunde eest? Inimese subjektiivne 'eetikakoodeks'. Inimkonna üldinimlik eetikakoodeks (ntx religiooni abil defineeritud). Teatud elukutsete eetikakoodeksid. Eetikakoodeks kooskõlas seadusandlusega, ent seadusandluse teatud inertsi tõttu peab eelkõige juhinduma ühiskonna kujunemise suundadest. Kõigepealt muutub arusaam eetikast ühiskonnas, alles selle lõplikul väljakujunemisel seadusandlus. Erinevad eetikakoodeksid erinevates ühiskondades. Insenerieetika kui alamhulk üldisest eetikast. Insenerieetika koodeksites esinevad inseneri kohustused erinevate ühiskonnagruppide ees:
eetikakoodeks); · maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis (Eesti ajakirjanduse eetikakoodeks); · juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; · avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu; · kõrgemate struktuuride poolt esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; · puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Eetikakoodeksid Meie tänaseid arusaamu on mõjutanud ja suunanud mitmed inimajaloo olulised eetikakoodeksid alates kümnest käsust, Hammurabi seadustest ja lõpetades "Ühiskondlike lepete ja Inimõiguste ülddeklaratsiooniga". Eetikakoodeks on kirja pandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Eetikakoodeksi
Iseseisev töö algab eetika mõiste lahtiseletamisega, ja lõpeb artikli analüüsiga. Kutse-eetika Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Levinumateks eetikakoodeksite koostamise põhjusteks on elukutse sisemine vajadus, väline surve, ühtsete käitumisstandardite kujundamine, regulatsioonide täiendamine, maine kujundamine Esimesed eetikakoodeksid Moosese 10 käsku Budisti 10 käsku Hippokratese vanne Olümpiavõistleja vanne Eetikakoodeksid võivad olla äärmiselt lühikesed ja sõnastavad ainult mingi kindla grupi põhiväärtused ja püüdlused. Eetikakoodeksid võivad olla ka mitmeleheküljelised mahukad ja detailsed, mis sõnastavad väärtuste ja missiooni asemel ka väga konkreetseid tegevusjuhiseid erinevate juhtumite ja situatsioonide jaoks
Ülejäänud tuleb iseenesest. Elluviimine Hakka kohe tegutsema-see annab sulle edumaa teistest planeerijate eest. Eetika · Käitumiskultuur sisaldab ka eetilisi tõekspidamisi sellest, kuidas toimida antud professiooni esindajana Eetikakoodeks · Kirjapandud normide ja /või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul Eetikakoodeksite liigid · Sisu järgi saab eetikakoodeksid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: -Normatiivsed. -Väärtustele tuginevad. -Sotsiaalseid kohtusi võtvad. Taeblikoostamine (andmebaas) Nimekiri koodeksitest (mis valdkonnaga on tegemist) Tegevusalade järgi ehk( Avalik teenistus, Äri, Mittetulundus) · Millise riigi kohta see võib kehtida Eestis vastu võetud eetikakoodeksid Avaliku teenistuse eetikakoodeks AVALIK TEENISTUS ÄRI MITTETULNDUS
jõupingutuse efekti mõju? , . , . , : ..., 18 , ..., : ..., 40 , ...» 4.Kas saab mõnel maal või selle maa mingil arenguperioodil õigustada arvutitarkvara-piraatlust? Kui saab, kas siis deontoloogilise või utilitaarse printsiibi abil? Kas universalism kiidaks selle piraatluse- vormi heaks? , , . . : , . , , , , . , , , , . 10. CSR; EETIKAKOODEKSID 1. Kuidas on kombeks liigitada ettevõtte sotsiaalset kohustust ühiskonna suhtes? Neist millise liigi täitmist saab ühiskond ettevõttelt nõuda? :** ( , .) ,** ( , ) , ** ( , , ,) . 2. Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele (lähenemisele) sotsiaalsesse kohustusse? ** , , , .(). , , , . .*** stakeholder-approach , ,
Tekstis on rõhutud mineviku sündmustele - kosmosetööstus pole nõudnud tuhandeid inimelusid (ala et kosmoseseade kukub Maale ja hävitab osa linnast koos elanikega). 4) Kuna need kõik kolm maailmapilti olid omavahel seotud, kuid kristliku kiriku toetamisel polnud peale traditsioonide ja emotsioonide midagi õigustavat. 5) Pidev enesetäiendus, teiste teadlastega kontakti loomine, hoidmine ja koostöö tegemine, El’i sisesed eetikanormid või näiteks arenenud riikide eetikakoodeksid. 6) Tekst viitab Mclareni väljendiga uuringutele, mis on tekitatud küsimusi nende õigsuses ja ohutuses. Antud kontekstis mõistan seda, kui mingitele uurimisvaldkondadele piirangute kehtestamisena, õigsuse ja ohutuse kontrollimisena.
Eetilise ettevõtte juhtimismudelit- liimete domokraatiline osalemine jne. Põhiväärtused ja eetikaprintsiibid, Poliitika,Otsused,Praktika ja tegevus, Eetiliselt korrektne käitumine Töösuhete eetika. – Töö 3 funktsiooni: Pakkuda arenguvõimalust Anda võimalus ületada egoism – kollektiiv Toota vajalikke tooteid ja teenuseid IT eetika. Finatsjuhtimise eetika. Kliendisuhete eetika. Tarbija põhiõigused, ebaaus konkurents. Eetikakoodeksid. – Sissejuhatus e/v eesmärgid, missioon, koodeksi vajadus ja selle täitmine Ettevõtte moraalipoliitika Pöördumine e/v huviliste poole, selgitades eesmärke ja püüdlusi Ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus Töötajatele täpses, lühidas, selges keeles. Huvide konfliktid, konfidentsiaalsus,kingitsued ja hüvitised; keskkonnahoid,, suhted meediaga, võrdsed võimalused Vastutustundliku ettevõtluse olemus. 1
9. Reklaam ja eetika Reklaam peab sisaldama piisavat informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse. Ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis võiks tarbija segadusse viia ja juhtida vale otsuse tegemisele a) eksitav reklaam b)mitte eksitav reklaam c)potentsiaalselt eksitav reklaam- räägitakse kauba eelistest, aga mitte puudustest.** reklaami agresiivsus, rõvedus. 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Eetikakoodeksid: Sisulised ja fiktiivsed Kirjalikult fikseeritud Normatiivsed-abistavad nt juhtimispoliitika Väärtustele tuginevad Sotsiaalselt kohustavad Abistavad Kutse-eetika on eetika rakendus mingi elukutse puhul. Üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma kujundades kutse eetuja erupära
Neues Museum Rootsis Nordiska Museet, esimene etnograafia muuseum. Venemaal Peeter I kogud, muuseumi juurde asutati Teaduste Akadeemia. Museumite kujunemist on mõjutanud ka maailmanäitused, 1851 Londonis (Kristallpalee). 1880ndatel toimus I muuseumide revolutsioon: · Muuseumitöö professiionaliseerumine · Muuseumitöötajate organistatsioonid · Erialajakirjad · Erialane väljaõpe · Eetikakoodeksid 19 saj lõpus kujunes välja vabaõhumuuseum; 1880 Oslos, Bygdoy poolsaarel, 1891 Stovkholmis Skansen. 20.saj alguseks tänapäevane muuseum: fondiruumid ja näitusesaalid. 1946 ICOM-rahvusvaheline muuseuminõukogu 1970ndad aasta II muuseumirevolutsioon: · Ühiskonda teeniv institutsioon · Pedagoogilien tegevus · Avalike suhete korraldamine · Muuseumid muutusid kultuurikeskusteks Eesti muuseumide algus
füüsilised omadused Motiveeritud käitumine Soov osaleda Isiku väärtus Organisatsiooni olemus Sotsiaalsed süsteemid – psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasus; psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid staatus. Sisemised vajadused ja rühmakuuluvus. Vastastikune huvi – vastasikune vajalikkus ja huvi = mõlemapoolne kasu. Eetika – eetikakoodeksid, eetilised väärtused, eetikakoolitused, töötajate tunnustamine. Organisatsiooni käsitlemisel lähtutakse kolmest kontseptsioonist – organisatsioon on sotsiaalne süsteem, mis on moodustatud vastastikuste huvide baasil ja nad peavad inimesi kohtlema eetiliselt. Organisatsioonilise käitumise käsitlusviisid Org.käitumine püüab integreerida inimesi, struktuuri, tehnoloogiat ja keskkonda. See toetub aluskontseptsioonidele inimesest ja organisatsioonist.
II. Suunatus tulevikku Vastutus tulevaste põlvede ees. Tasakaalustatud (säästva) arengu propageerimine. Eelduseks on loominguline inimene. 1966.a. F.F. Schumacher "Small is Beautiful": Eetiliseks saab pidada vaid tööd, mis annab inimesele arenguvõimalusi, võimaldab ületada egoismi ning loob vajalikke tooteid ja teenuseid. Hoolivuse eetika 1984.a. Nel Noddings "Caring" Oluline on hoolivus ise. Eetikakoodeksid 1990ndatel aastatel oli 80% USA suurematest äriettevõtetest eetikakoodeksid. Eetikakoodeksi abil püüab juhtkond viia kindlat mooralipoliitikat oma töötajate teadvusesse. Eetikakoodeksid jagatakse kolme rühma: normatiivsed väärtustele tuginevad sotsiaalselt kohustavad Näidis ELCOTEQ Network'i eetikakoodeks (väärtusel tuginev) Rahulolev klient Me teame oma klientide vajadusi ning vastame sellele parima teenindusega:
Haridus, teave ja veenmine Teavitamine uutest regulatsioonidest Sotsiaalne marketing (nt uue suhtumise kujundamine) Aruandlus- ja avalikustamiskohustused (nt keskkonnateave) Info toodetel (ökomärgid, tootjamaa, koostis) Vaikimisi valikud (default options) ja müksamine/nügimine (nudging) ENESEREGULATSIOON – Vabatahtlikud kokkulepped: riik ja ettevõtted või ettevõtted omavahel Käitumis- ja eetikakoodeksid: nt advokatuuri eetikakoodeks, panganduses hea tava (RAHVUSVAHELINE SEKKUMINE) – PIGEM VIITAB POLIITIKA KUJUNDAMISE TASANDILE KUI KONKREETSELE INSTRUMENDILE Milliseid instrumente kasutatakse järgnevate probleemide lahendamiseks? • Narkootikumide tarbimine -regulatiivne • Keskkonnasaaste - majanduslik • Halvad tervisekäitumise harjumused - informatiivsed • Vaesus – otsene, majanduslik • Ettevõtluse edendamine 2. Milline väide on vale? a
Etikett on ettekirjutuste ja reeglite kogum, mis reguleerib käitumist standardsetes olukordades. Etiketi ja eetika vahele ei saa panna võrdusmärki. Etikett reguleerb välist käitumist. Moraal püüdleb kõrgemate väärtuste poole ega rahuldu vaid viisakusreeglitega. Kutse-eetikas on rahvaste etiketireeglite tundmine oluline. Etiketi tundmine teeb inimeste, sealhulgas ka kutseesindajate suhtlemise märgatavalt kergemaks, meeldivamaks, lihtsamaks. Kutse-eetika koodeksid Eetikakoodeksid on kõlblusnormid, mis on mõeldud üleüldiseks täitmiseks. Üks vanemaid kõlbelisi õpetusi on Moosese 10 käsku. Esimesed teadaolevad ametikoodeksid pärinevad India preestritelt. Tuntuim Vana-Kreeka kutse-eetika koodeks oli Hippokratese vanne, milles autor propageerib arstieetikat. Esimene insenerieetika koodeks võeti vastu Ameerikas 1912. aastal Ameerika Elektriinseneride Liidu poolt. Euroopa Rahvuslike Inseneriühingute Föderatsiooni koostatud euroinseneri
segadusse viia. Potensiaalselt eksitav reklaam, mis tundub paljudele valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta tõestada. Agressiivne, ebatsensuurne, isiklikke tundeid puudutav reklaam on keelatud ja ebaeetiline. Ebaeetilised rekaalmivõtted – liialdamine(lubatakse rohkem, kui tegelikult on), naise/mehe stereotüüp, väär info, ebakorrektne kõnepruuk, lastele suunatud reklaam (lapsi ei tohi mõjutada, ei tohi ära kasutada nende siirust, vähest elukogemust) Eetikakoodeksid. Eetikakoodeks – kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi liikmete suhtes, täitmiseks esmalt juhtidele, siis töötajatele. Normatiivsed – reeglitele põhinevad koodeksid Väärtustele põhinevad Sotsiaalselt kohustavad Instrumentaalsed – abistavad juhised Eetikakoodeksi ülesehitus – sissejuhatus (eesmärgid, missioon), ettevõtte moraalipoliitika (pöördumine huvilisge poole, selgitus), ettevõtte eetiliste standardite
Etikett on ettekirjutuste ja reeglite kogum, mis reguleerib käitumist standardsetes olukordades. Etiketi ja eetika vahele ei saa panna võrdusmärki. Etikett reguleerb välist käitumist. Moraal püüdleb kõrgemate väärtuste poole ega rahuldu vaid viisakusreeglitega. Kutse-eetikas on rahvaste etiketireeglite tundmine oluline. Etiketi tundmine teeb inimeste, sealhulgas ka kutseesindajate suhtlemise märgatavalt kergemaks, meeldivamaks, lihtsamaks. Kutse-eetika koodeksid Eetikakoodeksid on kõlblusnormid, mis on mõeldud üleüldiseks täitmiseks. Üks vanemaid kõlbelisi õpetusi on Moosese 10 käsku. Esimesed teadaolevad ametikoodeksid pärinevad India preestritelt. Tuntuim Vana-Kreeka kutse-eetika koodeks oli Hippokratese vanne, milles autor propageerib arstieetikat. Esimene insenerieetika koodeks võeti vastu Ameerikas 1912. aastal Ameerika Elektriinseneride Liidu poolt. Euroopa Rahvuslike Inseneriühingute Föderatsiooni koostatud euroinseneri
Kas universalism kiidaks selle piraatluse vormi heaks? Piraattarkvara kasutamist saab utilitaarsest seisukohast õigustada, sest piraattarkvara kasutamine annab vaestele arengumaadele nii majanduse arenguks kui haritud tööjõu tekkimiseks. Veel enam, lõpuks jõuab riik oma arenguga sinnamaale, et on majanduslikult võimalik legaalset tarkvara soetada. Nii valmistavad odavad piraatkoopiad legaalsele tarkvarale turgu ette. Seda muidugi juhul, kui riik piraatlust ei legaliseeri. 10. CSR; EETIKAKOODEKSID 1. Kuidas on kombeks liigitada ettevõtte sotsiaalset kohustust ühiskonna suhtes? Neist millise liigi täitmist saab ühiskond ettevõttelt nõuda? 1)filantroopilised kohustused vabatahtlikult võetud heategevad kohustused (sponsorlus, heategevusfondides osalemine) 2)eetilised kohustused, mis tulenevad ühiskonna ootusest ettevõtte suhtes ettevõtte hea käitumine väljaspool seadusega määratud piire vastavalt ühiskonnas valitsevatele eetilistele veendumustele ja tavadele.
seeläbi maksta töölistele kõrgemat palka. 7. TARBIJA 1. Mis mõttes on tarbijal tänapäeva tarbimisühiskonnas eriline seisund? Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema kuninglik seisund ei tugine mitte rikkusele, sest vaid väike osa tootmisest saab elada luksuskaupade arvel, vaid enamiku tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma masstoodangut müüa. Seetõttu käib võitlus iga vähegi võimaliku tarbija pärast, mistõttu ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Seejuures püütakse mitte ainult soove võimalikult kiirelt ja täpselt täita, vaid ka võimalikke uusi soove ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, tagab see enamasti kaupade piisavalt kõrge kvaliteedi ja madala hinna. Ühelt poolt on tänapäeva tarbija kaitstud ja hellitatud. Teiselt poolt on see kuninglik tarbija vaene. On muidugi kitsas tarbijate kiht, kellele ei sobi osta kaupu
seeläbi maksta töölistele kõrgemat palka. 7. TARBIJA 1. Mis mõttes on tarbijal tänapäeva tarbimisühiskonnas eriline seisund? Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema kuninglik seisund ei tugine mitte rikkusele, sest vaid väike osa tootmisest saab elada luksuskaupade arvel, vaid enamiku tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma masstoodangut müüa. Seetõttu käib võitlus iga vähegi võimaliku tarbija pärast, mistõttu ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Seejuures püütakse mitte ainult soove võimalikult kiirelt ja täpselt täita, vaid ka võimalikke uusi soove ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, tagab see enamasti kaupade piisavalt kõrge kvaliteedi ja madala hinna. Ühelt poolt on tänapäeva tarbija kaitstud ja hellitatud. Teiselt poolt on see kuninglik tarbija vaene. On muidugi kitsas tarbijate kiht, kellele ei sobi osta kaupu
seeläbi maksta töölistele kõrgemat palka. 7. TARBIJA 1. Mis mõttes on tarbijal tänapäeva tarbimisühiskonnas eriline seisund? Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema kuninglik seisund ei tugine mitte rikkusele, sest vaid väike osa tootmisest saab elada luksuskaupade arvel, vaid enamiku tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma masstoodangut müüa. Seetõttu käib võitlus iga vähegi võimaliku tarbija pärast, mistõttu ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Seejuures püütakse mitte ainult soove võimalikult kiirelt ja täpselt täita, vaid ka võimalikke uusi soove ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, tagab see enamasti kaupade piisavalt kõrge kvaliteedi ja madala hinna. Ühelt poolt on tänapäeva tarbija kaitstud ja hellitatud. Teiselt poolt on see kuninglik tarbija vaene. On muidugi kitsas tarbijate kiht, kellele ei sobi osta kaupu
Kõik me oleme kuulnud riigiametnike eetikakoodeksid. Lisaks on olemas veel hea halduskultuur jne. Kuid, mida tähendab hea haldus? Ja mida ta annab juurde kõige nende teiste mõistete juures? Hea halduse põhimõtet on peetud moodsaks või nüüdisaja inimõiguseks, mille vajadus on tingitud avaliku võimu tegevuse laienemisest ning üha keerukamaks muutumisest. Lihtsad isik- haldusorgan haldusmenetlused on asendumas ja asendunud menetlustega, kus tuleb arvestada enam kui ühe isiku õiguste ja kohustustega ning avaliku huviga, rakendada õigusnormides üha enam kasutust leidnud kaalutlusõigust ja määratlemata õigusmõisteid ning eeltoodut arvesse võttes leida konkreetsel juhul kõige õiglasem ja tasakaalustatum lahendus. Kusjuures kogu menetlus peab olema seaduslik ja erapooletu. Teoreetilistest käsitlustest võib leida mitmeid haldusmenetluse ülesannete ja eesmärkide loendeid, kuid kahe peamise (vastandliku) eesmärgina võib välja tuua esiteks m...
Ebaeetilised reklaamivõtted II: • Väär info – reklaamis kasutatakse paremat/ilusamat maketti, lubatakse garantiid, varjatakse toote puudusi • Ebakorrektne ja halvustav kõnepruuk • Lastele suunatud reklaam – lapsi ei tohi mõjutada tegema ostuotsuseid, ei tohi ära kasutada nende siirust, vähest elukogemust jms. • Varjatud reklaam -reklaam, mis on muust samal reklaamikandjal avalikustatavast teabest eristamata 12. Eetikakoodeksid. Eetikakoodeks (EK) kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi organisatsiooni liikmete suhtes, EK on täitmiseks esmalt juhtidele, seejärel töötajatele. Eetikakoodeksi ülesehitusest: • Normatiivsed- reeglitele põhinevad • Väärtustele põhinevad • Sotsiaalselt kohustavad – CSR põhinevad • Instrumentaalsed – abistavad juhised 1. Sissejuhatus: e/v eesmärgid, missioon, koodeksi vajadus ja selle täitmine
Ärieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades
Võimaldavad teineteist täiendades hoida kõrgel elukutse nime ja imagot erinevad au mõisted: ärimehe au, professori au Professionaalne õiglus Professionaalne taktitunne · Kutse-eetika printsiibid: humanismi printsiip utilitarism, inimene kui vahend üleüldise kasu saamiseks optimismi printsiip usk oma elukutse vajalikkusesse Eetikakoodeksid · Eetiline käitumine - hea käitumine üle seaduslike normide, · ühiskond ega riik ei saa kohustada eraettevõtet eetikakoodeksit koostama · klassikaline maffia usaldus keskne voorus · Sisulised ja fiktiivsed koodeksid · Kirjalikult fikseeritud koodeksid · Normatiivsed - abistavad koodeksid · Väärtustele tuginevad · Sotsiaalselt kohustavad · Abistavad koodeksid Normatiivsed koodeksid
pöörduma. Kindalsti ei tohiks töötajad seadust rikkuda, kui Sebe seda ikka nõuaks tuleks jällegi pöörduda vastavasse asutusse abi saamiseks. Kui hakatakse austama üksteisesse kui eesmärki iseeneses, jäävad sellised konfliktid tulevikus ära. Milleks on inseridel vaja eetikakoodeksit? Ajalooline ülevaade näitas ning nagu võib järeldada, on eetika koodekseid vastu võtnud eelkõige teatud elukutsete esindajad (näiteks arstid ja insenerid). Samas on tänapäeval eetikakoodeksid ka näiteks suurtel rahvusvahelistel suurtel ettevõtetel. . Seega võib tegelikult öelda, eteetikakoodeksi võivad vastu võtta sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus(ükskõik, kas see on elukutse, töökoht või hobi) ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada. Inseneride elukutse raames võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme ja
· Brändide ebaõige või moonutatud võrdlus levitatakse valeinformatsiooni · Väär info reklaamis kasutatakse paremat/ilusamat maketti, lubatakse garantiid, varjatakse toote puudusi · Ebakorrektne ja halvustav kõnepruuk · Lastele suunatud reklaam lapsi ei tohi mõjutada tegema ostuotsuseid, ei tohi ära kasutada nende siirust, vähest elukogemust jms. · Varjatud reklaam -reklaam, mis on muust samal reklaamikandjal avalikustatavast teabest eristamata Eetikakoodeksid. Eetikakoodeks (EK) kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi organisatsiooni liikmete suhtes, EK on täitmiseks esmalt juhtidele, seejärel töötajatele Eetikakoodeksi ülesehitusest: Normatiivsed- reeglitele põhinevad Väärtustele põhinevad Sotsiaalselt kohustavad CSR põhinevad Instrumentaalsed abistavad juhised Sissejuhatus · e/v eesmärgid, missioon, koodeksi vajadus ja selle täitmine Ettevõtte moraalipoliitika
kaastöötajad eksivad kehtestatud reeglite vastu?) · Milles seisneb huvide konflikt, mida see tähendab, millal võivad sellised olukorrad tekkida ja kuidas sel juhul toimida? · Milles seisneb favoritism (kellegi soosimine)? · Milline ja millal on konkreetne käitumine ja tegutsemine õigustatud, milline ja millal mitte? · Mida tähendab hea ja õige käitumine konkreetsetes situatsioonides? Eetikakoodeksid Eetikakoodeksid jagunevad laias laastus kolme suurde rühma: 1. normatiivsed (rulesbased) ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste (mõtlemisstandardite), mis esitatakse positiivses ja käitumisnormide, mis esitatakse negatiivses vormis, kirjalik konstateering, mille järgimine on ettevõtte töötajatele kohustuslik, sisuliselt täpsed ettekirjutused. 2. väärtustele tuginevad tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised, sageli pikaajalised, sisuliselt
Varasemad kutse-eetika koodeksid mõjutasid hilisemaid kasvõi vormiliselt. Nii sisaldab enamik tänapäeva analooge kolme tasandit: 1. ÜLDINIMLIKKU - 2. PROFESSIONAALSET- 3. SOTSIAALSET- INSENERIEETIKA sõjamasinate ehitajaid 16. saj. hakati Itaalias eristama sõjaväeinseneridest tsiviilinsenere. Hollandis laienes inseneri nimetus sildade ja teede ehitajatele. 18. saj. insenerideks hakati nimetama tehnikaalade spetsialiste laiemalt. Esimesed eetikakoodeksid - 20. saj. alguses. Ameerika mandri koodeksid lähtuvad täna enam utilitarismi printsiibist qui bono, qui prodest (kellele parem, kellele kasulik) Euroopa omad arvestavad rohkem elukutse seesmisi moraalseid väärtusi. 9 IV. INSENERIEETIKA /IE/ TEKKEST JA ERIPÄRAST Insenerieetika (kui teadus) kitsamas tähenduses: - kutse-eetika alaliike
Võimaldavad teineteist täiendades hoida kõrgel elukutse nime ja imagot erinevad au mõisted: ärimehe au, professori au Professionaalne õiglus Professionaalne taktitunne · Kutse-eetika printsiibid: humanismi printsiip utilitarism, inimene kui vahend üleüldise kasu saamiseks optimismi printsiip usk oma elukutse vajalikkusesse Eetikakoodeksid · Eetiline käitumine - hea käitumine üle seaduslike normide, · ühiskond ega riik ei saa kohustada eraettevõtet eetikakoodeksit koostama · klassikaline maffia usaldus keskne voorus · Sisulised ja fiktiivsed koodeksid · Kirjalikult fikseeritud koodeksid · Normatiivsed - abistavad koodeksid · Väärtustele tuginevad · Sotsiaalselt kohustavad · Abistavad koodeksid Normatiivsed koodeksid
nendega nõustuvad või nõustuda saavad. 2 eetilise haldamise mudelit: Vastavusmudel- kitsas tee Ebaeetilise käitumise vältimine; rõhk on välisel kontrollil; tüüpilised vahendid: piiravad seadused, kindlapiirilised käitumiskoodeksid, kindlapiirilised protseduurid Väärikusmudel- lai tee Eetilise käitumise edendamine; rõhk sisemisel kontrollil; tüüpilised vahendid: töötoad, koolitused, ideaali püüdvad eetikakoodeksid, isiklik juhendamine (mentorlus) usk inimestesse ja nende headusesse on suur! Arutle- kumb sinu kutseliidus/sinu ametialaselt oleks parem lähenemine, kas väärikusmudel või vastavusmudel? Stephen Covery raamat ,,Väga efektiivse inimese seitse harjumust" - ,,emotsionaalse pangakonto" 6 põhilisemat deposiiti 1)teise inimisiksuse mõista püüdmine (mitte hukka/ega õigeks mõistmine, liht mõistmine) 2)tähelepanu pööramine väikestele asjadele 3)lubadustest kinnipidamine
Henry Ford pidas oluliseks produtseerida vajalikke tooteid ja teenuseid. Tema tehastes prevaleeris linditöö idee (üks pani kruvi kohale, teine keeras kinni jne). Nii sai töö muuta viljakamaks ja toote odavamaks. Pt.7. TARBIJA... 1. Mis mõttes on tarbijal tänapäeva tarbimisühiskonnas eriline seisund? Ühelt poolt on tarbijal hea olukord. Iga tarbija eest käib ettevõtete vahel võistlus, ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Tarbijate soove püütakse mitte ainult kiiresti täita, vaid ka ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, siis tagab see enamasti kaupade piisavalt kõrge kvaliteedi ja madala hinna. Halvast või ohtlikust kaubast info levib üsna kiiresti media kaudu, seetõttu tootjat ise püüavad oma tooteid kontrollida. 2. Kas tarbija suhteline ebakompetentsus võrreldes tootjaga on paratamatu nähtus? Miks? Mis ahvatlusi see tootjas tekitab?
(Kas ja kuidas anda teada, et kaastöötajad eksivad kehtestatud reeglite vastu?) · Milles seisneb huvide konflikt, mida see tähendab, millal võivad sellised olukorrad tekkida ja kuidas sel juhul toimida? · Milles seisneb favoritism (kellegi soosimine)? · Milline ja millal on konkreetne käitumine ja tegutsemine õigustatud, milline ja millal mitte? · Mida tähendab hea ja õige käitumine konkreetsetes situatsioonides? Eetikakoodeksid Eetikakoodeksid jagunevad laias laastus kolme suurde rühma: 1. normatiivsed (rules-based) - ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste (mõtlemisstandardite), mis esitatakse positiivses ja käitumisnormide, mis esitatakse negatiivses vormis, kirjalik konstateering, mille järgimine on ettevõtte töötajatele kohustuslik, sisuliselt täpsed ettekirjutused. 2. väärtustele tuginevad - tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised, sageli pikaajalised, sisuliselt
Juhtumite põhjal näited Arutelu ja praktilised ülesanded Lisaks teadmistele näidata grupiprotsesse, kuidas inimesed jõuavad otsusteni. Nõustamise eetilised aspektid Paarinõustamine Perenõustamine Laste ja noorukite nõustamine Grupinõustamine Kriisinõustamine Jne.. On 2 mõõdet Tegevusepõhine mõõde teadusemõõde. Avalikud formaalsed eetikanõuded Tubliduse mõõde kunstimõõde. Tundlikkus konkreetsete situatsiooni aspektide osas. Uriko ei eelda, et me eetikakoodeksid pähe õpime. Aitamise õhinat tuleb alati kontrollida teadusmõõtmega! Standardid Eetilised seotud juriidilistega. Mõlemaga peaks end kurssi viia. Lähene situatsioonipõhiselt. Kõike ei jaksa pähe õppida. Juriidilised Isiklik eetiline hoiak nõustajaks õppimine sisaldab endas uute professionaalsete väärtuste mõistmist ja omandamist ning nende integreerimist juba olemasolevasse moraalsete väärtuste baasi. Kliendikeskselt toimiva nõustaja ülesanded (Rogers, May):
Inimesi pannakse uurijate poolt loodud olukordadesse. 1 Dilemma on ka selle ees, kui palju peaksid uurijad eksperimendis osalejatele sisu seletama selleks, et saada nõusolekut osalemiseks ja samas garanteerida uurimistulemuste usaldusväärsust. Osadel uuringutel makstakse osalejal, seega nad käituvad nii nagu läbiviija neilt ootab. Sotsiaalteadlaste organisatsioonid on kirja pannud ka eetikakoodeksid, kus on kirjas uurija kohustused. Saadud vastuste ekslikkus: uuritavad ei taha tihti rääkida, mida nad teevad või mõtlevad. Uurijad saavad petta kui ei tea nelja peamist probleemi: 1)tahtmatu valetamine arvatakse, et teatakse tõde, hiljem osutub vääraks. 2)teadlik info varjamine või vastusest kõrvalepõikamine. 3)teadlik valetamine eesmärgiga viia küsimuste esitaja eksiteele(nt eraelu puudutavad küsimused). 4)teadlik
presentatsiooni vormid: reportaaz, uudis, karikatuur), mis juba oma vormi kaudu osutavad sellele, mida neist võib oodata. Samuti on meediasiseselt lihtsustavateks mehhanismideks sümbolilised tehnikad ehk sõnumi edastamise riistad (mikrofon, server, trükimasin), mis äratavad oma kasutused erinevaid ootusi. 3. Ajamõõtmes reguleerivad meediasisesed normid ja väärtused seda, milline on ,,õige" ajakirjandus: eelkõige ajakirjanike omavahelised kokkulepped (sh eetikakoodeksid). Meediaväliselt reguleerib sisu lihtsustamist seadusandlus (avalik-õigusliku ringhäälingu seadus) ja õigusinstitutsioonid (kohtuotsused jne). > Meedia on suhteliselt vaba otsustama, kuidas konkreetne toimetus või osakond ümbritsevast sotsiaal-, sisu- või ajamõõtmes informeerib. Tehnikad või mõõtmed on kokkuvõtvalt kommunikatsioonistrateegia ning seda on võimalik meedia iga üksiku alasüsteemi puhul uuesti spetsifitseerida.
pidevalt suurenema. Henry Ford pidas oluliseks produtseerida vajalikke tooteid ja teenuseid. Tema tehastes prevaleeris linditöö idee (üks pani kruvi kohale, teine keeras kinni jne). Nii sai töö muuta viljakamaks ja toote odavamaks. Pt.7. TARBIJASUHETE EETIKA 1. Mis mõttes on tarbijal tänapäeva tarbimisühiskonnas eriline seisund? Ühelt poolt on tarbijal hea olukord. Iga tarbija eest käib ettevõtete vahel võistlus, ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Tarbijate soove püütakse mitte ainult kiiresti täita, vaid ka ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, siis tagab see enamasti kaupade piisavalt kõrge kvaliteedi ja madala hinna. Halvast või ohtlikust kaubast info levib üsna kiiresti media kaudu, seetõttu tootjat ise püüavad oma tooteid kontrollida. 2. Kas tarbija suhteline ebakompetentsus võrreldes tootjaga on paratamatu nähtus? Miks? Mis ahvatlusi see tootjas tekitab?
Riigikogu Toimetised. 12, 2005, lk 71-80. Kohus, struktuur, element, õigussüsteem, suured õigussüsteemid, õiguskorra 6 astet Taska järgi, vertikaalne jm, konstitutsiooni kehtestamise põhistamiseks mõeldud doktriinid, õigusharude süsteem (avalik- ja eraõigus) Riik ja õigus. Riik ja õigus on lahutamatult seotud. Positiivne õigus on antud ajal oleva riigi kehtiv õigus. Ajalooline õigus on eksistentsi lõpetanud riigi kunagine õigus. 16.september *Juristide eetikakoodeksid NELJAPÄEV SEMINARI MATERJAL Õsi, järgmine kord SEMINAR I teema. ÕIGUSE EELASTMED JA ÕIGUSE MÕISTE 1. Õiguse eelastmed (ÕE lk 17-23). 2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim (ÕE lk 23-26; LM II lk 11-13; SÕT lk 45-47 ja 51-56). 3. Ius non scriptum, ius scriptum (ÕE lk 26-29; LM II lk 11). 4. Õiguse tähistamine (ÕE lk 29-33; LM II lk 15-16; SÕT lk 17-19). 5. Õiguse tähistamine ja õiguse idee (ÕE lk 33-38). 6
Umbes 7-8% psühholoogilistest katsetest teostatakse loomadega enamasti rottide, hiirde, jäneste ja lindudega. Ligi kümnendiku loomkatsete puhul kasutatakse elektrilööke. Küsimus on selles kas tohib inimeste heaolu pidada loomade omast tähtsamaks. Teiseks probleemiks on inimestega tehtavad manipulatiivsed katsed. Näiteks kui tahetakse näha kuidas inimesed mingis olukorras käituvad siis provotseeritakse neid ka vastavalt. Eetilist laadi küsimuste lahendamiseks on välja antud eetikakoodeksid. 1) Katseisikutele tuleb tagada privaatsus. Nende mõtteid, tundmusi, arusaamu ei tohi avalikustada ilma nende nõusolekuta. Seetõttu peavad uurijad oma tulemusi esitama nii, et nende alusel ei saaks konkreetseid isikuid tuvastada. 3 2) Uurimustes/ eksperimentides osalemine peab olema vabatahtlik. Samuti peab isikul olema õigus loobuda eksperimendi käigus.
Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid
kahjustavad ennast. · Individuaalsed iseärasused- väärtushinnangud kujunevad lapseeas mis õige mis vale; ego tugevus- talitab enam oma moraali kui teistesurve mõjul; oma saavutuse kontrolli aste. · Organisatsioon struktuurilised iseärasused- struktuur st selged alluvusliinid suurendavad vastutust, ebaselge struktuur vähendab eetikasurvet; formaalsed reeglid- ameti- ja tööjuhendid, eetikakoodeksid vähendavad ebamäärasust ja suurenadavad vastutust. · Organisatsioonikultuur- tugev organisatsioonikultuur mõjutab juhte enam kui nõrk; organisatsioonikultuur kehtestab tavaliselt kõrged eetikastandardid; nõrga kultuuriga organisatsioonides mõjutavad eetilistkäitumist rühmanormid. · Eetikasurve 6 komponenti- kahjulikkuse suurus, tagajärje ulatus;
teatud erakorralisis olukorris mingit moraalset vahet. Seda argumenti ei saa "inimelu pühaduse" traditsionaaleetikaga kokku sobitada. Sellega seoses tekkinud "tegutsemise või tegemata jätmise õpetuse" probleemid viivad meid paraku moraali libeteele. Siin pole enam vahet, kas tehakse midagi, millel on mingisugune konsekvents, või jäetakse midagi tegemata, millel on just seesama tagajärg. Ainult et teost hoiduda on kergem. See ongi põhjus, miks varased eetikakoodeksid olid eitusliku sõnastusega. Alles ligemesearmastus viitab sellele, et tegemata jätminegi kätkeb vigu. Eetilisi kaalutlusi, millel on ratsionaalne alus, valitseb süüme. Tegemist on mingi sisemise häälega , mis annab meile teada, et midagi on valesti ja mis võibolla seda ikka edasi väidab, kui me ka pärast hoolsat relevantset moraalihinnangute vaagimist oleme jõudnud otsusele, et meie toimimine ei ole vale (4., lk 2382-2383).
tehtut (64%), Liikumine ametiredelit mööda on tähtsam, kui töö turvalisus (61%). 17.12.15 24 14.6. Professionaalse teenistuse määrustik inseneridele ja teaduritele 1973 a. ilmus raamat “The Guidlenes to Proffessional Employment for Engineers and Scientists” mis on kasutuses nii USA-s kui ka Kanadas. Määrustiku ilmumise põhjus oli selles, et sellel momendil kehtivad eetikakoodeksid olid mõeldud vaid inseneridele erapraktikas ja vahest sellest ei piisanud inseneridele, kes töötasid tööstuses, haridussüsteemis ja juhtimis-organites. Kümne aasta pärast tehtud küsitlus näitas, et enamus firmasid juhinduvad oma tegevuses sellest määrustikust. 17.12.15 25 Seal on juhiseid väga erinevates küsimustes, kuid enamus neist käsitleb tööandja tegevust erinevatel juhtudel
o Ebaeetilise käitumise vältimine o Rõhk välisel kontrollil o Tüüpilised vahendid: Seadusandlus Kindlapiirilised käitumiskoodeksid Kindlapiirilised protseduurid · Väärikusmudel lai tee o Eetilise käitumise edendamine o Rõhk sisemisel kontrollil o Tüüpilised vahendid: Töötoad, koolitused Ideaali püüdlevad eetikakoodeksid Isiklik juhendamine, mentorlus Integrity: · terviklikkus; · võimalikus variandid: ausameelsus, moraalne terviklikkus, terviklik isiksus, kooskõlalisus · mõtete, motiivide, sõnade ja käitumise kooskõla teatud väärtuste ja normidega kutsealane terviklikkus rikkumatu/korrumpeerimatu professionaalne käitumine. Inimese käitumine on kooskõlas kutse v rolli moraaliprintsiipidega. BIOEETIKA
Eetikaga tegelemine on evolutsiooniline protsess. Enne tuleb leida lahendus enda probleemidele, kui kliendi probleemidele. Kui suur on võimuvajadus ja hoolitsemisvajadus? Tööd tuleb teha kliendi, mitte enese heaolu nimel. Kui nõustajal on isiklikud emotsionaalsed puudujäägid, siis ei ole ta objektiivne kliendi vajaduste suhtes. Ka osad kliendid on väga tundlikud psühholoogi isikliku elu suhtes. Eetikakoodeksid muutuvad aja jooksul. Kliendi vajadus on alati enne nõustaja vajadusi. Nõustaja peab praktiseerima kompetentsuse piirides. Peab lõpetama nõustamissuhte kui see kliendile enam vajalik ei ole. Vajadusel suunama teise nõustaja juurde jne. Nõustajal pole õigust sekkuda kliendi ellu, tema eest otsuseid langetada (v.a. vt edaspidi). Nõustaja peab oskuslikult vähendama kliendi sõltuvust, suurendama
Ligi kümnendiku loomkatsete puhul kasutatakse elektrilööki. Küsimus: kas tohib pidada inimeste heaolu loomade omast tähtsamaks? Probleemiks ka inimestega tehtavad manipulatiivsed katsed. Kui tahetakse näha, mil viisil inimesed mingis olukorras käituvad, siis provotseeritakse neid vastavalt. Kui neile eelnevalt öeldakse, mida neilt oodatakse, ei saaks me inimloomuse kohta midagi reaalset teada. Eetilist laadi küsimuste lahendamisel aitavad psühholooge nende tarbeks koostatud eetikakoodeksid. Eetikakoodeks nõuab, et · patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; · inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet; · vabatahtlik osalemine katses peab põhinema informeeritud nõusolekul; · katsed ei tohi inimesi kahjustada. 7. Arengupsühholoogia
Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri“; muud asjakohased standardid 3. 4.3.6 Hea tava juhised Dokumendisüsteemi väljatöötamisel on eriti suureks abiks mitmesuguste tegevus- alade standardid, koodeksid ja juhised. Kuigi neil pole õigusakti jõudu, esitavad just need süstemaatiliselt dokumendihalduse, arhiivitöö või muu tegevusala head tava. Nende hulka kuuluvad näiteks: eetikakoodeksid; Rahvusvahelise Arhiivinõukogu poolt heaks kiidetud standardid ja soovitused, NÄITEKS General International Standard Archival Description (ISAD(G))4, Principles and Functional Requirements for Records in Electronic Office Environ- ments 5 jms; Euroopa Liidu Komisjoni poolt heaks kiidetud Model Requirements for the Management of Electronic Records (MoReq2) 6;
Juriidiliselt on tarbija füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada mingit kaupa või teenust eravajadusteks (Mallene 2005: 12). Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema kuninglik seisund ei tugine rikkusele, sest vaid väike osa tootmisest saab elada luksuskaupade arvel. Enamike tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma masstoodangut müüa. Seetõttu käib võitlus iga vähegi võimaliku tarbija pärast, mistõttu ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Seejuures püütakse mitte ainult soove võimalikult kiirelt ja täpselt täita, vaid ka võimalikke uusi soove ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, tagab see enamasti kaupade (teenuste) piisavalt kõrge kvaliteedi ja madala hinna. Lisaks on meedia õige varmas avaldama juhtumeid, kus tarbijat on ohustatud. Meedia rahvusvahelisuse tõttu võib teade halvast või ohtlikust kaubast (ja selle tootja nimest)
Inimene teeb halba (nt massihävitusrelvade valmistamine, häkkimine jmt), kuna inimene ei tea, et talle endale kasulik tegevus on ühiskonnale halb. 8 2. Need, kes arvavad, et inimene on loomult halb . On 2 võimalust, kuidas halva tegemist vältida: ○ Eetikakoodeksid tarkvaratehnikas pannakse paika eetika reeglid tarkvaratehnika professionaali jaoks (vt järgmine punkt vastutuse aspektid) ○ 29. Tarkvarainseneri professionaalse vastutuse aspektid. ! Tarkvarainseneril on eetilised kohustused , mis ei piirdu vaid tehniliste oskuste rakendamisega. ● Konfidentsiaalsus ○ Tarkvarainsener peab respekteerima oma tööandja ja klientide
Need on inimeste poolt loodud kohustused ja õigused, mis põhinevad kõigi huvidel. Autonoomne "peab" · Sotsiaalsed konventsioonid kasvavad välja inimeste ühistest huvidest ja inimeste teadmisest, et teistel on samad huvid. · Koopereerumine, teiste õiguste austamine ja oma kohustuste täitmine on osaliste ühine eesmärk. · Protsess põhineb vastastikusel käitumisel. · Ühised huvid on lubaduste pidamine, koostöö, tõe rääkimine, elu austamine jne. Eetikakoodeksid Koodeks (ld. codex) õigusliku sisuga dokument · Eetikakoodeksi moodustavad kodifit-seeritud ehk kirja pandud eetikanormid. · Eetikakoodeks kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. http://et.wikipedia.org/wiki/Eetikakoodeks Eetikakoodeksite liigid Liigitada saab eetikakoodekseid vastavalt nende välisele vormile, eesmärgile,
Eristama peab individuaalset ja normatiivset reguleerimist. Viimane tähendab, et norm on üldkohustuslik. Moraal ja tava on sisult normatiivsed st üldkohustuslikud, lisaks ühiskonna poolt garanteeritud e nende rikkumisele reageeritakse. Kuigi moraal ja tava on käsitatavd õiguse eelastmetena, on loomulik, et nad omavad mingit mõju ka tänapäeva ühiskonnas (nt väikesed sotsiaalsed grupid). Moraalinormide heaks näiteks on erinevad eetikakoodeksid. Tava, moraal, õigus, sund ja võim: Tava ja moraalikorrast kinnipidamine on pigem isiku sisemise otsustuse küismus, õiguse eritunnus on sunnivõimu olemasolu. Avalikul sunnil on ka tänapäeva ühiskonnas kindel koht – seda ei kohaldata alati ja pidevalt, pigem on oluline, et subjekt sisemisi käitumisotsustusi tehes teab karistuse vms sunni olemasolu. Õigus pole siiski sunnikord, ta juhindub õiguse ideest ja eetilisest miinimumist
annaabi.ee 
