Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti muinasaeg-eesti nsv (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Periood
Muinasaeg
Keskaeg
Rootsi aeg (vara- uusaeg )
Aeg
9. aastatuhat – 1227
1227 – 1561
1561 – 1710 (1721)
Haldusjaotus
Maakonnad ja kihelkonnad
Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond, Ordu riik, Taani valdused e. Eestimaa hertsogkond (1227, 1238 – 1346)
Eestimaa kubermang – alates Rootsi ajast (Lääne-, Harju-, Järva-, Virumaa); Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti), (Tartu, Pärnu ja Saaremaa)
Sündmus, mille järel muutus võõrvõim või haldusjaotus
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227). Eesti ala jagati esimest korda võõrvõimude vahel
1238. Stensby leping Taani ja Ordu vahel, millega Taani sai oma alad Põhja-Eestis tagasi.
1346. Jüriöö ülestõusu (1345.) järel müüb Taani oma alad Saksa Ordule, kes annab need 1347 . valitseda Liivi Ordule.
1558-1583 Liivi sõda
*Jam Zapolski vaherahu 1582. Poola ja Venemaa vahel. > L-Eesti ja Põhja-Läti Poolale
*Pljussa vaherahu 1583. Venemaa ja Rootsi vahel > P-Eesti ja Ingerimaa Rootsile, Venemaa kaotab pääsu Läänemerele
1600-1629. Poola-Rootsi sõda > Altmargi vaherahu > L-Eesti ja P-Läti Rootsile
1643 -1645. Rootsi-Taani sõda > Brömsebro rahu > Saaremaa Rootsile
1700-1721. Põhjasõda > Uusikaupunki vaherahu > kogu Eesti Venemaale
Märksõnad
Tsunftid ja nende teke, gildid ja nende teke, Hansa Liit (Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi), Jüriöö ülestõus, reformatsiooni võit linnades, katoliiklus , 9 linna (Tallinn, Rakvere, Narva, Paide, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu), esimesed koolid, esimene eestikeelne raamat (1535), esimene säilinud trükis, sunnismaisus , pärisorjus, erinevates kategooriates talurahvas , feodaal- ehk läänikord, naturaalmajandus , luterluse tekkimine, esimesed katsed Piiblit tõlkida
Esimesed talurahvakoolid , Tartu Ülikooli asutamine, luterluse võidukäik, Õpetajate seminar e. Forseliuse seminar, esimesed gümnaasiumid, pärisorjus, reduktsioon , Suur Nälg, nõiaprotsessid.
Periood
Vene aeg
Eesti Vabariik
Eesti NSV
Aeg
1721 – 1918
1918 (1920) – 1940
1940 – 1941, 1944 – 1991
Haldusjaotus
Kuni 1783. sama, mis Rootsi ajalgi (et vahet teha, vaata Eesti-Vene piiri – kui teiselpool on Peterburi kubermang, on Vene aeg; kui hoopis teine riik, Venemaa, siis Rootsi aeg.
1783 – 1796 nim. asehaldusaeg . Moodustatakse asehaldurkonnad; uued maakonnad Paldiski(maakond ainult asehaldurkondade ajal), Võru ja Viljandi. Uued linnad Paldiski ja Võru. Maakondade nimetused linnade järgi.
1796 – 1917. taastatakse kubermangud, maakondade nimetused muutuvad endisteks (Tallinna maakond > Harjumaa ). Uued maakonnad, v.a. Paldiski jäävad püsima.
1917. ühendatakse Eesti alad ühtseks rahvuskubermanguks (endine Eestimaa kubermang + endise Liivimaa kubermangu põhjaosa), esimest korda Eesti ala ühtses tervikus.
Haldusjaotus on sama, mis vene ajal, aga lisandub 1 maakond-Petserimaa, mis asus Kagu-Eestis, Pihkva järvest lõunasse minnes.Seega sellel perioodil 11 maakonda . Uus maakond Petserimaa (kui Petserimaa kuulub Eestile on kindlasti tegu esimese Eesti Vabariigiga). Maakonnad jagunevad omakorda valdadeks.
1944 – 1945 territooriumi vähendamine (võetakse ära Narvatagused alad ning Petserimaa).
1950. Maakonnad asendatakse rajoonidega, vallad külanõukogudega.
1952 – 1953 on Eestis 3 oblastit.
Sündmus, mille järel muutus võõrvõim või haldusjaotus
1918. veebr – nov. Saksa okupatsioon .
28. nov. 1918 – 2. veebr. 1920 Vabadussõda > tekib iseseisev Eesti Vabariik

I maailmasõda
1940 – 1941 esimene Nõukogude okupatsioon.
1941 – 1944 Saksa okupatsioon
1944 – 1991 teine Nõukogude okupatsioon

II maailmasõda
Nõukogude Liidu lagunemine > Eesti taasiseseisvuse väljakuulutamine 20. aug. 1991
(15 maakonda, mis jagunevad valdadeks)
Märksõnad
18.saj: täielik eestikeelne Piibel (tõlgitud varem, kuid nüüd ilmub) 1739, restitutsioon (mõisate lahti riigistamine mõisnikele), hakkab ilmuma ilmalik kirjandus (rahvakalendrid), esimene eestikeelne ajaleht ilmus
19. saj: talurahvaseadused kuni pärisorjuse kaotamiseni, rahvuslik ärkamisaeg, esimene üldlaulupidu 1869, esimesed eestikeelsed ajalehed, Tartu Ülikooli taasavamine 1802, venestamine järgneb rahvuslikule liikumisele, raudteede rajamine
Tartu rahu, kultuurautonoomia, Kultuurkapital (ka taasiseseisvumine ), Suur majanduskriis , krooni kasutuselevõtt (taasiseseisvumine ka), asundustalud (mõisamaade riigistamine), esmakordselt kogu koolisüsteem eestikeelne, rahvuskultuuri õitseng, autoritaarne diktatuur, juhitud demokraatia.
Tartu Riiklik Ülikool, plaanimajandus, käsumajandus, migratsioon, keskkonna reostus , sundindustrialiseeri-mine(rasketööstuse eelisarendamine), kolhoosid, sovhoosid , rahvamajandusnõukogud, MTJd, venestamine, uus ärkamisaeg, stagnatsioon , stalinism, sula
Eesti muinasaeg-eesti nsv #1 Eesti muinasaeg-eesti nsv #2 Eesti muinasaeg-eesti nsv #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor slowdown Õppematerjali autor
Tabel hõlmab dateeringuid, tähtsamaid sündmusi ja ajastule omaseid märksõnu

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Eesti ajaloo kokkuvõttev skeem

orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, 1346st ka Taani valdus Liivi ordule valitseda tsistertslased, 16.saj alugses reformatsioon ja 1558-1583 Liivi sõda ­ Vana-Liivimaa poliitilise sellega seoses sellega esimene eesti keelne süsteemi kokkuvarisemine, Eestis 3 kuninga võim raamat, kunstist Gooti stiil, rajati esimesed 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola ja Venemaa) koolid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Poolale

Ajalugu
thumbnail
4
doc

EESTI AJALUGU

EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et Õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi Võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata selle teema juures üksik- asjalist sõdade käigu tundmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajaloo- perioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas - oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid

Ajalugu
thumbnail
6
doc

EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI

Läänemaast, mis pidi alluma otse paavstile. Sellega püüdis paavst vahele astuda Ordu ja Taani tülile, kuigi tulemuseta. 13. sajandil kujunesid Vana-Liivimaa väikeriigid, mida juhtisid maahärrad: 1 1. Taani kuningas - "Eestimaa Hertsog" 2. Tartu piiskop 3. Saare-Lääne piiskop 4. Ordumeister LIIVI ORDU Liivi ordu oli Saksa ehk Deutoni ordu üks alam ordusid. Kõige tugevam eesti väikeriikidest. Pindala, umbes 16'000 km, jagunes foogtkondadeks ja kontuurkondadeks. Nende eesotsas olid vastavalt foogtid ja kontuurid. Keskusteks olid linnused. Need haldusüksused jagunesid omakorda väiksemateks ametkondadeks, millede keskused olid mõisad. Keskus oli Riia linnas. Hiljem Võnnus ehk Cesis'es. Ordu linnad olid eestis: Viljandi, Paide, Karksi, Uus-Pänu, Kursi, Lihula, Põltsamaa. TARTU PIISKOPKOND Keskus Tartu

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani

Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani, võõrvõimude vahetumine Kuni Muistse vabadusvõitluseni alguseni (13. saj alguses) oli Eesti ala võõrvõimudest vaba. Territoorium oli jaotatud maakondadeks (8+5), need omakorda kihelkondadeks ja küladeks. 1227, veebruar Muistse vabadusvõitluse lõpp, Eesti alad jagatakse 4 maahärra vahel: · Põhja-Eesti Taanile · Kagu-Eesti Tartu piiskopile · Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Eesti haldusjaotus ja võõrvõimude vahetumine

Sõjaliselt väga võimas | Riia peapiiskopkond Kuramaa piiskopkond Tingituna vene vägede edust ja 1560. a. sügisel alanud talurahva ülestõusust, hakkasid maahärrad enesele liitlasi otsima, kes neid sõjaliselt abistasid ning alistusidki neile: - Saare - Lääne piiskopkond alistus Taani kuningale ­ 1561 - Liivi ordumeister Poolale ­ 1561 - Harju-, Võru- ja Järvamaa aadel ning Tallinn Rootsile ­ 1561 Seega 1561. a. lõppes Eesti keskaeg e. Vana-Liivimaa aeg, sest kadusid keskaegsed feodaalriigid. 4. Sõjategevus 1561-1583 Sõtta Liivimaa alade pärast olid liitunud lisaks Venemaale ka Poola-Leedu, Taani, Rootsi. 3 viimast sõdisid Venemaa vastu, kuid samal ajal ka omavahel. Vene väed olid jätkuvalt väga edukad, kuna 1577. a. vallutasid nad kogu Mandri-Eesti, v.a. Tallinn. 1579. a. toimus sõjas murrang, sest koostööd teinud Poola-Leedu ja Rootsi väed tõrjusid

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Haldusjaotus

1 HALDUSJAOTUSE MUUTUMINE: 1) Haldusjaotus muinasaja lõpul: - Halduslikult jagunes Eesti muinasaja lõpul kihelkondadeks ( mida oli umbes 45 ). Kihelkonnad moodustusid küladest, mis olid ühinenud kaitsefunktsioonist tulenevalt. - Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad omakorda ühinenud suuremateks üksusteks- maakondadeks (vt. ka kaart lk.28 (Eesti ajalugu I osa). - Teadma peaks kindlasti 8 suuremat maakonda ( ka tühjale kontuurkaardile peaks oskama neid peale kanda): A) Sakala B) Ugandi C) Saaremaa

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Eesti ajalooperioodid

1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud).

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Eesti ajalugu

· Liivi sõda 1558-1583: 1582 Zapolski vaherahu Poola-Leedu ja Venemaa vahel ja kokku lepiti, et P-L sai Lõ-Eesti alad, 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põ-Eesti ja Lä-Eesti + Hiiumaa, Taanile jäid Saare- ja Muhumaa · Poola-Rootsi jätkusõda 1600-1629: 1629 Altmargi vaherahu, Poola pidi loovutama Rootsile Lõ-Eesti alad +Põ-Läti (sh Riia) · Põhjasõda 1700-1721: 1710 Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga, 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda Rootsi kaotusega ja kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu. Suurenes maakondade arv: ajutiselt loodi Paldiski maakond 2. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine Eesti alal · 1579 koostöös Poola-Leeduga Rootsi tõrjus Vene väed Liivimaalt välja · Vahepeal sai Poola-Leedu endale Zapolski vaherahuga Venemaalt Lõuna-Eesti

Eesti ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun