Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VARAKRISTLIK KUNST (0)

1 Hindamata
Punktid
Kristlus - 2000 a. tagasi alguse saanud massliikumine, mis väidab et Jeesus on meie pääsetee
VARAKRISTLIK KUNST
2-5 SAJ
Ristiusk kuulutas,et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma . Enam ei räägitud inimestele võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki.
Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus .
Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe.
Arhitektuur
Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete – kirikute rajamisele.
Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri – ja kohtuhooned basiilikad.
KIRIK ROOMA ÄRIHOONE
SKULPTUUR
Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri.
Nad ei tahtnud sarnaneda antiikrahvaga.
MAALIKUNST
Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid – värvilistest kivikestest või klaasitükkidest kokkuseatud pildid.
Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks.
Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist.
BÜTSANTSI KUNST 4-15 SAJAND.
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne – ja Ida Rooma keisririigiks.
Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.
SISSEJUHATUS
Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks.
Kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded.
ARHITEKTUUR
Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruumi – varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi.
Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised .
San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne.
MAALIKUNST
Kirikuid kaunistati mosaiikidega.
Bütsantslased leiutasid smaldi.
Smalt oli segu millega tehti mosaiike.
Harrastati maalikunsti.
Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisiga raamatute piltidel, nn miniatuuridel.
Maaliti ka pühapilte, nn ikoone.
Miniatuur on pisike pilt.
Ikoon on pühapilt.
Mosaiik on on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkides.
Skulptuur puudus.
Loodi palju ikoone.
VARAKRISTLIK KUNST #1 VARAKRISTLIK KUNST #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lovehugs Õppematerjali autor
2-5 SAJRistiusk kuulutas,et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimestele võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki.Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus.Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe.ArhitektuurKui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete – kirikute rajamisele.Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri – ja kohtuhooned basiilikad. KIRIK ROOMA ÄRIHOONESKULPTUURVarakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri.Nad ei tahtnud sarnaneda antiikrahvaga.

Sarnased õppematerjalid

Kunstiajalugu
4
odt

Kunstiajalugu

ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all

Kunstiajalugu
Bütsants
1
rtf

Bütsants

Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte ­ viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis

Ajalugu
Varakristlik- ja Bütsantsi kunst
2
doc

Varakristlik- ja Bütsantsi kunst

Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades ­ katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid

Kunstiajalugu
Vara kristlik kunst
6
doc

Vara kristlik kunst

viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Kristluse sümboleid Katakomb Hea karjane Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse

Kunstiajalugu
Bütsantsi kunst - arhidektuur-maalikunst-
2
docx

Bütsantsi kunst - arhidektuur, maalikunst,

Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et Kirik on kokku ehitatud kahest erinevast ehitustüübist: basiilika ja kuppelehitis. Siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Selleks kasutati vikleid, mis on kolmnurksed sfäärilise pinnaga ehituselemendid

Kunst
Bütsantsi ja vanavene kunst - referaat
7
docx

Bütsantsi ja vanavene kunst - referaat

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Bütsantsi ja Vanavene kunst Koostaja: Kaia Kersti Kroh Klass: 11e Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2012 Sissejuhatus Aastal 395 jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keiserriigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis

Kunstiajalugu
Varakristlik Kunst
12
doc

Varakristlik Kunst

VARAKRISTLIK KUNST Agnes Ott 11e TVTG Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Varakristliku kunsti põhijooned . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Varakristlik maalikunst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 - 6 Varakristlik arhitektuur ja kirikud. . . . . . . . . . . . . . . . 7 - 8 Kristlikud sümbolid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Kasutatud materjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 2 Sissejuhatus

Kunstiajalugu
Varakristlik - Gooti kunst
6
doc

Varakristlik - Gooti kunst

Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades ­ katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun