Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Holland (0)

1 Hindamata
Punktid
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi
Nederland) on maa Lääne-Euroopas. Ta
piirneb idast Saksamaaga ja lõunast
Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km)
ning läänest Põhjamerega (rannajoone
kogupikkus 451 km).
Hollandi vapp ja lipp
Nimi Nederland ('madal maa')
viitab sellele, et suur osa (26%)
Hollandist asub merepinnast
NIMI
madalamal ja veel 29%
territooriumist võib jääda võimalike
üleujutuste alla[1].
Nimi "Holland" tuleneb endise
Hollandi provintsi (praegu
Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi
provints) nimest.
Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid
valitsuse residents on Haag (Den Haag või
's-Gravenhage), mis on suuruselt kolmas
linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis
on üks maailma suurimaid sadamaid.
Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt
viies linn on Eindhoven.
Holland moodustab koos Aruba, Curaçao
ja Sint-Maarteniga Madalmaade
Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes.
Nende maade vahelised suhted on
määratud Madalmaade Kuningriigi
Statuudiga 1954. aastast.
Hollandil on 12 provintsi:
Drenthe (keskus Assen)
Flevoland (Lelystad)
Friisimaa provints (Leeuwarden)
Gelderland (Arnhem)
Groningeni provints (Groningen)
Limburg (Maastricht)
Lõuna-Holland (Haag)
Overijssel (Zwolle)
Põhja-Brabant ('s-Hertogenbosch)
Põhja-Holland (Haarlem)
Zeeland (Middelburg)
Utrechti provints (Utrecht)
Hollandi riigikord on konstitutsiooniline
monarhia. Kuningal on parlamendiga
seadusandlik võim koostöös
Riiginõukoguga ja valitsus vastutab
Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas
määrab ametisse ministrid, kohtunikud,
provintside komissarid ja kolooniate
kubernerid. Põhiseadus annab Kuningale
õiguse juhtida riigi välissuheteid ning
sõlmida välisriikide ning rahvusvaheliste
organisatsioonidega lepinguid nende
hilisema kinnitamisega parlamendis.
Kuningal on õigus kiita heaks või tagasi
lükata parlamendi poolt heakskiidetud
seaduste eelnõud. Ta võib ka parlamendi
saata ennetähtaegselt laiali. Kuninga juures
on spetsiaalne nõustamisorgan
Riiginõukogu, mille liikmed määratakse
ametisse Kuninga poolt, kes ise seda organit
ka juhatab.
Riiginõukogus vaadatakse eelnevalt kõik
eelnõud läbi olgu need siis esitatud Kuninga
või parlamendi poolt aga samuti ka kõik
üldriiklikku juhtimist puudutavad normid.
Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb
kahest kojast. Ülemkojas (Esimene Koda,
Eerste Kamer) on 75 saadikut ja alamkojas
(Teine Koda, Tweede Kamer) on 150 liiget.
Ülemkoja valivad provintside esindajad
proportsionaalsel esindatusel. Alamkoda
valitakse üldvalmistel iga nelja aasta tagant
P
R
O
V
I
N
T
S
I
D
HOLLANDI
Vasakule Paremale
Holland #1 Holland #2 Holland #3 Holland #4 Holland #5 Holland #6 Holland #7 Holland #8 Holland #9 Holland #10 Holland #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mausi35 Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Holland
8
doc

Holland

Holland. Hollandi madalmaad ja ajalugu. Holland ehk Madalmaa asub Nederland Lääne-Euroopas.Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Riigipiiri kogupikkus 1027 km.Läänest Põhjamerega ja rannajoone kogupikkus 451 km.Nimi Nederland (madal maa) viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Nimi " Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi,praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints nimest.Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag, mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas

Geograafia
Holland
8
ppt

Holland

Zeeland Zeeland (Middelburg) Utrechti provints Utrechti provints (Utrecht) Populaarne turismiobjekt kesklinna lähedal. sai oma nime 19. sajandi Hollandi meistri Rembrandt'i järgi kõige ligitõmbavam koht nii kohalike kui külastajate seas. Algselt loodud töölisklassile 17. sajandil on praegu koduks paljudele õpilastele, käsitöölistele ja noortele spetsialistidele põhja Jordaan ja lõuna Jordaan, mida eraldab Rozengracht. Holland on kuulus oma tuuleveskite poolest, mida praeguseks on järgi jäänud üle tuhande. Aastast 1740 ehitati 19 massiivset tuuleveskit, mis on säilinud tänapäevani. Tuuleveskid juhivad üleliigse vee Alblasserwaardi tammidest, mis asuvad allpool mere pinda, ja juhivad selle vee jõkke nimega Lek. ehitatud aastatel 1648 1655 klassikaline näide Hollandi arhitektuurist. Aastal 1808 kui Hollandi kuningaks sa

Globaliseeruv maailm
Holland
14
doc

Holland

Holland Joonis 1 Hollandi riigilipp Pindala: 42000 km² Rahvaarv: ligikaudu 15,7 miljonit Pealinn: Amsterdam Rahaühik: kulden Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigikeel: hollandi keel 1.1 Asend ja piir Algselt oli riigi nimi Batavia, kuid 1611 aastal muudeti see Hollandiks. Hollandlased ise kutsuvad oma riiki Netherlands, mis tähendab madalmaasid. Holland piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Hollandil on 12 provintsi: · Drenthe (keskus Assen) · Flevoland (Lelystad) · Friisimaa (Leeuwarden) · Gelderland (Arnhem) Joonis 2 Hollandi vapp · Groningeni provints (Groningen)

Ajalugu
Holland - miniuurimistöö
6
docx

Holland - miniuurimistöö

Tartu Descartes'i Lütseum Holland rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurmistöö Artur Märtsin Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Hollandi üldandmed Pindala: 41 526 km² Rahvaarv: 16 847 007 (2011) Pealinn: Amsterdam 780 152(2008) Rahaühik: Euro Keeled: Hollandi ja friisi keel

Geograafia
Holland-referaat
17
doc

Holland, referaat

C.R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Referaat HOLLAND 2008 SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Üldandmed lk 4 Geograafiline asend lk 5 Looduslikud tingimused lk 5 Riigi arengutase lk 6 Kuulumine majandus organisatsioonidesse lk 6 Rahvastik lk 6

Geograafia
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut

Õigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun