EKM Ajalugu. Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti Arhiivraamatukogu ja Eesti...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Kaubandusökonoomika õppetool SKEPTITISMI TEESID JA TROOPID TÄNAPÄEVAL Referaat Õppejõud: SISUKOR 1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT..................................................................................... 5 2.SKEPTITISMI TROOPID.......................................................................................... 6 3.SKEPTITISMI TEESID............................................................................................. 8 1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT..................................................................................... 5 2.SKEPTITISMI TROOPID.......................................................................................... 6 3.SKEPTITISMI TEESID...........
Lugupeetud eestlased, Tänavu saab 1909. aastal Tartus asutatud Eesti Rahva Muuseum 100 aastakseks.Tegemist on väga tähtsa sündmusega, sest ERM mängib olulist rolli eestlaste kultuuri ja keele säilitamisel. Üheks tähtsaimaks inimeseks, kes andis tõuke selle muuseumi loomiseks, oli Jakob Hurt. Laulupeol esitatud kõnes oli Hurdal kolm põhilist soovi eesti rahvale: need olid hariduse ja eriti emakeelse hariduse arendamine ning rahva ühtsustunde edendamine, et haridut inimesed Eestit maha ei jätaks. Hurt ise pidas väga oluliseks eestlaste suulist vanavara. Ta kogus suurel hulgal rahvaluulet ning mõjutas ka palju teisi inimesi seda tegema. Eesti Rahva Muuseumile pani alguse tegelikult selle suurmehe surm, sest tema soov arendada oma rahvuskultuuri jäi püsima ka peale tema seda. Nii asutasidki tema kaaslased ERM-i Hurda elutöö mälestamiseks ja säilitamiseks. Lisaks Hurdale on oluliseks inimeseks muuseumi asustamisel olnud Oskar Kallas, kes ...
Eduard Ahrens ja uue kirjaviisi sünd Vastseliina Gümnaasium 10.klass Eduard Ahrens (1803- 1863) Keeleteadlane Õppis Tallinna Toomkoolis, Tartu ülikoolis, Saksamaal ja Prantsusmaal Kuusalu kirikuõpetaja Uue kirjaviisi alusepanija 1843 - lauseõpetuse alused "Tallinna murde eesti keele grammatika" 1853 - grammatika teine trükk Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja Õpetatud Eesti Seltsi liige, Soome Kirjanduse Seltsi auliige Uus kirjaviis Õigekirjatava 19.saj F.R. Kreutzwald, J. Hurt, C.R. Jakobson Preestrid Eesti Kirjameeste Selts Pärnu Postimees Faelmanni muinasjuttude ja Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" rahvaehtsus 1. liialt sarnane soti- ja iiriaineliste ,,Ossiani lauludega" 2. "Kalevipoja" keel pole ei vana rahvalaulu keel ega ka kaasaegne eesti keel Uus kirjaviis Lähtus soome keele, mitte ladina-saksa eeskujust Pikad vokaalid kirjutatakse kahekordselt, lühikesed ühekordselt Olev kää...
FAEHLMANN Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31.detsember 1798-22.aprill 1850) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojama, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 1810-1814 Rakvere kreiskoolis, 1814-1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga (1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842-1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843-1845 farmakoloogia- ja retseptuuri- kursust. Peamielt Faehlmanni õhutusel asutati 1938 Õpetatud Eesti Selts, 1843-1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti ...
Akadeemiline eesti keel VIITAMINE, REFEREERIMINE ja TSITEERIMINE Harjutus 1. Lisa tsitaadile viide ning vormista viitekirje. 2 Tsitaat Kirjandusallika info „Antonüümid on leksikaalsemantilise Asta Õim, sõnaraamatu pealkiri paradigma liikmed, mille puhul ühe liikme „Antonüümisõnastik“; 1995; Tallinn; Eesti tähendus vastandub teise liikme Keele Instituut; Eesti Teaduste Akadeemia. tähendusele“ (Õim 1995: 5). Tsitaat on võetud 5. leheküljelt. Õim, Asta 1995. Antonüümisõnastik. Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 5. Harjutus 2. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info Tiiu Jaago (2000: 376–377)...
KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL. EESTI MUUSIKAST: 1. .Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2. Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3. Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5. Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnik...
Gustav Suits Gustav Suits (30. (18.) november 1883 Tartumaa 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja Gustav Suits kirjandusteadlane Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium (Tartu Elulugu Kubermangugümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja...
Narva Pähklimäe Gümnaasium MART RAUD Referaat Narva 2010 Mart Raud Missugune eesti kirjeldus oli 20. sajandi alguses? See on esimene küsimus millest ma räägin oma referaadis. ,,20. sajandi algus tähistab Eesti uue ühiskondliku tõusu aega. 1905. aasta Vene revolutsioon oli tsaarivõimu nõrgendanud ja haritud eestlased püüdsid jätkata ärkamisajal alustatut. Alguse said paljud eesti kultuuri seisukohast olulisi ettevõtmisi." Kõige tundmatud eesti kirjanduse rühmitused on ,,Noor-Eesti" (Tähtsamad tegelased olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik ja Bernhard Linde. Rühmitus sai nime ja alguse 1905. aastal ja rühma tegevus lõppes 1916. aastal), ,,Siuru" (Rühmaliikmed olid Marie Under (rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks), Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes Semper. Rühmatu sündis 1917. aastal ja lagunes 1919. aastal), ,...
Kordamisküsimused 12. klassile I osa 1)Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2)Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3)Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4)Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5)Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6)Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastor...
KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL. EESTI MUUSIKAST: 1. .Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2. Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3. Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5. Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnik...
Eesti murded Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete erinevused on väga vanad, ulatudes aega enne Kristust, mil läänemeresoome algkeelest hakkasid üksikud keeled eralduma. 14. saj lõpust 19. sajandini oli inimeste liikumisvabadus piiratud kirikukihelkonnaga, mis soodustas paikkondlike keelekujude eristumise enam kui sajaks kihelkonnamurdeks ehk murrakuks. Murderühmade vahelised erinevused puudutavad keeleehituse tuumosi, nagu nt käändsõna mitmus: põhjaeesti murdeis (eP) kasutatakse de-mitmust kõigis käänetes alates sisseütlevast (kala/de/st, kala/de/l), lõunaeesti murdeis (eL) vokaalmitmust (kall/u/st, kall/u/l). Kolmanda rühma, rannikumurde (R) eripärana võib mainida sise- ja lõpukao puudumist (nt kandama pro kandma, metsä pro mets) ja vältevahelduse puudumist. Kirjakeelest kaugeim on Võru murre. Mõni näide: R naula eP ...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Muusikateraapia Uurimistöö Koostaja: Katleen Süld Klass. G1K Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………3 1. Muusikateraapia……………………………………………………………………..4 1.1 Mis on muusikateraapia?………………………………………………………….4 1.2 Muusikaravi meditsiinis?…………………………………………………………4 2. Muusikaterapeud…………………………………………………………………….5 2.1 Kes on muusikaterapeud?………………………………………………………..5 2.2 Kus saab õppida muusikaterapeudiks?………………………………………….5 2.3 Mida teeb muusikaterapeud?…………………………………………………….5 Kokkuvõte……………………………………………………………………………….7 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………8 2 Sissejuhatus Muusikateraapia on teraapiavorm kus patsient kuulab muusikat võimängib ise mingit instrumenti. See on maailmas väga laialt levinud teraapi...
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Organisatsioon või selle osa, mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja –vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks. 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine; säilitamine; kättesaadavaks tegemine. 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) • Raamatud on kasutamiseks • Igale inimesele tema raamat • Igale raamatule tema lugeja • Säästa lugeja aega • Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: … Rahvaraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kõrgkooliraamatukogud Rahvusraamatukogud Teadus- ja erialaraamatukogud Lisaks: Eriraamatukogud 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs inform...
EESTI ÄRKAMISAEG EESTI ROMANTISM Rahvusliku liikumise eeldused 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. 1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus. 1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed. Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris p...
Karl Ristikivi Kõik, mis kunagi oli Kirjanduse Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord. 1. Sissejuhatus.....................................3 2. Arutlus.............................................4 3. Autorist............................................5 Sissejuhatus. Raamatu autoriks on Karl Ristikivi raamatupealkiri on kõik, mis kunagi oli. Raamatu printis välja Tallinna Raamatutrükikoda. Sarja on kujundanud Jüri Jegorva , maketti ja küljenduse tegi Villu Koskaru. Kaanefoto kujunduse tegi Jarek Jõepera ja autori foto on Eesti Kirjandusmuuseum. Raamat räägib mälestustest mis kunagi toimus kui inimesed olid noored ja lõpeb sellega ,et inimesed jäävad vanadusse ja lahkuvad taevasse. ...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Raamatukogu on organisatsioon või selle osa, kus kujundatakse, hooldatakse ja tehakse personali pakutavate teenuste kaudu kättesaadavaks teavikute kogu (mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja -vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks) 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine säilitamine kättesaadavaks tegemine 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) Raamatud on kasutamiseks Igale lugejale tema raamat Igale raamatule tema lugeja Säästa lugeja aega Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: Rahvusraamatukogu Kõrgkooliraamatukogu Erialaraamatukogu Rahvaraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) ...
JAKOB HURT Referaat Koostaja: Juhendaja: [Type text] SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1. ELULUGU............................................................................................................................... 4 2. LOOMING............................................................................................................................... 6 3. ÜHISKONDLIK TEGEVUS...................................................................................................... 7 4. KOLM SOOVI............................................................................
PAIDE GÜMNAASIUM Anna Haava Referaat Koostaja: Klass: Paide 2010 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................................4 Looming.....................................................................................................................................7 Loomingunäited........................................................................................................................8 Anna Haava loomingu tähtsus..........................................................................
Tartu Ülikool Eesti rahvaluule FLKU.04.082 Kadri Sado Rahvaluule kaasaegses maailmas noore inimese identiteedi kujundajana Juhendaja: Tiiu Jaago Tartu 2009 Sissejuhatus Rahvaluule on püsiv kunstiväärtus, mis traditsioonilises tähenduses hõlmab kõike, mis seondub meie esivanemate poolt pärandatud vaimse loominguga. Rahvaluuleteadlasi on läbi aegade paelunud küsimus traditsiooni sarnasusest ja erinevusest eri rahvastel, eri kohtades ja eri aegadel. Hilisemal ajal on üles kerkinud küsimus, kas ka tänapäeva noored oskavad ja suudavad hinnata rahvaluulet. Huvi pakkuv on kas see, kas noortel on aimu, et rahvusliku elujõu taga peituvad endisaegsed kombetalitlused, uskumused, tavad ja traditsioonid, mis on sotsiaalse kapitalina ravusliku identiteedi teenistuses. Käesoleva töö käigus üritati välja selgita...
ARVUTILINGVISTIKA ALUSED. Kordamisküsimused. 1. Missugused korpused on loodud Tartu Ülikoolis? · Eesti kirjakeele korpus 1890-1990 · Morfoloogiliselt ühestatud korpus · Ühestatud sõnatähendustega korpus · Süntaktiliselt ühestatud korpus · Tasakaalus korpus (ajakirjandus+ilukirjandus+teadus) · Eesti keele koondkorpus · Inglise-eesti ja eesti-inglise paralleelkorpus · Vana kirjakeele korpus koostatakse Tartu Ülikooli vana kirjakeele uurimisrühmas · Eesti murrete korpust koostatakse Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis · Multext-Easti projekt George Orwelli «1984» · Eesti kõnekeele korpust haldab TÜ suulise kõne uurimisrühm 2. Mida võimaldab eesti kirjakeele korpuse kasutajaliides? Võimaldab otsida eesti keele korpusest sõnade konkordantse. 3. Tehke üks päring eesti kirjakeele korpusele. Mida küsisite ja millise vastuse saite? Päritud märgijad...
Folkloristika aluste kordamisteemad I. Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid 1. Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäleta...
Kultuuripärandi säilitamine. Sundeksemplari seadus. Kultuuripärand Kultuuripärandi säilitamine Kultuuripärand on rahva ajalooline mälu, põlvest põlve pärandatav informatsioon, mille sisukus ja terviklikkus on üheks rahva identiteedi ja kestmise aluseks. Rahvuslik kultuuripärand piiritleb rahvuse kultuuriruumi, selle seisundi ja arengu iseärasused. Rahvusliku kultuuripärandi säilitamine on eesti rahva ja Eesti riigi kohus nii oma kui maailmakultuuri ees. Rahvusliku kultuuripärandi säilitamise kohustuse sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus. Kultuuripärandi kui terviku järjepidevat hoitust tuleb teostada igapäevaselt ka selle pärandiosa suhtes, millel hetkel ei ole silmanähtavat päevakajalist või poliitilist tähtsust. Erilist tähelepanu vajab hävimisohtu sattunud kultuuripärand ja üha enam digitaalsena tekkiv kultuuriväärtus. Sundeksemplari seadus Sundeksemplar üldises mõistes on väljaandja poolt tas...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Piiumetsa maastikukaitseala Rühmatöö aines keskkonnakaitse üldkursus Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaitseala üldine kirjeldus............................................................................................................4 Kaitseala eesmärk................................................................................................................... 4 Kaitseala asukoht.................................................................................................................... 4 Elus ja eluta loodus................................................................................................................. 5 Metsis (Tetrao urogallus)....................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Leana Lõhmus LUIII Karjatamise mõju taimekooslusele (luhad, rannaniidud, aruniidud) Referaat aines ,,Pärandkooslused" Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Karjatamise ajaloost Eestis.................................................................................................. 4 2.Karjatamisviisid.................................................................................................................... 5 3. Karjatamiskoormus...................................................
Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest salmikud ei ole enam kooliõpilaste seas kasutusel ja nad on kaotanud tänapäeval oma esialgse tähenduse ühiskonnas. Minu töö eesmärk on võrrelda salmikuluulet erinavatel ajaperioodidel ja uurida, millest salmikuluule räägib. Peamisteks uurimusküsimusteks on: Millest salmikuluule räägib? Kas erinevate ajastute salmikud erinevad , kas neil on ühiseid tunnuseid? Informatsiooni leidmise meetoditeks on salmikute tekstide analüüs ja salmiku omanikega läbiviidud intervjuud. Esimese peatükkis käsitlesin salmikuluulet folkloori osana ja tõin välja iseloomulikud tunnused, teises peatükis tõin välja erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre ,,Regivärsist netinaljedeni", rahvaluuleteemal...
1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused). Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes...
Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse Teadustöö on süstemaatiline ja mõistuspärane uue informatsiooni hankimine. Teaduslikud väited ei või toetuda subjektiivsele arvamusele, vaistule, intuitsioonile, autoriteedile, propagandale või jumalikule ilmutusele. Uurimistöö tulemused koondatakse süstemaatilisteks teooriateks, üldisteks teooriateks, mis seletavad teatud asja või ala. Mõistuspärasus pürgib eristama teadust muudest inimesele iseloomulikest omadustest, jättes kõrvale üleloomuliku. Teadustöö peab vastama teatud teaduses kehtivatele reeglitele. Teadusel on võime oma vigu parandada: võimalus kontrollida, avalikkus. Teaduslikud allikad peavad olema avalikud, et oleks võimalik võimalikke ning tekkinud vigu parandada. Teadus tegeleb probleemidega, millele vähemalt teoreetiliselt on võimalik leida teaduslik vastus. Hea teadustöö algab alati hea küsimusega, kuna kui küsimust ei ole või ta ei ole õigesti sõnastatud, siis ...
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus................................................................3 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik) .................................................................................................................
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline pro...
Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli;...
Antsla Gümnaasium KAREL VARIK 11B klass HIIEKOHAD URVASTE KIHELKONNAS uurimistöö Juhendaja: õpetaja ANU SINIMETS Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................... .............. 3 1. Hiis püha paigana ........................................................................................................... 4 1...
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine .......................................
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mit...
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjusek...
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
Makroökonoomika sissejuhatus Äritsüklid: a. on põhjustatud intressimäärade tõusust b. on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel c. avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena d. on põhjustatud tehnoloogia arengust Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majanduse kaitsepühak on Bonefacius b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitaj...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ..................
EESTI LÄHIAJALUGU 07.02.12 Allikad ja historiograafia Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV. Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue reziimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar...
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
