Eesti iseseisvumine Vabadussõda-2 (0)

 Eesti iseseisvumine  I Iseseisvumise eeldused  A) kultuurilised:  1) kirjakeele ühtlustamine 
2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 
3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 
4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste 
(laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) 
korraldamine 
5) aktiivne seltsitegevus  B) majanduslikud:  1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg 
oma maa peremeheks 
2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus 
üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 
3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased 
(majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised)  C) poliitilised:  1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 
2) hakati looma parteisid e erakondi ( esimene 26. nov. 
1905- Eesti Rahvameelne Eduerakond) 
3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 
4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, 
sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 


5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate 
ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele 
ühistegevuse ja demokraatia kogemusi  II I maailmasõda ja selle mõju Eestile 
I maailmasõda 1914-1918. Põhjuseks suurriikide 
omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast 
Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei 
olnud sõjaks valmis.  Sõja mõju Eestile:  1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa 
baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende 
mõju vähenemise - organisatsioonide, 
ajalehtede, koolide sulgemised, maalt 
väljasaatmised 
2) Vene armeesse mobiliseeriti 100 000 
eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi 
rahvusväeosa ei moodustatud omandati 
sõdimiskogemusi ning paljud said vene 
armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja 
hilisemas Vabadussõjas. 
3) sõda tõi kaasa majanduslike olude 
halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe 
tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 


4) tööstus orienteerus ümber sõja 
vajadustele > laskemoona, sinelite ja 
transpordivahendite tootmine 
5) puudus tarbekaupadest, mille hinnad 
tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile 
kaardisüsteem 
6) Saksa sõjalaevad blokeerisid 
merekaubanduse ning pommitasid Pärnut 
ja Kuressaaret 


Eesti iseseisvumine 1917-1920 
Iseseisvumise etapid  1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa 
koosseisus 
2) Enamlased võimul 
3) Iseseisvuse väljakuulutamine 
4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920  I Autonoomne Eestimaa kubermang 
30.märts 1917- oktoober 1917  Taust: Veebruaris (8.märts) toimus 
Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar 
Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise 
Valitsuse kätte, Venemaa rahvastele lubati 
autonoomia.  Eesti sai AUTONOOMIA esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, 
seda juhtis kubermangukomissar (endine 
Tallinna linnapea) Jaan Poska 
2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide 
tegevus. Kõige enam pooldajaid oli sotsialistlikel
parteidel 


3) valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine 
Maanõukogu e Maapäev ! (sinna valiti 62 
saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati 
ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest 
täidesaatev võim 
4) eestlaste kätte läks võim maakonna- ja 
linnavalitsustes 
5) hakati looma rahvusväeosasid 
6) mindi üle eestikeelsele asjaajamisele   I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel 
1917 -saksa väed hõivasid Saaremaa, 
Hiiumaa ja Muhu  II  Enamlased võimul oktoober 1917 -  veebruar 1918  Taust: 25- 26.oktoobril 1917 teostasid 
enamlased e bolševikud eesotsas 
Leniniga riigipöörde Petrogradis ja 
haarasid võimu. 


Poliitilised olud:  1) Vene bolševikega seotud Eesti enamlased 
haarasid võimu Tallinnas juba 23.oktoobril 
( Viktor Kingissepp, Ivan Rabtšinski), et  tagada Petrogradi julgeolek riigipöörde ajaks 
2) ametlikult sai kõrgemaks valitsusorganiks 
Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Jaan 
Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest 
eksisteeris edasi ka Maapäev. (kaksikvõim) 
3) 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks 
võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. 
Maapäeva otsused tunnistati sellega seadusteks. 
Oma volitused anti edasi Maapäeva 
Vanematekogule. Enamlased ajasid koosoleku 
laiali. 
4) valiti Asutav Kogu, kuid enamlased saatsid 
ka selle laiali. 
5) osa baltisakslasi otsis tuge ja abi Saksamaalt 


Enamlaste tegevus Eestis: ● kaotati baltisakslaste privileegid ●  mõisad võeti ära  ● tööstusettevõtted, pangad ja maa  riigistati  ● maad ei jagatud talupoegadele vaid  hakati  rajama ühismajandeid e kommuune  ● kirik lahutati riigist ja kool kirikust,  mõnedest kirikutest tehti punased 
rahvamajad  ● enamlased ei soovinud teha koostööd teiste parteidega.  Otse vastupidi - osa poliitikuid saadeti 
maalt välja või nad tegutsesid edasi 
põranda all ● Osa ajalehti suleti  1918.aasta veebruaris alustasid 
sakslased rindel üldpealetungiga. 
Nõukogude Venemaa oli sõjaliselt 
võimetu ja enamlased ning nende 
väesalgad põgenesid Eestist


III Iseseisvuse 
väljakuulutamine 24.veebruar 
1918  Rahvuslikud ringkonnad kasutasid tekkinud 
võimuvaakumit Eesti iseseisvuse 
väljakuulutamiseks. ● Moodustati erakorraliste volitustega Eesti  Päästekomitee (J. Vilms, K. Päts, 
Konstantin Konik) ja koostati 
iseseisvusmanifest.  ● Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Maapäeva  Vanematenõukogu koostatud ● Manifestis kuulutati Eestimaa  iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks, 
manifest kanti ette 23.veebruaril Pärnus 
“Endlas”. Ette luges advokaat Hugo 
Kuusner ● 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas  välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine 
Valitsus eesotsas K. Pätsiga.  ● Järgmisel päeval, 25. veebr.,  hõivasid  sakslased Tallinna. 


IV Saksa okupatsioon: veebruar - 
november 1918  1) kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, 
kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte 
2) keelustati igasugune poliitiline tegevus, 
kehtestati tsensuur 
3) poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts 
koonduslaagrisse Saksamaale, Soomes lasti 
maha J.Vilms) 
4) majanduse allutamine Saksamaale > vilja 
väljavedu >näljaoht, kaardisüsteem, 
tööpuuduse kasv 
5) kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel 
asjaajamis- ja õppekeeleks koolides 
6) baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku 
kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik - 
Berliinis ei toetatud, kuid novembris keiser 
siiski allkirjastas selle, kuid Sxm-l puhkes 
revolutsioon ja kava ei saanudki teostada 


VABADUSSÕDA 
28. november 1918 - 2.veebruar 1920   I Poliitiline eelugu.  -Novembris 1918 puhkes Saksamaal 
revolutsioon, mille tulemusel kukutati keiser 
Wilhelm II võimult ja kuulutati välja vabariik. 
-Nõukogude Venemaa tühistas Saksa 
keisririigiga sõlmitud Bresti rahu ja alustas 
sõjategevust, et taastada Venemaa endises 
suuruses ning toetada revolutsiooni Saksamaal. 
-Punaarmee põhijõud olid suunatud Leedu ja 
Poola vastu, et sealt kaudu jõuda Saksamaale.  II Vabadussõja algus.  ● Eesti suunal koondas Punaarmee oma  väed Narva jõe taha. Esimesed 
sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud
saksa vägede poolt. ● 28.novembril 1918 vallutati Narva ja  seal kuulutati välja Eesti Töörahva 
Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan 
Anvelt. 


Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis 
Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast 
mitte sissetungist. 
ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku 
poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning 
detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti 
(ca 2/3 Eestist).  Eestlaste ebaedu põhjused: 
1) rahval puudus kaitsetahe, sest 
arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole 
võimalik võita, pealegi oli I ms-st 
sõjatüdimus ja majanduslik kriis 
2) keelduti astumast Rahvaväkke või 
deserteeruti 
3) vastase arvuline ülekaal 
4) relvastuse ja sõjavarustuse 
puudulikkus 
5) kõrgema sõjaväelise juhtkonna 
puudumine, seega puudus 


sõjaväeliste operatsioonide 
koordineerimine 


● III Murrang sõja  käigus toimus 
jaanuaris 1919


● Eesti väed alustasid  vastupealetungi ja 
veebruaris oli kogu Eesti 
taas vaba. 


● Kangelaslikkuse näitena  tuuakse tavaliselt esile 
31.jaanuaril 1919 toimunud
Paju lahingut Julius 
Kuperjanovi juhtimisel. 


Eestlaste vastupanu sundis 
Punaarmee juhtkonda 
peatama pealtungi 
põhirindel ja suunama kõik 
oma reservid (ca 80 000 
meest) Eesti vastu. Kuni 
maini käisid ägedad lahingud
Lõuna-Eestis ja Petserimaal, 
kuid eestlastel õnnestus need 
tagasi lüüa ja alustada ise 
vastupealetungi. 


Eestlaste edu põhjused: 
1) vabatahtlike väeosade loomine (N: 
koolipoisid, spordiselts Kalevi liikmed, 
Kuperjanovi partisanid) 
2) soomusrongide efektiivne kasutamine 
3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine 
> vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner 
4) eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma 
maa eest (13 000 meest)> valitsuse lubadus 
teostada maareform (maa jagamine maata 
talupoegadele teostus 1919); enamlaste 
poliitika pööras rahva nende vastu 
5) välisabi saabumine > Briti 
laevastikueskaader Tallinnas, Soome 
vabatahtlikud 
6) paranes vägede varustamine (annetused, 
rekvireerimised, abi Soomest ja 
Inglismaalt)  Suurriikide - Inglismaa ja Prantsusmaa - 
toetuse saamiseks Eesti riiklikule 
iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt 
toetama vene valgete Loodearmeed, mis 
asus Ingerimaal ja üritas tungida 


Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka 
Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed 
Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti 
mitmed piirkonnad enamlastest.  IV Landeswehri sõda 
Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline
ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja 
algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid
läinud bolshevike (punaste) poolele, siis 
rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu 
võideldes kasutada sakslasi.
 Landeswehri e armee moodustasid 
baltisakslased ja saksa vabatahtlikest 
Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger 
von der Goltz. 
Toetudes baltisakslastele soovis kindral 
luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki 
( Balti hertsogiriik)  ja teostas aprillis Riias
riigipöörde, millega kukutati Ulmanise 
valitsus.


 Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise 
valitsusega liidusuhetes. 
Juunis algasid eestlaste kokkupõrked 
Landeswehriga. 
Neljapäevases heitluses Võnnu (Cesise) 
all löödi sakslased taganema ja neid 
jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti 
lääneriikide survel rahu. Võnnu 
vallutamispäeva, 23. juunit 1919, 
tähistame Võidupühana. 
V Tartu rahu 
Augusti lõpul 1919 tegi Venemaa 
ettepaneku rahuläbirääkimisteks, kuid 
esimesed katsed kukkusid läbi, kuna 
novembris alustas Punaarmee uute 
katsetega Narva juures Eestisse tungida, 
kuid rünnakud löödi tagasi. 
Eesti delegatsiooni juhiks 
rahukõnelustel oli Jaan Poska. 


Tartu rahulepingu 
sõlmimisega 2.veebruaril 
1920 tunnustas Nõukogude 
Venemaa esimese riigina de 
jure Eesti Vabariiki.  Rahulepingu tingimused olid 
Eesti jaoks soodsad:  1) Venemaa tunnustas Eesti riigi 
rippumatust- iseseisvust igaveseks ajaks 
2) Eesti sai Petserimaa ja Narva tagused 
alad 
3) Eesti sai 15 miljonit kuldrubla 
4) Venemaal viibinud eestlased said 
õiguse naasta kodumaale 
5) Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade 
tasumisega 


6) Venemaa lubas tagastada välja viidud
kultuurivarad  Rahu sõlmimisega lõppes 
Vabadussõda, mis oli kestnud 
402 päeva ja nõudnud 3600 
sõduri elu, 14 000 said 
haavata.