Kaitsetahe Kaitsetahe on vabast tahtest valmisolek liitlaste saabumiseni riigi turvalisuse säilitamise eest välja astuda ning rünnakule vastupanu osutada. Kas seda tahab teha aga iga Eesti kodanik? Inimesi on erinevaid, on neid, kes hoolivad enda enda riigist rohkem ja neid, kes hoolivad vähem. Igaühel on oma vaated maailma kohta, aga ma arvan, et enda riigi eest peaks seisma iga kodanik. Minevikust saab tuua ka paar näidet, kus
Tiina Kase EV13 Riigikaitse alused 26.10.2014 Mis on kaitsetahe ja kuidas seda suurendada? Kaitsetahe on iga kodaniku individuaalne tahe ja soov kaitsta oma maad, rahvast ja riiki. Kaitsetahe kujuneb igal inimesel juba noorukieast alates. Kui inimene usub ja tunneb et tal on vajadus kaitsta oma kodumaad ja aidata oma rahvast, siis ta ka teeb seda. Inernetist uurides tuleb välja, et eestlaste kaitsetahet suurendavad riigikaitse aluse tunnid keskkoolides ja kutsekoolides. Inimesed, kes õpivad vabatahtlikult seda ainet, nende
o ISESEISEV KVALIFITSEERITUD TÖÖTAJA o PÕHIHARIDUSEGA TÖÖTAVAD NOORED KAITSEVÄGI PEALE KESKHARIDUSE OMANDAMIST o 2/3 ON 19 – 21 ELUAASTAT o 1/5 ON 22 – 24 ELUAASTAT o ALLA 2% 25 – 28 ELUAASTAT o 4% 18 ELUAASTAT o KESKHARIDUSE BAASIL 47% o KUTSE KESKHARIDUSE BAASIL 21% o PÕHIHARIDUSE BAASIL 16% o KÕRGHARIDUSE BAASIL 6% JÄRJEPIDEV ANALÜÜS o TERVIS o FÜÜSILINE VÕIMEKUS o VAIMNE VÕIMEKUS o POLITIILISED TÕEKSPIDAMISED o SOTSIAALSED HOIAKUD o KAITSETAHE o MOTIVATSIOONI ISELOOMUSTAVAD ANDMED VALMISOLEK AJATEENISTUSSE ASTUDA o NOORED KES OOTAVAD KUTSET 62% o NOORED KES PLAANIVAD AJATEENISTUSE LÄBIMIST 38% AJATEENIJA OOTUSED o EESMÄRKE TÄITA o ELLUJÄÄMIS - JA PLANEERIMISOSKUSI OMANDADA o OMANDADA SÕIDUKI JUHTIMISOSKUSI o ARENDADA INFOTEHNOLOOGIA ALASEID OSKUSI MÕNED FOTOD AJATEENIJATEST KASUTATUD MATERJALID o AJAKIRI "SÕDUR" o PILDID ON VÕETUD GOOGLEST SUURIMAD TÄNUD TÄHELEPANU EEST!
Venemaa kodusõda 1918-1922 Osapooled:vene valged(ajutise valitsuse pooldajad) ja punased (enamlased, juht Lenin) Põhjused:Paljud piirkonnad ja poliitiliste suundade esindajad ei pooldanud enamlaste võimu venem. Enam.eelised:Hästi tegutsev Punaarmee; Enamus tööstuspiirkonnad ja raudteede ristumis punkit; Sõjategevus valgetel halb. Tulemus:Enamlaste võit ja võimu haaramine Vene impeeriumis; Pandi alus dotalitaarsele riigile; Romanovite dünastia tapeti; Palju hukkunuid. Eesti iseseisvumine 1721-24.02.1918 Eeldused:Vene impeeriumi kokkuvarisemine; Olemas oma haritlaskond; Majanduslikud eeldused; Võimu vaakum. Veeb.rev(1917): Eestis valiti ajutise valitsuse esindajaks J.Poska; Nõuti venelt Eesti autonoomiat (sõltumatust) märtsis 1917 Eestil autonoomia(asjajamiskeel eesti keel, eesti moodustas ühe haldusüksuse) Okt.rev: Enamlased haarasin Tallinnas V.Kingissepa juhtimisel võimu; Võeti vastu otsus taotleda Eesti iseseisvust. Väljakuul.18.02.19...
sõdurit. Eestil oli tollal teenistuses pisut üle 15 000 mehe. 1940. aasta juunis, mil algas N. Liidu otsene agressioon, oli riik Punaarmee poolt ümber piiratud. Kujunenud olukorras alistus valitsus sõjalise vastupanuta ning riik hõivati piiri tagant ja baasidest tulnud enam kui 100 000 punaarmeelase poolt. Need numbrid ainuüksi näitavad N.Liidu selget ülekaalu ja igasugune vastuhakk oleks lõppenud veriselt ja kiirelt. Eesti tugevateks külgedeks olid kaitsetahe, hea väljaõppega regulaararmee ja käsirelvadega hästi varustatud Kaitseliit ning sissisõjaks sobiv maastik. Partisanisõda oleks saanud pidada aastakümneid, mida metsavendade võitlus ka hiljem üheselt tõestas. 1941. aastal algas Vene-Saksa sõda. Sakslased tahtsid okupeerida Venemaa valdused ning nii jõudsidki Saksa väes Eesti pinnale. Palju eestlasi mobiliseeriti sundolukorras Punaarmeesse, et sõdida kommunismi jäämise eest
mõistetud, aga ta paneb toime uuesti kuriteo) Hädakaitse igaühe õigus ennast kaitsta, kui ta on võimeline seda tegema ning õigus ka teisi kaitsta kui nad vajavad kaitset. See ei teki loomaründest selle taga peab olema inimene. See on seotud alati õigusvastase ründega sellest tekib hädakaitseseisund ja isikul peab olema olemas kaitsetahe (ka see inimene peab olema nõus, keda sa ise kaitsed). Hädakaitses toimija ei tohi ületada hädakaitsepiire ( piirid määrab ründe iseloom kui teine tuleb sõnaga, siis sõnaga kaitsed. Kui teine tuleb kaikaga/relvaga võid minna samaga vastu muidugi tuleb kaaluda ründeohtlikkust (muidu ei tohiks teist maha nottida) Hädakaitse (§ 28)
· Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. · Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht Õigushüved · Rünne peab ohustama õigushüve, nt elu, tervis, omand, vabadus jms · Eraisikul on õigus kaitsta riigiomandit ja teiste isikute rahu avalikus kohas või muud rikkumist avaliku korra vastu Hädaabi · Kui rünnak on suunatud kellegi teise vastu ja rünnataval on kaitsetahe ning ta soovib abi, siis ka sellisel puhul lubab §28 karistusseadustikust sekkuda kolmandal isikul. Õiguspärasus · Võib ilmneda ka tsiviilõiguslikus hädakaitses või otsimisõiguses. Sellisel juhul tuleb arvestada, et see asjaolu õigustab siiski ainult selliseid koosseisupäraseid tegusid, mis ei ulatu kaugemale ohu tõrjumisest · Ebaõigus · Esineb nii teo- kui ka tagajärjeebaõigust. Kaitsetegevus on lubatud mõlema ärahoidmiseks
saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida ja LõunaEesti. Eestlaste üks ebaedu põhjusi oli see, et rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I msst sõjatüdimus ja majanduslik kriis. Puudus oli relvadest ja muust sõjavarustusest. Meeste võitlusmoraal oli madal, selles oli omajagu süüd sõjatüdimusel. Murrang sõja käigus toimus 1919.a. algul, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. Väga hea näide minu arvates siinkohal on 31.jaanuaril 1919 toimunud Paju lahing Julius Kuperjanovi juhtimisel, mis näitab
Eestlane leidis ühtekuuluvus tunde. Hakati seda õiget ''Eesti asja'' ajama. Tekkisid esimesed eesti keelsed ajalehed. Ei läinud ka kaua aega kui korraldati suur laulpidu, kus astusid üles kõnedega üles Eesti helgemad pead. Eestlane leidis oma identideedi. Ta teadis kes ta on ning oli selle üle uhke. Kuid jällegi pidi ta haarama relva, et ennast vaenlase vastu kaitsta. Olles küll vähemuses ja halvemini varustatud, oli just sihikindlus ja isamaa kaitsetahe see mis eestlase võiduka lõpuni viis. Ta sai oma riigi. Ta oli vaba. Kõik tänu sellele, et südikus ja vaprus ei olnud ta verest kuhugile kadunud. Kui midagi üldse muutunud olid, siis see et eestlane oli kõvasti nutti jurde saanud ning tegutses nagu kaval rebane keset kodumetsa. Kaua ta aga oma riiki hoida ei suutnud.Idas kogusid vägesid punased ning fasistlik Saksamaa tungis peale lõuna poolt. Jällegi kahe tule vahel olles, ei visanud eestlane püssi põõsasse
Rünne Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht. Õigushüved Rünne peab ohustama õigushüve. (Reeglina: elu, tervis, omand, vabadus jms.) Küll aga on eraisikul õigus kaitsta riigiomandit ja teiste isikute rahu avalikus kohas või muud rikkumist avaliku korra vastu. Hädaabi. Kui rünnak on suunatud kellegi teise vastu ja rünnataval on kaitsetahe ning ta soovib abi siis ka sellisel puhul lubab §28 karistusseadustikust sekkuda kolmandal isikul. Õiguspärasus Õiguspärasus võib ilmneda ka tsiviilõiguslikus hädakaitses või otsimisõiguses. Sellisel juhul tuleb arvestada, et see asjaolu õigustab siiski ainult selliseid koosseisupäraseid tegusid, mis ei ulatu kaugemale ohu tõrjumisest. Ebaõigus Esineb nii teo- kui ka tagajärjeebaõigust. Kaitsetegevus on lubatud mõlema ärahoidmiseks.
ja baasidest tulnud enam kui 100 000 punaarmeelase poolt. Pole kahtlust, et Eesti riigil 1939. aasta sügisel enam häid valikuid polnud. Kuid see ei tähenda nõustumist Rein Ruutsooga, kes väidab, et tänaseks enam ei vaielda: sõjalises plaanis oleks vastuhakk lõppenud kiire ja verise kaotusega. Vaieldakse ja kuidas veel! Tõepoolest, sõda N. Liidu vastu võita ei olnud ilma liitlasteta võimalik, ent vaevalt oleks kaotus olnud kiire. Eesti tugevateks külgedeks olid kaitsetahe, hea väljaõppega regulaararmee ja käsirelvadega hästi varustatud Kaitseliit ning sissisõjaks sobiv maastik. Partisanisõda oleks saanud pidada aastakümneid, mida metsavendade võitlus ka hiljem üheselt tõestas. Ka väide, et Eesti rahva kaotused oleksid sõjalise vastupanu korral olnud tohutu suured, on puhtakujuline spekulatsioon. Me ei saa kunagi teada, kuidas Kremli diktaator oleks Eesti vastupanule reageerinud. Võib-olla hoopis respektiga. Ning paljud
isikkoosseisu moraali ja kaitsetahet (§127 lg 1) Moraal: klassikalise arusaama järgi õpetus käitumisest, ka: kombed. Elukombed. Sõjaväelises kontekstis on see mõiste juba tükk aega muutumise teel olnud, ja oleme püüdnud seda lahti kirjutada, niisiis: Sisemisest veendumusest lähtuv kõrgeltmotiveeritud hoiak, mis suunab inimest andma endast parima (siin: kodumaa kaitseks). See on see, mis peab kõrge olema, ja kui ei ole, siis tuleb tõsta. Kaitsetahe haakub siia külge: Soov kaitsta ennast ja oma lähedasi, kodu ja kodumaad. Üldiselt siis kõrge moraaliga inimese võib panna tegema mida tahes, aga kui asjale liitub kaitsetahe, siis saamegi kaitseväelase. Viia läbi hingehooldus-, hingeharimis- ja kasvatustööd pataljonis (§127 lg 2). Teenida kaitseväelasi ja nende perekonnaliikmeid vastavalt nende vaimulikele vajadustele (§127lg 3) ja
KarSi skeemid Hädakaitse I Objektiivne koosseis 1. Kaitseseisund a. rünne b. õigusvastane c. vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne...
28. novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti umbes 2/3 Eestist. c) Eestlaste ebaedu põhjused: · rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I maailmasõjast sõjatüdimus ja majanduslik kriis. · keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti. · vastase arvuline ülekaal. · relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus. · kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine, seega puudus sõjaväeliste operatsioonide kordineerimine.
löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti (ca 2/3 Eestist). Eestlaste ebaedu põhjused: 1) rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I ms-st sõjatüdimus ja majanduslik kriis 2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti 3) vastase arvuline ülekaal 4) relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus 5) kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine, seega puudus sõjaväeliste operatsioonide Kordineerimine III Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba
EV oli vabadussõjas 2 põhivaenlast *NV ( eesti ja NV) *Landeswehr sõdisid Eesti Vabatahtlikud Saksamaalt ja baltisakslased Vabadussõja lõpetas Tartu rahuleping mis kirjutati Eesti V jaNV esindajate poolt alla 2.veebr 1950 Tallinnas. Küsimused Mida kujutas endast Eesti Töörahva kommuun? 52 päeva eksisteerinud riigi sarnane moodustis, millel puudusid riigile omased tunnused. J. Anvelt Miks tabas EV esijalgu sõjaline ebaedu? *rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I ms-st sõjatüdimus ja majanduslik kriis *relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus *keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti * kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine *vastase arvuline ülekaal Mis põhjustas sõjategevuse murrangu, st rahvaväe vastupealetungi 1919jaan Eestlaste vastupanu sundis Punaarmee juhtkonda peatama pealtungi põhirindel ja suunama kõik oma reservid Eesti vastu.
jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti (ca 2/3 Eestist). Eestlaste ebaedu põhjused: 1) rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I ms-st sõjatüdimus ja majanduslik kriis 2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti 3) vastase arvuline ülekaal 4) relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus 5) kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine, seega puudus sõjaväeliste operatsioonide kordineerimine III Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba
infrastruktuuri sõlmpunktid. - Eesti küberruum on avatud keskkond, mille tugevus ja kaitstus sõltub iga inimese ja infosüsteemi omaniku suutlikkusest ning valmisolekust kaitseks. Rünnakud arvutivõrkude vastu on igapäevane reaalsus ja see mõjutab meie tavapärast elu tõsiselt. Arvutivõrkude töö häirimine on nii kuritegelikule maailmale kui terroristidele järjest ahvatlevam viis ühiskonda destabiliseerida. 2. Kaitsetahe - Eestit 2007. aastal tabanud küberrünnete tõrjumisel osutusid erakordselt edukaiks juba selleks ajaks väljakujunenud vabatahtlikud küberturbe spetsialistide võrgustikud, kus aktiivsemate ettevõtete ja organisatsioonide infoturbe eksperdid mitteametlikult koostööd tegid. - Arvestades küberrünnakute ohutrendi kasvu, on riigi huvides tagada omaalgatusliku ja vabatahtliku koostöö jätkusuutlikkus ning panna see kindlale formaalsele,
vanavara) levik Etapid: - Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus - Enamlased võimul Eestit nähti Venemaa osana - Iseseisvuse välja kuulutamine 24.02.1918 Kuidas? 1918. alustasid sakslased pealetungiga. NL oli sõjaliselt võimetu ning enamlased põgenesid Eestist. See oli eestlaste võimalus. Vabadussõda (1918-1920) 1. VS algus - Ebaedu põhjused: - Puudus kaitsetahe - Relvastuse ja sõjavarustuse puudus - Vastase arvuline ülekaal 2. VS lõpp - Edu põhjused: - Vabatahtlike loomine - Välisabi saabumine - Tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest Tartu rahu 1920 Rahulepingu tingimused: - Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust - Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega - Eesti sai 15 mil. kuldrubla - Venemaal viibinud eestlased said õiguse tagasi naasta kodumaale MAAILMASÕDADE VAHELINE AEG Majanduskriis Põhjused:
rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Siit järeldub, et hädakaitses: • Esineb õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku individuaalsetele õigushüvedele. • Sellest ründest on rünnatule tekkinud hädakaitseseisund • Hädakaitses olijal või teisel isikul, keda kaitstakse õigusvastase ründe vastu on kaitsetahe • Isikul on võimalik valida enda käitumisel eri variantide vahel, kuid tal on ka õigus aktiivsele kaitsele • Õigusvastase ründega rünnatul on ründe tõrjumiseks õigus kahjustada ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire • Hädakaitse piiride ületamiseks on nii ennak – kui ka hilinenud kaitse, samuti ründe provotseerimine
Teisiti öeldes, hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire (TsÜS § 140). 44. Mida mõistetakse hädaabi all ja milliste eelduste olemasolul võib seda kasutada? Hädakaitse hõlmab ka teise isiku õigushüvede kaitset. Sellist kaitset nimetatakse hädaabiks. Hädaabiga kaitstavate isikute ring ei ole piiratud. Põhimõtteliselt võib igaüks abistada igaüht. Vajalik on vaid, et rünnataval on kaitsetahe ja et ta soovib abi. 45. Millal võib isik oma õigustatud huvi kaitsta teise isiku õigustatud huvile kahju tekitamisega? Kui on tegu hädaseisundiga. Hädaseisundi all mõistetakse vahetut ohtu enda või teise isiku õigustatud huvile, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigustatud huvile kahju tekitamisega. Erinevalt hädakaitsest on siin tegemist ohuga, mis ei seisne õigusvastases ründes. Sisuliselt on tegemist ühe õigushüve päästmisega teise hüve
Kar seadustiku kohaselt ei ole tegu õigusevastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Hädakaitses: -esineb õigusevastane rünne kaitsja v teise isiku individuaalsetele õigushüvedele -sellest ründest on rünnatule tekkinud hädakaitseseisund -hädakaitses olijal v teisel isikul keda kaitstakse, on kaitsetahe -isikul on võimalik valida enda käitumisel eri variantide vahel, kuid tal on õigus ka aktiivsele kaitsele -õigusevastase ründega rünnatul on ründe türjumiseks õigus kahjustada ründaja õigushpvesid, ületamata hädakaitsepiire -nende ületamiseks on nii ennak- kui ka hilinenud katse, samuti ka ründe provotseerimine -hädakaitsepiiride ületamisega on tegemist ka siis, kui kaitsja tõrjub rünnet kavatsetult või otsese tahtluse vahenditega, mis ilmselt ei ei vasta ründe
Kar seadustiku kohaselt ei ole tegu õigusevastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Hädakaitses: -esineb õigusevastane rünne kaitsja v teise isiku individuaalsetele õigushüvedele -sellest ründest on rünnatule tekkinud hädakaitseseisund -hädakaitses olijal v teisel isikul keda kaitstakse, on kaitsetahe -isikul on võimalik valida enda käitumisel eri variantide vahel, kuid tal on õigus ka aktiivsele kaitsele -õigusevastase ründega rünnatul on ründe türjumiseks õigus kahjustada ründaja õigushpvesid, ületamata hädakaitsepiire -nende ületamiseks on nii ennak- kui ka hilinenud katse, samuti ka ründe provotseerimine -hädakaitsepiiride ületamisega on tegemist ka siis, kui kaitsja tõrjub rünnet kavatsetult või otsese tahtluse vahenditega, mis ilmselt ei ei vasta ründe ohtlikkusele
KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses Riigikohtulahendid on pretsedendid. Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku sea...
Teisiti öeldes, hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire (TsÜS § 140). 44. Mida mõistetakse hädaabi all ja milliste eelduste olemasolul võib seda kasutada? Hädakaitse hõlmab ka teise isiku õigushüvede kaitset. Sellist kaitset nimetatakse hädaabiks. Hädaabiga kaitstavate isikute ring ei ole piiratud. Põhimõtteliselt võib igaüks abistada igaüht. Vajalik on vaid, et rünnataval on kaitsetahe ja et ta soovib abi. 45. Millal võib isik oma õigustatud huvi kaitsta teise isiku õigustatud huvile kahju tekitamisega? Kui on tegu hädaseisundiga. Hädaseisundi all mõistetakse vahetut ohtu enda või teise isiku õigustatud huvile, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigustatud huvile kahju tekitamisega. Erinevalt hädakaitsest on siin tegemist ohuga, mis ei seisne õigusvastases ründes. Sisuliselt on tegemist ühe õigushüve päästmisega teise hüve
Venelased said endale: Porkuni, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse. Kaitsma keegi ei hakka, antakse kohad vabatahtlikult venelastele. Ainult Rakvere foogt leppis kokku, et mõtleb kaks nädalat. Venelased, kes olid muude asjadega hõivatud, andsid järele ja lubasid oodata. Foogt tegi linnuse tühjaks, vedas vara Tallinnasse ja pärast seda andis kindluse venelastele üle. Ordu mõistis ta vangi, et vara küll säästis, aga linnuse andis siiski venelastele. Silma paistab Paide, kel oli kaitsetahe ja osutas vastupanu. 9.augustil jõudsid venelased Paide alla, piiramine ei õnnestu. Paide foogt oli jalga lasknud, aga meeskond hakkas Paidet kaitsma. Oldenbockum suutis garnisoni motiveerida venelastele vastu hakkama, venelased lahkuvad Paide alt. Oluline on see, et pärast Paide vallutamist oleks nad läinud Tallinna alla. Üksikud salgad olid jõudnud Tallinna alla, aga see ei suutnud midagi muuta. Paide jääb venelastel enda kätte saamata ja see on tulnud kasuks Tallinnale.
2) Hädaseisund 3) Kohustuste kollisioon 4) Eksimus teo toimepanemisel 70 5) Muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu Hädakaitse Hädakaitses: 1) Esineb õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku individuaalsetele õigushüvedele 2) Sellest ründest on rünnatule tekkinud hädakaitseseisund 3) Hädakaitses olijal või teisel isikul, keda kaitstakse õigusvastase ründe vastu, on kaitsetahe 4) Isikul on võimalik valida enda käitumisel eri variantide vahel, kuid tal on õigus ka aktiivsele kaitsele 5) Õigusvastase ründega rünnatul on ründe tõrjumiseks õigus kahjustada ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire 6) Hädakaitse piiride ületamiseks on nii ennak- kui ka hilinenud kaitse, samuti ründe provotseerimine
vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti (ca 2/3 Eestist). Eestlaste ebaedu põhjused: 1) rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I ms-st sõjatüdimus ja majanduslik kriis 2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti 3) vastase arvuline ülekaal 4) relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus 5) kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine, seega puudus sõjaväeliste operatsioonide kordineerimine III Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba
Hädakaitse eelduseks on, et ründajaks on inimene. Kui ründajaks on nt loom (v.a. inimese poolt kallale ässitatud loom), on tegemist hädaseisundiga, millest tuleb juttu allpool. Samas hõlmab hädakaitse instituut ka teistele isikutele kuuluvate õigushuvide kaitset. Igaüks võib abistada igaüht, ehkki pigem on meie tavakäitumisele iseloomulik, et abi ei pakuta. Sellist teiste isikute õigushüvede kaitset nimetataksehädaabiks. Vajalik on vaid, et rünnataval on kaitsetahe ja et ta soovib abi. Inimese tegevus, mis ründab isiku õigushüvesid ja mille vastu võib astuda teostama hädakaitset on nt mingi relvaga ähvardamine, koera kallaleässitamine 17 , kinnistule või eluasemele tungimine jt. Valdusega seotud õigusvastase ründe puhul kuulub kohaldamisele asjaõiguslik omaabi instituut (AÕS § 41). Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
