Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Parlamendi ülesanded ja töökorraldus (2)

3 HALB
Punktid
Parlamendi ülesanded ja töökorraldus.
PS 4.peatükk $$ 59-76(Riigikogu)
$67- Aastas on RK-l 2 istungjärku, jaanuarist kuni jaanipäevani; septembrist kuni jõuludeni.
$69- RK valib esimehe ja 2 aseesimeest. RK moodustab komisjonid (11), RK võivad olla fraktsioonid.
$73- seaduste vastuvõtmine toimub poolthäälte enamusega(50%+1)-> eriti tähtsaid otsuseid langetab RK koosseisu enamusega(st.101on kokku -> 51 peab hääli olema).
7 ptk $$ 102- 110 ( seadusandlus )
$103- seaduste algatamine. Õigus on RK liikmel, fraktsiooni komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja presidendil PS muutmiseks.
$104- RK kooseisu häälteenamusega vastuvõetavad seadused. Kodakondseseseadus.
Riigi eelarve. RK valimise seadus, presidendi valimise seadus, rahvahääletamise seadus, PS muutmise seadus-> kokku 17 seadust.
$105- Rahva otsus referendumil määratakse kindlaks osavõtnute häälteenamusega-> rahvahääletuse otsuse kuulutab president kohe välja.
$106- RAHVAHÄÄÄLETUSELE EI SAA PANNA SEADUSI: EELARVE, MAKSUD, VÄLISLEPINGUD, ERAKORRALINE SEISUKORD , RIIGIKORD.
$107- seadused kuulutab välja president . Kui president ei allkirjasta seadust, läheb see tagasi RKsse. Kui RK võtab selle vastu muutmatul kujul-> võib president selle väljakuulutada v saata Riigikohtusse.
$108- Seadus jõustub 10dal päeval pärast Riigiteatajas avaldamist.SEADUS EI JÕUSTU KUNAGI TAGANTJÄRGI.
$109- kui RK ei saa kokku tulla Vabariigi president anda seaduse j]uga seadlusi, kus on ka RK esimehe ja peaministri allkiri .-> RK peab selle tagantjärgi esimsel võimalusel kinnitama v tühistama.
ÕPIK….
*Parlamendi ülesanne seadusloome korval on: on parlemendi funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse.
*oluline on side rahva ja parlemendi vahel= üks nädalapäev on saadikutel selleks, et kohtuda oma valmisringkonnas inimstega.
LOBISM - kuluaaripoliitika.
Parlamendi oluline funkt.on ka järelvalve teostamine -> kontrollil on kaks vormi: 1.)otsene kontroll-umbusalduse avaldamine, Valitsuse moodustamisel arvestatakse parlamendis esindatud parteide huve.
Seadused on valitsusele kohustuslikud. 4. Parlament kontrollib valitsust läbi eelarve
5.Aruandmine parlamendi ees.
2.)kaudne kontroll.
1.Parlamenti kuuluvad saadikute juhtpoolikud nõuavad poliitilist distsipliini .
2.Varem parlamendis olnud ministrid toovad valitsusse parlamendi tööstiili.
3.parlament peab rohkem arvestama valijatega, kui valitsus, kuigi ka viimane ei saa seda eirata.
*Seaduseelnõu menetlemine .
Parlamendi tööseaduse kallal on seaduse menetlemine. Seadus eelnõu läbib mitu lugemist, kuni kolm lugemist ja hääletamise. Seaduseelnõu antakse üle RK juhatajale -spiikrile. RK juhatus määrab juhtivkomisjoni-> kelle valdkonda kuulub see seadus.
Lihtsamad seadused läbivad 2 lugemist:
1.Lugemine- ettekande teeb eelnõu algataja. Juhtiv komisjon ütleb oma arvamuse ja otsustab, kas menetlust jätkata või mitte.
1 ja 2 lugemise vahel võib olla kuni 3 kuud. Sel perioodil töötavad eelnõuga komisjonid ja fraktsioonid. -> fraktsioonid töötavad välja hääletamistaktika.
2.Lugemine – vaidlused eelnõu üle, muutatuste hääletamine, otsustatakse kas teise lugemise lõpus tuleb lõpphääletus-> seadus võetakse tavaliselt vastu lihthäälteenamusega.
Kui kahest lugemisest ei piisa tuleb kolmas lugemine.
3.Lugemine- seal saavad ettepanekuid teha ainult fraktsioonid ja komisjonid(lihtliige parandusi teha enam ei saa). Kolmandal lugemisel on vähem võimalusi eelnõud muuta kui teisel.
4.4. Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis. (20.jaanuar 09)
*PS: VI ptk $$ 86-101
-Valitsus-täidesaatevvõim- viib ellu vastuvõetud seadused
- Vabariigi valitsuse ülesanded:
*juhib sise ja välispoliitikat
*juhib valitsusasutusi
*esitab seaduseelnõusid ja kinnitamiseks välislepinguid
*koos riigi eelarve, täidab seda ja annab selle täitmisest aru
*valitsus võib anda õigusakte: määrusi ja korraldusi
* kuulutab välja eriolukorra
11 ministeeriumi + 2 portfelita ministrit + peaminister = 14 ministrit
Peaministri ametisse nimetamine:
Pärast RK valimisi teeb president ettepaneku kõige enam hääli saanud erakonna esimehele moodustada uus valitsus. PMK(peaministri kandidaat) esitab 14 päeva jooksul RK-le ettekande uue valitsuse ülesannetest(valitsemis programmi).
RK annab volitused või mitte. PMK peab esitame 7 päeva jooksul uue kabineti koosseisu. President nimetab uue valitsuse ametisse 3päeva jooksul. President võib esitada ka teise PMK, kui esimene ei läinud RK-s läbi; kui ka teine presidendi esindatud PMK ei lähe läbi, esitab kolmanda kandidaadi RK.-> kui see kandidaat ei saa RK toetust, saadab president RK laiali.
Valitsus annab ametivande RK ees.
$92- Valitsus astub tagasi, kui: 1. tuleb kokku uus RK. 2.peaministri tagasiastumine v surm 3. kui RK avaldab umbusaldust peaministrile või valitsusele
Peaminister nimetab 2 ministrit, kes asendavad teda äraolekul.
$95- Riigikantselei- on peaministri büroo, sedajuhib riigisektär- Heiki Loot -> Selle nimetab ametisse Peaminister -> võtab osa valitsuse istungitest, tal on ministri õigused.
Umbusalduse avaldamine:
Seda võib algatada viiendik(21 saadikut) RK-s. Korduv umbusalduse avaldamine võib toimuda 3 kuu möödudes.
  • valitsuse liiget saab võtta kriminaalvastutusele õiguskantsleri ettepanekul RK enamuse nõusolekul.

ÕPIK....
Parlamendi ülesanded ja töökorraldus #1 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus #2 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 130 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pisimammu Õppematerjali autor
õpik pt 4.3 parlamendi ül. ja töökorraldus

Sarnased õppematerjalid

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem
19
doc

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

millest tähtsaimad on rahandus-, õigus-, ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. 12. Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? 13. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine). Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Kui ükski komisjoni istungil osalev komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks konsensusega. 14. Miks on Riigikogus fraktsioone vaja, millised funktsioone nad täidavad? Fraktsioonis sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid fraktsioonide kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst lepitakse kokku poliitilistes otsustes, millega avalikkuse ees oma arvamust avaldada

Eesti valitsemissüsteem
Eesti valitsemissüsteemid
20
pdf

Eesti valitsemissüsteemid

Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni, millisesse, otsustab RK liikme fraktsioon. Samal ajav võib ta veel kuuluda mitme eri-, uurimis ja EL asjade komisjoni. 10. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine). Juhatuses esimees ja aseesimees valimised üheaegsed (koalitsioon vs opositsioon või kaks kõige tugevamat fraktsiooni) Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Kui ükski komisjoni istungil osalev komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks konsensusega. 11. Miks on Riigikogus fraktsioone vaja, millised funktsioone nad täidavad? Fraktsiooni moodustamise põhimõtted ja

Eesti valitsemissüsteem
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS
26
docx

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

.................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:....................................................................4 TINGIMUSED................................................................................................................ 5 AMETISSEASTUMISEL.............................................................................

Avalik haldus
Riigiõiguse ja põhiseaduse kordamisküsimuste vastused
11
docx

Riigiõiguse ja põhiseaduse kordamisküsimuste vastused

Ei ole ainult paragrahv 104 lg 2 loetletud seadused. President 1. Presidentaalse ja parlamentaarse riigi vahe; näited maailmast. V: Presidentaalses omab president olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellisest vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Ministrid teostavad presidendi poolt etteantud poliitikat ja vastutavad presidendi, mitte parlamendi ees. Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle ükiskutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist. (USA). Parlamentaarses riigis on riigipeal vaid esindusfunktsioon. Presidendil on vähesed volitused. Siin on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab parlamendi ees. (Eesti) 2. Presidendi volituste seos valimiskorraga. V: 3. Millised seadused reguleerivad Eesti Vabariigi Presidendi tegevust?

Riigiõigus
RÕ II konspekt
60
docx

RÕ II konspekt

- allorganid (RK puhul juhatus ja komisjon) ja organi osad (RK puhul riigikogu liige) ! Abielu – ainuke koht, kus on lubatud kaks otsustajat: kas töötab hästi? � IV teema: pädevus  pädevus – riigikorralduslikus tähenduses – milline isik (organ) on loodud täitma üht või teist avalikku ülesannete  Pädevuse liigid (Mauren HÕ §1 III on pädevuste kohta): * esemeline ehk sisuline– sisulised ülesanded, mille eest organ vastutab * territoriaalne – millise piirkonna eest organ vastutab; ruumiline tegevus valdkond * instantsiline – hierarhia puhul, siis milline tasand on pädev konkreetse juhtumiga tegelema * funktsionaalne – ainult organi juhil on õigus midagi teha Loeng 9.03.2017 Lektor riigisekretär : Heiki Loot Slaidid tulevad hiljem ÕISi üles Liikumine põhiseaduse teksi järgi RIIGIKORRALDUSÕIGUS: VABARIIGI VALITSUS

Õigus
RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus
60
doc

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus

19. Rahvahääletuse tüübid Rahvahääletus e referendum võib oma tüübilt olla obligatoorne (kohustuslik) või fakultatiivne (vabatahtlik). Esimesel juhul näeb riigi põhiseadus ette, et teatud liiki seadusi saab kehtestada või muuta ainult rahvahääletuse korras ja otsus on siduv kõigile riigiorganitele. Teisel puhul tuleb küsimus või eelnõu, samuti juba parlamendis vastuvõetud seadus panna rahvahääletusele, kui keegi on õigustatud seda nõudma (näiteks mingi hulk parlamendi liikmeid). 20. rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vahe Rahvahääletuse ehk referendumi korral hääletab mõne riigielu küsimuse või seaduseelnõu üle vahetult riigi kodanikkond. Rahvaalgatuse all mõeldakse aga rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. 3 Rahvaküsitlus on seevastu meetod, mille abil saab riik küsida

Riigiõigus
Riigikogu
2
rtf

Riigikogu

need moodustatakse elualade järgi. Fraktsiooni ehk saadikurühma kuuluvad kõik ühe erakonna nimekirjas RKsse valitud poliitikud. Ajutrust. Erakonnadistsipliin on vabatahtlik ühiste seisukohtade kujundamine oma fraktsiooniga. RK juhatus - esimees ja kaks aseesimeest -valmistab ette RK täiskogu töönädala päevakorra -määrab RK alatiste komisjonide liikmed -võtab eelnõu RK menetlusse ja määrab sellega tegeleva komisjoni -korraldab RK esindamist ja tööd RK põhilised ülesanded -võtab vastu seadusi ja otsuseid -võtab vastu riigi eelarve, kinnitab selle täitmise aruande -valib presidendi -otsustab rahvahääletuse korraldamise -kinnitab ja tühistab välislepinguid -annab peaministri kandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks -nimetab ametisse tähtsad ametnikud -kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra Seaduseelnõu algatamine algatamise/muutmise õigus on: Vabariigi Valitsusel, RK liikmel, -fraktsioonil, -komisjonil

Ühiskonnaõpetus
Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks
14
docx

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks

rahvastikuregistrisse asub vastavas vallas või linnas. Hääletamisõigus on välismaalasel, kes elab Eestis alalise elamisloa alusel ja on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased viis aastat vastavas vallas või linnas. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Euroopa Parlamendi valimised Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget, kelle volitused kestavad viis aastat. Valimistulemused tehti kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv

Riigiõigus




Kommentaarid (2)

girlygirl profiilipilt
girlygirl: väga segane.. ei ole üldse hea... silme eest läheb kirjuks...
18:22 25-11-2010
UnBeateN profiilipilt
UnBeateN: (Y) ;D
13:47 29-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun