BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks.Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6
Bütsantsi kunst Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini.
1650. aastal lisandus õukonnaballetile ballettkomöödia (nt. ''Kodanlasest aadlimees''. Barokkskulptuur Prantsusmaal Prantsuse barokkskulptuuri maitsekas ühtsus kujunes välja siis, kui troonile tõusis Louis XIV. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam PIERRE PUGET. Maalikunst Prantsusmaal Prantsusmaal olid maalijad , nii nagu skulptorid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN.
· Templid · Preesterkond Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud- sõltumatud talupojad ja käsitöölised. 3nda aastatuhande keskpaigaks eKr võtsid semiidid oma keelele kohandatult kasutusele kiilkirja ja ühes sellega järk-järgult ka põhilise osa sumeri kultuuripärandist. Sumeri rahva kultuuri edasiarendajaks olid semiidid. Alates 3nda aastatuhande 2st poolest kerkisid Mesopotaamias paljusid linnu ja piirkondi ühendavad suurriigid. Esimene impeerium oli Akadi riik, mille rajas 24. saj eKr semiidi soost valitseja Sargon. Uue impeeriumi- nn Vana- Babüloonia riigi- rajas 18.saj eKr Hammurapi. 7. saj lõpus läks enamik Assüüria valdusi nn Uus- Babüloonia riigi koosseisu. Selle kuulsaim valitseja, kuningas Nebukadnetsar II on ajaloos tuntud eelkõige suure ehitajana.
klaasitükkidest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. BÜTSANTSI KUNST 4-15 SAJAND. Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne ja Ida Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. SISSEJUHATUS Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruumi varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. MAALIKUNST Kirikuid kaunistati mosaiikidega. Bütsantslased leiutasid smaldi. Smalt oli segu millega tehti mosaiike. Harrastati maalikunsti.
on kõige tuntum William Goldingi romaan "Kärbeste jumal". Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand. Sel ajajärgul, romantismi aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte. Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Edgar Allan Poe novellid või M. Shelley jutustus "Frankenstein". Sama vana on ka kolmas seikluskirjanduse liik kriminaal- ehk detektiivromaan, mille üheks loojaks oli inglane Conan Doyle (Sherlock Holmesi lood) ja edasiarendajaks inglane Agatha Christie (miss Marple ja Hercule Poirot` lood) ning prantslane Georges Simenon (komissar Maigret` lood). 19. sajandi lõpus hakati kirjutama seiklusjutte, mis sageli toetusid varasematele kirjanduslikele ainetele, sealhulgas rahvaloomingule. Seikluskirjanduse tuntud teosed on A. Dumas romaan "Krahv Monte Cristo" ja H. Pyle "Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused". 20. sajandi üheks populaarseks seikluskirjanduse liigiks on ulmekirjandus, mille kõigi aegade
viimane avalikult põletas. Reformatsiooni võidutsedes suleti kloostrid Vaimulikel oli õigus abielluda Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega Augsburgi usurahu Katoliiklased üritasin luteri usku keelustada Rooma keiser Karl V asus väevõimuga usuühtsust taastama 1555. a kuulutati välja Augsburgi usurahu Usurahu lubas Luteri ja Katoliku usku Põhimõte: "Kelle valitsus, selle usk" Reformatsiooni levik Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, kelle õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin Inglismaal oli eestvedajaks kuningas Henry VIII Reformatsioon levis Saksamaal, Madalmaades, Suurbritannias, Taanis, Rootsis, Soomes, Vana-Liivimaal. Reformatsioonist jäi puutumata Hispaania Vastureformatsioon Katoliku kirik algatas aktsiooni protestantliku reformatsiooni vastu Kiriku tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu Tähtsaimaks meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks Tekkisid uued vaimulikud ordud Ususõjad 1560
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6
voorus (see, mis aitab hüveni jõuda). Sokratese vaated on dialoogides seisukohad. sageli lootusetult läbi põimunud. Vana-Kreeka kultuuripärandit Esitas oma õpilastele näiliselt Pidas end Sokratese vaadete paljuski just tema tööde kau triviaalseid, kuid ometi kimbatusse edasiarendajaks. ajavaid küsimusi, tuues nii ilmsiks teadmiste piiratuse, ja püüdis neid siis suunavate küsimustega asja Platoni veendumuste kohaselt oli Kujundas loogika vallas tervi mõistmisele lähemale viia Sokratesel õigus, et hüve ja voorus on õpetuse sellest, kuidas tulet midagi püsivat, inimeste omavahelist olemasolevatest eeldustest korr kokkuleppest sõltumatut
astronoomia, kirjandus ja kunst. Sumerite väljatõrjumine. 2350-2150 e.K.r allutati sumerid semiitlikue Akkadile ja seejärel sadakond aastat Iraanist sissetunginud guttide ülemvimule. 3. ja 2. aastatuhande vahetusel toimus linnriikide uus tõus. Peale amoriidide sissetungi 2. aastatuhane alguses semiidistus kõik, kuid sumerite keel püsis siiski kasutusel kultuur- ja hariduskeelena, keelt kasutati teaduses ja kombetalitustes. Sumerite kultuuri edasiarendajaks said semiidid. 18. sajandil e.K.r tekkis Sumerite alale Babüloonia riik. Kasutatud kirjandus: · " Inimene, ühiskond, kultuur " I osa Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana- Rooma - Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava. Koostanud Helmut Piirimäe · " EE 8 RAISUM"- Eesti Entsüklopeediakirjastus · http://et.wikipedia.org/wiki/Tsikuraat · http://et.wikipedia.org/wiki/Sumer
aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte. Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe novellid ("Usheri maja langus", "Must kass", "Ovaalne portree", "Mõrv Rue Morgue`il" jt) või M. Shelley jutustus "Frankenstein". Kriminaalromaani kui zanri kujunemiseks peetakse alles 19. sajandit. Üks selle loojaid on inglane Arthur Conan Doyle (tema loodud populaarne detektiiv Sherlock Holmes ja truu abiline doktor Watson). Kriminaalkirjanduse edasiarendajaks on inglanna Agatha Christie (miss Marple ja Hercule Poirot` lood) ning prantslane Georges Simenon (komissar Maigret` lood). Erilise täiuslikkuseni on kriminaalkirjanduse viinud just Agatha Christie, kelle sõnastatud on ka klassikalise detektiivromaani reeglid: 1. teos peab toetuma toimepandud kuriteole; 2. süüdlasena kõne alla tulevaid isikuid peab olema alla kümne; 3. süüdlane peab tegevustikku ilmuma juba teose alguses, mitte viimastel lehekülgedel; 4
docstxt/.txt
Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Arhitektuur ja kunst Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Nende kunst on sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist. Iseloomulik on idamaine toredus. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsantsi kunsti õitseaeg jääb keiser Justinianus I aega. Sel ajal loodi ka bütsantsi kõige kuulsam ehitusmälestis Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis,
" Ref võitis pm Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel. Pärast Augs- burgi usurahu oli Saksamaa veelgi rohkem lõhestatum kui varem. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Kalvinismi kujunemine Sveitsis. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli. Zürich kuulutati paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Zwingli pidas armulaude sümboolseks mälestustoimin- guks. Ta õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin. Tema arust on jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi aga ootab hukatus. Rõhutas, et Vana Testa- mendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine. Sveitsist levis kalvinims Pr-le, Madalmaadesse ja Sotimaale. Reformatsioon Inglismaal. Algul ei pooldanud Henry VIII Lutheri õpetust, hiljem pidi alustama Inglismaal ref-i. Ing kirik lahkus Rooma alluvu- sest, Ing-l suleti kõik kloostrid. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Ing-l välja angli-
mosaiikidega. Oma säravase värvidega muutsid mosaiigid kiriku seest väga sitaseks. Kõige tähtsam varakristliku kunstis on Basiilika kasutusele võtt. Kirik jagati kolmeks osaks niinimetatud kolmeks lööviks. Bütantsi kunst Konstantinoopol on praegu Istanbul ja see on kreeka keeles Bütsants. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist kaasaarvatud Kreeka. Bütsants sai Kreeka kunsti traditsiooni säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle arenesid armastavad idamaad. Bütsantslik toredus meeldis keisrile nii, et Bütsantsi kunstil on suur hiilgus tänapäeval. Bütsants on ristiusune maa ja ta keeruline kompleks ja nn Kreeka katoliikliku kiriku osa mõjus kunstile väga palju. Bütsantsist töötati välja "raske" kunst ja paigutati piltidega raamatusse, nn kamasutra. Inimfiguurid nendel mosaiikidel olid väga rangeilmelised ja nad olid just kui venitatud väga pikaks
· kergejalavägi (vibud) Sofistid: 5 saj eKr tarkuse õpetajad Esimesed, kes hakkasid arutlema inimeste käitumise ja moraaliküsimuste üle teoreetiliselt. Õpetasid oskusi jõukatele riigivalitsemisest. Mõistete suhe: õige ja väär. Osa arvas, et tugevamate ja võimekamate huvid peaksid peale jääme, mitte nõrgemate ja saamatute omad. Just nagu looduseski. Platon: Ateena aristokraat,, kes asutas oma kooli: Akadeemia. Ta pidas ennast Sokratese vaadete edasiarendajaks. Uskus, et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast, et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel. Kujundas tervikliku õpetuse riigist. Riigis olgu kõik filosoofide kontrolli all. Sokrates: Ateena filosoof (5.saj teine pool) , väidab, et sofistid petavad oma õpilasi, sest kinnitavad,et õpetavad voorust, kuid ei tea, mis on vooruslikkkus tegelikult. Erinedes sofistidest, ei võtnud ta oma õpetussõnade eest tasu. Arvas filosoofiat vaja minevat selleks, et mõista, mis on hüve
tegevuspaik oli sama, aga kõik ei olnud enam nii idülliline. (D.Defoe "Robinson Crusoe", ("Chr. V. Schmid "Weikise Hanso luggu tühja sare peäl Kriminaalkirjandus kriminaalse sisuga romaan ja jutustused, mille aineks on kuritegu ja kus vastamisi on uurija ja kurjategija. Kriminaalset ainestikku võib leida juba rahvaluulest ja müütidest (Piibel, kreeka müüdid). Hea aeg oli 19.sajand, millal see ka kujunes zanriks. üks loojaid on Arthur Conan Doyle, edasiarendajaks ä0.sajandil sai Agatha Cristie (A.C.Doyle .(""Sherlock Holmes", A.Anvelt "Punane elavhõbe õuduskirjandus esimesi elemente võib märgata juba varases rahvaluules. Teadlikumalt hakati neid kirjutama romantismiajastul 19.sajandil. Populaarne zanr, sest iga inimene otsib alateadlikult oma ellu põnevust. Eesmärgiks on tekitada lugejas põnevust hirmutunde kaudu. ,"Tegevusest olulisem on detailne kirjeldus, mis loob vajaliku meeleolu (E.A.Poe "Must kass (....................................
REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Tema arust võis jumal juba maises elus inimesele märku anda, et too on õndsaks saamiseks välja valitud. Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning keelati teatrietendused, riietuti musta, ei kantud ehteid. Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle luba
Bütsantsi ja vanavene kunst Bütsantsi kunst (6.-15. sajand) Bütsants tekkis, kui 395. aastal Rooma riik kaheks (Ida- ja Lääne-Roomaks) lagunes. Ida- Roomat kutsuti Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime Byzantioni järgi ning selles osas kerkis bütsantsi kunst. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreeka-katolik kirik esitas kunstile omad nõuded. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traditsioonidel, millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused. Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Bütsantsi
Byzantioni. Siinsed viljakad maa, meeldivalt mahe kliima ja koht ise olid soodsad linna tekkimiseks. Oli samuti hea tuulte ja tormide varjatud sadamapaik ja tänu soodsale paiknemisele tähtsatel kaubateedel kujunes Bütsantsi pealinn keskaegse kaubanduse tähtsaks keskuseks, millega suutis võistelda vaid Bagdad. Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne- Euroopa vahel. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Riigi ametlik keel oli kreeka keel, aga äärealadel lubati rääkida ka kohalikke keeli. Kirjaoskus oli levinud kõrgkihi seas. 5.saj asutati Konstantinoopolisse esimene ülikool. Avaliku elu peamiseks keskuseks oli Konstantinoopolis hipodroom
Ta ei kirjutanud midagi ise, tema mõtteid panid kirja Platon (pani juurde ka oma mõtteid), Aristophanes. Ta püüdis määratleda voorusi (õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus) selleks, et voorust mõista, peab aru saama, kui vähe me teame teadmine voorusest on ülim voorus ise. Ta ei pooldanud demokraatlikku riigikorda. Lõpuks mõisteti ta surma. Platon Sokratese kuulsaim õpilane. Asutas Ateenasse kooli Akadeemia. Pidas end Sokratese vaadete edasiarendajaks. Hüve ja voorus sõltumatud. Talle meeldis Sparta riik. Aristoteles - Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Väga mitmekülgne käsitles loodusteadusi, loogikat, füürikat, ajalugu, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma korraldust. Talle ei meeldinud Paltoni ideeõpetus. Inimene kui keegi, kes ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Et olla õnnelik, tuleb olla alati kahevahel (nt pillamise ja kokkuhoidmise vahel). Ta jagas hinge kaheks.
kariloomadele allapanuks · Saviga vooderdati ehitisi. Savi oli ehutusmaterjal, kirjutumaterjal, tarbeesemete valmistamiseks (savinõud) Sumerid ja semiidid: Mesopotaamia põhjaosas elavad semiidid(juudid) võtsid järk-järgult üle sumerite kultuuri (kiilkirja).Nende osatähtsus Mesopotaamia elanikkkonnas suurenes pidevalt ning nad sulasid sumeritega ühte. Sumerid kadusid ajaloost ja ka nende sõltumatud linnriigid hääbusid. Sumeri kultuuri edasiarendajaks said semiiid, sumeri keel jäi püsima usulistes kombetalitustes, kirjanduses ja teaduses. Mesopotaamia pärast sumereid III aastatuhande teisel poolel eKr tekkisid suurriigid, millele allus kogu Mesopotaamia ja sageli ka naaberalad. Akadi riik rajati 24.saj-l eKr semiidi soost valitseja Sargon II poolt (oli leidlaps). Oli esimene impeerium. Lagunes varsti, kuid akadi keel jäi kauaks kasutusele. Vana-Babüloonia 18-16 saj. Hammurapi, Hammurapi seadustekogu, Marduk. Hammurapi:
arendajateks kreeklased ja roomlased. Kreeklased ja roomlased olid teadaolevalt ka esimesed, kes hamba eemaldamiseks kasutasid spetsiaalset tinast valmistatud instrumenti ning kes kasutasid loksuvate ja kunsthammaste toetamiseks kullast traati. Koos Rooma impeeriumi langusega jäi seisma ka hambapastade evolutsioon ning arendamine, mistõttu kuni 1. aastatuhande lõpuni p.Kr ei teata selle kohta mingeid erilisi muutusi. Selles ajavahemikus olid hambapastade edasiarendajaks hoopis pärslased, kelle kirjutiste kohaselt polnud soovitav kasutada "karedat hambapulbrit", vaid selle asemel tuleks valmistada see põletatud ja purustatud teokodadest, austrikarpidest ja kipsist. Teine Pärsia hambapulbri retsept soovitab lisada mitmesuguseid loomade kuivatatud kehaosi, taimi, mett ja mineraale. Üks hammaste tugevdamise retsept soovitab ka rohelist pliid, viirukit, mett ja pulberjat ränikivi. Pärsia muusik, keemik, botaanik ja geograaf Ziryab olevat leiutanud 9
kutsuma Bütsantiks. Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide N segane, sõdaderohke ja kultuurivaene - E ajaränk.Seda aega nimetakse ka säilitajaks ja edasiarendajaks. Merevongide ajastuks. Ida-Roomas töötati välja - Kõige arenenum oli käsitöö. R Barbarid tõid endaga kaasa oma kindel plaan piibliainelistele R
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6
Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast. Enamasti pole tema maastikud puhtakujulised, vaid neile on maalitud ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi. Külgedelt piiravad maali võimsad puude või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaneb vaade udusesse kaugusesse. Esiplaanil on grupp inimesi ja kusagil maalil paiknevad antiiksete ehitiste varemed. Lorraini töödes valitseb selgus ja rahu. Silmapiir on tavaliselt madal, jättes palju ruumi taevale
linnavõimude toetusel Zürichi paacstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega, mida võisid pidada ka ilmalikud isikud. Luther ja Zwingli tõlgendasid täiesti erinevalt armulaua küsimust. Luteri arust oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli pidas seda sümboolseks mälestustoiminguks. Zwingli hukkus 1531.a Sveitsis puhkenud kodusõjas. Tema õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin(1509-1564). 1536.a avaldatud raamatus "Ristiusu õpetus" seletas ta oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Selle järgi on Jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus. Tema arvates võis Jumal juba inimese maises elus märku anda, kas on õndsaks saamiseks välja valitud. Märgiks oli nt edukus. Eraelus taotlesid kalvinistid, mis tahes lõbustuste piiramist. Karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis hukata
Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast. Enamasti pole tema maastikud puhtakujulised, vaid neile on maalitud ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi. Külgedelt piiravad maali võimsad puude või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaneb vaade udusesse kaugusesse. Esiplaanil on grupp inimesi ja kusagil maalil paiknevad antiiksete ehitiste varemed. Lorraini töödes valitseb selgus ja rahu. Silmapiir on tavaliselt madal, jättes palju ruumi taevale
sajandi alguses rauast laadimisvarras. 1677. aastal asutati eriline sõjaväeinseneride korpus. Varem olid inseneriasjandusega tegelenud jalaväe riviohvitserid. Prantsuse kõige silmapaistvamaks sõjaväeinseneriks oli marssal Sebastian Le Prestre de Vauban. Preisi kujunes suurriigiks eelkõige pidevate sõdade tagajärjel, mistõttu oli ka sealse ühiskonna militariseerituse aste teiste riikidega võrreldes tunduvalt kõrgem. 18. sajandil oli Preisi sõjaasjanduse edasiarendajaks kuningas Friedrich II, kelle valitsemisajal kasvas riigi territoorium 1,6 võrra. Friedrich II juurutas armees range distsipliini, mis tähendas ka ohvitseride piiramatut võimu sõdurite üle, peksukaristusi ning kohati mõttetut drilli. Samas 11 muudeti sõjavägi mobiilseks, suurendati tunduvalt jalaväe tulistamiskiirust ning arendati ja täiustati suurtükiväge.
Seda teostati maapalgalise süsteemi kaudu: teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kõige vajalikuga kindlustada. Sõjaväereformi teostajaks Prantsusmaal olid Michel Le Tellies ja tema poeg Francois. Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin, sõduritele ja ohvitseridele hakati regulaarselt palka maksma. Prantsuse kõige silmapaistvam sõjaväeinsener oli de VAuban. 18, sajandil oli Preisi sõjaasjanduse edasiarendajaks kuningas Friedrich II, kelle valitsemiseajal suurenes riigi territoorium. Muudeti sõjavägi mobiilseks, suurendati tuntavalt jalaväe tulistamiskiirust niing arendati ja täiustati suurtükiväge. 17. Teadus Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei Astronoomia teerajaja Galilei. Õppis arstiteadust, pühendus matemaatikale ja filosoofiale. 1609.a valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uuris Kuud ning väitis, et maa ja taevakehad koosnevad samast ainest
ja arst. Eristas loomulikke (väärtusi) ja poliitilisi (turu-) hindu. Ühiskonnas on erinevad ametid erineva tähtsusega ja väärtusega. Petty palgateooria - töölise palga tõstmine on kahjulik ühiskonnale, palk on minimaalsete vajaduste rahuldamiseks. Regionaalne diferentseerumine, maa ja töö on väärtuste allikaks ja maa paiknemine, kaugus keskustest. Maa viljakus on samuti oluline määraja rendi hinnas. Klassikalise poliitökonoomia suurimaks edasiarendajaks peetakse David Ricardot (1772 - 1823). Ta uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks, kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskond koosneb laias laastus kolmest vastuolulisest klassist: 1 tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest (tootmise laiendamine, varude soetamine)
väitmast: enne kui mina-idee on minus olemas Jumala-idee. Varem kui meile on antud lõplikkuse idee, on meile antud lõpmatuse idee. Selle tunnetusega on Descartes loonud võimaluse ideid rakendada tegelikkuse tunnetamisele. Nii nagu Descartes apriorismi küsimuses jätkab antiikaja üritusi, nii ta tunnetuse täiskindluse huvides Jumala mõistet appi võttes on keskaja filosoofia, ühes seega kristluse filosoofia, 10 edasiarendajaks. Descartes on püüdnud anda kindlaid tõestusi Jumala olemasolust. Mul on idee olevusest, kes on täiuslikum kui mina. On võimatu, et see idee tekib eimillestki. Kuid sama vähe kui eimillestki, võib see täiuslikkuse idee tekkinud olla vähemtäiuslikust olevusest. Mina endast ei saa teda siis tekitanud olla. Ainsaks võimaluseks on, et ta on asetatud minusse ühe täiuslikuma olevuse poolt ja nimelt sellise poolt, kes omab täiuslikkuse, nagu see minu kujutluses leida, s. o. J u m a I.
maksma. Parandati väljaõpet, samuti loodi kasarmuid. Pariisi loodi ka sõjainvaliidide varjupaik. Relvi hakati professionaalide käe all valmistama relvatehastes. Silmapaistvam sõjaväeinsener oli marssal Sebastian Le Prestre de Vauban. Louvois´i ümberkorralduste tulemuseks oli Prantsuse relvajõudude suurenemine. See oli tolleaegses Euroopas suurim. Preisi kujunes suurriigiks eelkõige sõdade tulemusena. Sellepärast oli neil ka nii arenenud armee. Sealse sõjanduse edasiarendajaks oli eelkõige kuningas Friedrich II. Ta juurutas armees range distsipliini, mis tähendas ka ohvitseride piiramatut võimu sõdurite üle, peksukaristusi jne. Samas muudeti sõjavägi rohkem mobiilseks, jalaväe laskekiirus suurenes ja loodi väli-ja ratsasuurükivägi. Prantsuse revolutsiooni ajal ei saanud enam kasutada vanu sõjapidamise põhimõtteid. Põhjuseid oli mitu: esiteks ei saanud enam toetuda kuninglikule sõjaväele, kuna see ei toetanud revolutsiooni
Akadeemia. Ta sõnastas oma vaateid poegade vahel kolmeks. dialoogides, milles kujutas Sokratest Herodotos "ajaloo isa", ta tegi 5. saj eKr vaidlemas sofistidega. Läbi nende algust ajaloo uurimisega. Ta kirjutas Kreeka dialoogide tuntaksegi Sokratese Pärsia sõdadest raamatu "Historia" ja uuris seisukohti. Platon pidas end mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste Sokratese vaadete edasiarendajaks. kombeid. Tema filosoofia tuumaks on ideedeõpetus: olemas on kaks maailma, ideede maailm ja näiva tegelikkuse maailm; ideed on püsivad, muutumatud ja igavesed, kogu meie reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm aga on näivus. Tema arvates oli tähtsaim hüve idee. Kujundas ka tervikliku õpetuse riigist, mis tugineb hüve ideele, on muutumatu ja täiuslik. 3
lavendliõli kasutades valgustundlikuks muudetud. Kui päike paar tundi läbi joonistuse valgustundlikule plaadile oli paistnud, muutusid lahuses valgusele rohkem paljastatud alad kõvemaks ja pehmemad alad oli võimalik veega eemaldada. Nii tekkis üsna täpne koopia esialgsest joonistusest ja antud protsessi nimetas Niépce heliograafiaks. Aastal 1826 või 1827 paigutas ta valgustundliku tinasulamist plaadi camera obscurasse ja nii valmiski esimene foto. Niépce'i avastuse edasiarendajaks sai Louis Jacques Monde Daguerre.Aastal 1838 teataski Daguerre, et on leidnud viisi, kuidas heliograafia tehnikaga võrreldes oluliselt kiiremini kujutist hõbetatud plaadile salvestada. Selleks kasutas ta vaskplaati, mille ühel poolel asus hoolikalt poleeritud hõbedakiht. See plaat asetati pimedasse kasti nii, et hõbetatud pool jäi joodikristalle sisaldava anuma kohale. Joodiaurude reageerimisel hõbedaga moodustus vaskplaadile üliõhuke valgustundlik hõbejodiidi kiht.
tatud jõudude kasutuselevõtt mehaanikas, samuti kuuluvad talle mitmed tähtsad uurimused väikeste võnkumiste teoorias. Lagrange'i tööde tulemusena muutus mehaanika sama rangeks teaduseks kui seda on matemaatika. Tema peateos on "Analüütiline mehaanika" (1788). J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 4 Lagrange'i poolt rajatud uue suuna, mida tänapäeval tuntakse analüütilise mehaanika nime all, üheks väljpaistvamaks edasiarendajaks oli inglise mehaanik, matemaatik ja astronoom William Rowan Hamilton (1805-1865). Tal õnnestus tuletada üldine variatsiooniprintsiip (nn vähima mõju printsiip), millest lähtudes võib saada süsteemi liikumise diferentsiaalvõrrandid. Muutuva massiga kehade mehaanika rajas Peterburgi Polütehnilise Instituudi professor Ivan Mestserski (1859-1935). Oma kuulsa võrrandi esitas ta magistri- dissertatsioonis "Muutuva massiga punkti dünaamika" 1897. aastal. Seda arendas ta
Trooja sõda; rännuepisoodid, millega seonduvad kükloop Polyphemos, Skylla ja loodusjõud, naasmine koju oma naise Penelope juurde. Perseus – muinasjutu elemendid Thermopylai lahing – Kreeka linnriigid Themistoklese juhtimisel vs Pärsia „The 300 Spartans“ 1962 Rudolph Mate „300“ 2006 Zack Snyder „Meet the Spartans“ 2008 paroodia 3. Iseloomustage Bütsantsi kunsti esteetika eripärasid. Bütsants sai Kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Perspektiiv kaob, sümbolistlikud stseenid, religioon ja imperaatorid põhiteemaks, ikoon, ikoonimaal, reljeefid, mosaiigid. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu – smaldi. Figuurid on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha
kulgema konfuutsiuse vaadete poole. Eetika nurgakiviks ja konfuutsiuse kuldlauseks oli ÄRA TEE KUNAGI TEISELE SEDA, MIDA SA EI TAHA, ET SULLE TEHAKSE. Teine eetika põhimõiste oli et KUI TAHAD MIDAGI MUUTA, ALUSTA ISEENDAST. Inimeste ebavõrdsus on ette määratud, vaene pole ise oma vaesuses süüdi. Suurte asjade täiuslikkus sõltub väikeste asjade täiuslikkusest. Tuleb käia keskteed, hoiduda äärmustest. Pärast Kong Fuzi surma sai õpetuse edasiarendajaks Mencius (Mengzi). Tema mõtiskles selle üle, milline on inimene oma loomult. Leidis, et inimene on loomupäraselt hea, kuna tal on sünniga kaasa antud 4 voorust 1. talle omane kaastunne 2. tagasihoidlikkus 3. piinlikkuse tunne 4. oskus tõde valest eristada Ühiskond on süüdi, et inimene muutub halvaks ehk kurjategijaks, kuna ta hävitab need voorused. Teine edasiarendaja oli Zhuangzi, kes väitiss, et inimene on loomult kuri, aga teda tuleb kasvatada
- talupojad ja käsitöölised. Nemad osalesid rahvakoosolekutel ja moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu. Arvatakse, et neil võis kaalukas sõnaõigus olla ka riigivalitsemist puudutavates küsimustes. · u 2000 eKr poliitilise killustatuse aeg Mesopotaamias. Ajapikku segunes aga sumeri rahvas põhja osas elavate semiidi rahvastega (Akadi riik), kelle keel tõrjus sumeri keele käibelt ja sumeri rahvas kadus ajaloost. Nende kultuuri edasiarendajaks said semiidid. · u 1800 eKr - Vana-Babüloonia riik. Kuningas Hammurap ühendas kogu Mesopotaamia oma võimu alla, rajas Vana-Babüloonia riigi ning kehtestas seadused, mida tuntakse Hammurapi seadustekogu nime all. Seadused raiuti kivitulpadele ja püstitati riigi kõigisse tähtsamatesse linnadesse.1901.a. leidsid prantsuse arheoloogid ühe sellise seadusetulba. Praegu asub leid Pariisis Louvre´i muuseumis. Vana-
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6
Ka kreetalaste kiri kohandati kreeka keelele. See varaseim kreekakeelne kiri kannab tänapäeval nimetust lineaarkiri B ja on teadlastele ka arusaadav. Sellegipoolest, ei saa me siit midagi teada ei toonaste valitsejate ega ajaloosündmuste kohta. Kirja kasutati ainult majapidamisaruanneteks. Minoiline kultuur võeti nüüd kiiresti omaks ka mandril elavate kreeklaste poolt. Tsivilisatsiooni raskuspunkt kanduski Balkani poolsaarele ja selle kandjaks ning edasiarendajaks said kreeklased. Kreeta kaotas järkjärgult oma esmajärgulise tähtsuse. Paari sajandi vältel domineerisid kreeklased kogu Egeuse merel, suhtlesid tihedalt Lähis-Ida kõrgkultuuridega ja rajasid tugipunkte nii Väike-Aasia rannikule kui ka kaugele Küprose saarele. Ka Kreeka mandril kerkisid esile mitmed kindlustatud lossid, millest tuntuim, Mükeene, on andnud nime kogu siinsele tsivilisatsioonile. Kuid erinevalt Kreetast puudusid mandril losside ümber suuremad linnad
Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast. Enamasti pole tema maastikud puhtakujulised, vaid neile on maalitud ka mõni inimfiguur. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN (1600-1682). Ta töötas suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi. Külgedelt piiravad maali võimsad puude või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaneb vaade udusesse kaugusesse. Esiplaanil on grupp inimesi ja kusagil maalil paiknevad antiiksete ehitiste varemed. Lorraini töödes valitseb selgus ja rahu. Silmapiir on tavaliselt madal, jättes palju ruumi taevale. Lorraini huvitas
Lõuna-Saksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Tema arust võis jumal juba maises elus inimesele märku anda, et too on õndsaks saamiseks välja valitud. Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning keelati teatrietendused, riietuti musta, ei kantud ehteid. Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle
Ehrlichi näiteks võib kiita Salvarsani, millega raviti edaspidi süüfilist, kasutuselevõtu eest. (Siinkohal meenutavad maailma meditsiiniloolased (Porter) hea sõnaga ka Dorpatit, selle farmakoloogiateadust. Hakkab oma tänapäevaseid vorme võtma ka ravimitööstus, oma heade ja halbade külgedega.) Parallellselt bakterioloogia ja mikroorganismide alase uurimistöö arenguga, esines veel muid teooriad, mille kaudu haiguste olemust ja kulgu üritati seletada. Patoloogiateooria edasiarendajaks oli Virchow, kes lõi rakupatoloogia õpetuse. Käsitles patoloogilisi protsesse organismis ainult ja eeskätt raku tasemel. Nägi rakus elusorganismide alust, mis viisid ta kergelt evolutsiooniõpetusest kõrvale. Virchowi tööd andsid (kaudselt) hoogu ka bakterioloogiale ja parasitoloogiale. Tema väide, mille kohaselt haigustekkel rakuline iseloom (Rakupatoloogia, 1855), ei sobildunud bakterioloogilisele teooriale. Küll sobis rakuteooria viiruste küsimusega.
Totalitarismis on suletud, demokraatias on avatud ühiskond. Platon ei räägi avatud ühiskonnast, vaid üks inimene (või vähesed inimesed) teavad, kuidas on hea ja õige ning lähenemine on õigete ideede ja väärtuste kehtestamine ja vajadusel ka vägivaldne pealesurumine. Aristoteles (384-322) Aristoteles on tuntuselt ja mõjukuselt Platoni kõrval teine vanakreeka suur filosoof. Teda peetakse Platoni ideede edasiarendajaks ja kriitikuks. Ta kahtleb sellise teooria vajalikkuses, mis on praktikas rakendamatu. Kui Platon oli müstiliste algetega ja kirjanduslike kalduvustega visionaarne filosoof, "poeet" filosoofias, siis Aristotelese on süstematiseerija, empiirilise materjali suurkoguja ja üldistaja. Platoni maailm kaugeneb ideaalist - käib alla, Aristotelesel maailm areneb ja täiustub järk-järgult. Aristoteles uuris 158 Kreeka linnriigi konstitutsioonilist ajalugu st ülesehitust. Aristotelese elulugu
annaabi.ee 
