Norra - tutvustus (0)

Norra.
Norra pindala on 323 877 km (1996) ning see näitab väikest kasvutendentsi – meil Eestiski täheldatav jääajajärgne maapinna tõus, mis kagust loode suunas tugevneb, on Norras, kus jäämasside surve oli suurim, veelgi arvestatavam. Aastatel 1930 – 1960 kasvas Norra pindala 1664,9 km. Riigi territooriumiks on ka Teravmäed (Svalbard), Jan Mayeni ja Karusaar Arktikas ning koos nendega on Norra pindala 387 266 km. Lisaks loevad norralased oma territooriumiks Bouvet' ja Peeter I saart ning kuninganna Maudi maad Antarktikas . Suurema osa Norramaa pinnast katavad mäed – kuulus Skadinaavia mäestik. Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe, iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide taolised mäeseljandikud – oosid . Mäed jõuavad mõnel pool, eriti läänes, lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetrise seinana. Mõnikord jääb mägede ja merede vahele siiski rannikumadalikku, mis paaris kohas – Oslo lähemas ümbruses ja sealt edasi Rootsi piiri poole, samuti Trondheimi lähistel – moodustab suuremaid , suhteliselt tasasemaid ja meie vooremaad meenutavaid alasid. Need piirkonnad on ammustest aegadest olnud Norra põllumajanduslikumad ja tihedama asustusega alad, Trondheim ja Oslo aga kaks põlist Norra keskust. Norra mägismaa keskmine kõrgus on umbes 500m üle merepinna , ag amõned kiltmaa osad ulatuvad üle 2000 meetri. Norra kõrgemad tipud on Galdhopiggen (2469m) ja Glittertind (2472m). 514 meetri sügavune Hornindalsvatnen on Norra ja Euroopa sügavaim järv.
Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon. Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta , veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid . Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norrast heaoluriigiks , kuigi riik sõltub suurel jaol nafta – ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad rohkem naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi poolt omatud firmast Statoil. Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, aastal 2000 2,7% ning 1,3% 2001 aastal. Peale vähest majanduskasvu aastatel 2002 ja 2003, hakkas majandus 2004. aastal taas kiiremini arenema. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftareservide all peitub suuri koguseid sütt. Sütt on hetkel võimatu kaevandada, aga sellega võidetakse hakata tegelema tulevikus.
Norrast on pärit mitmeid tuntuid näitekirjanikke ja novelliste, nende hulgas Ludvig Holberg, Henrik Ibsen, Bjornstjerne Bjornson ja hiljuti ka Jon Fosse ning Georg Johannesen. Knut Hamsun ning Sigrid Undset on mõlemad võitnud Nobeli kirjanduspreemia, aastatel 1920 ja 1928. Norrast on pärit ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland , ka helilooja Edvard Grieg . Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amudsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl.
Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostuüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, üle terve maa.
Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmal ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmali. Tänapäeval kasutatakse enim bokmali, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli.
Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstintutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest kojast – Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest (hetkel 19- st 10) on Norra kiriku liikmed. Evangeelne – luterlus on riigi ametlikuks usuks .
Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting ja see valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks, kui ainult ei tule osaliste valimiste kaudu täita selle liikmete vakantseks jäänud kohti.
Iga koda peab oma istungeid eraldi ja nimetab oma spetsiaalse esimehe ja sekretäri. Kumbki Koda ei saa läbi viia istungit, kui sellest võtab osa alla poole liikmetest. Kuid eelnõud, mis käsitlevad Konstintutsiooni muutmist , võivad olla võetud arutlusele vaid vähemalt kahe kolmandiku Stortingi liikmete kohalolekul. Peale Stortingi istungijärgu avamist on peaministril ja teistel Riiginõukogu liikmetel osa võtta Stortingi mõlema koja istungitest võrdsete liikmetena, kuid on hääleõiguseta ja neil on lahtistel istungitel toimuvatest aruteludest osavõtu õigus. Neil on kinnistest istungitest osavõtu õigus vaid siis, kui neile on selleks vastavast kojast luba antud. Peaaegu kõik seadused avaldatakse Kuninga nimel koos Norra Kuningriigi pitsatiga järgmises vormis: “Meie, nimi ..., teatame, et meile oli esitatud Stortingi otsus sellel teatud kuupäeval, milles on öeldud (järgneb otsus); selle tulemusel me kiitsime selle heaks ja kinnitasime ning käesolevaga kiidame heaks ja kinnitame juba seadusena isiklikult ja Kuningliku pitsati lisamisega”.
Peeter I saar on saar Lääne – Antarktikas, 450 km kaugusel Antarktika rannikust . Saare avastas 21. jaanuaril 1821 Fabian Gottlieb von Bellingshausen ja nimetas ta Vene keisri Peeter I järgi. Ola Olstad maandus saarele 2.veebruaril 1929 ning kuulutas selle Norra valduseks. 1.mail 1931 kinnitas Norra parlament saare kuulumist Norrale. Teine territoorium Antarktikas, mida Norra enda omaks peab, on Kuninganna Maudi maa. Rahvusvaheliselt kumbagi nõudlust ei tunnustata. Saare pindala on 243 (teistel andmetel 156) km. Kõrgeim punkt ( Lars Christenseni tipp, vulkaan ) on 1755 (teistel andmetel 1640) km kõrge. On teadmata, kas vulkaan tegutseb või mitte, aga selle tipp on igijää poolt rikkumata. Peaegu kogu saar on jääga kaetud ja ta on peaaegu aasta ringi paakjääga ümbritsetud. Inimesi pole saarel kunagi elanud. Seal on ainult pingviinide koloonia. Kõige soojemal kuul, veebruaris , on saare keskmine õhutemperatuur -1 C, kõige külmemal kuul, juulis, -23 C.
Norra pealinn on Oslo.
Riigihümn on “Ja, vi elsker dette landet”
Rahvaarv on 4 691 500
Rahvastiku tihedus on 14 in/km.
Iseseisvus 7. juuni 1905
Rahaühik on kroon (NOK).
Ajavöönd Kesk – Euroopa aeg
Peaminister Jens Stoltenberg
Kuningas Harald V