Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sumerid (0)

1 Hindamata
Punktid
Sumerid #1 Sumerid #2 Sumerid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaisa laur Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Sumerid

Sumer hõlmas Mesopotaamia lõunaala kuni Babüloonia aja alguseni. Termin ,,sumerid" pärineb tegelikult akkadi keelest. Sumerid ise nimetasid end ,,musta peaga inimesteks (sag-gi-ga) ja oma maad ,,tsiviliseeritud isandate alaks" (Ki-en-gir). Sumereid on nende naabritest erineva keele, kultuuri ja võib-olla ka välimuse tõttu peetud sissetungijateks ja migrantideks, kuigi ei ole suudetud kindlaks teha sisserände aega ega ka sumerite algset geograafilist päritolu. Leidub ka arvamusi, mille kohaselt tohiks terminit ,,sumeri" kasutada vaid sumeri keele kohta, kuna eraldi

Ajalugu
thumbnail
24
odp

Sumeri kultuurid

S U M E R I K U L T U U R ID K a d r i-C a th r in e K a a r t SR 10 Maa, rahvas, keel Sumerid said praegu tuntud nime akadlastelt. Sumerid ise nimetasid end sag-gi-ga "musta peaga inimesed" ning oma maad ki-en-gi ,,tsiviliseeritud isandate koht". Sumerid erinesid oma semi rahvate hulka kuuluvatest naabritest keele, kultuuri ja võib-olla isegi välimuselt. Haldus ja poliitika Elasid linnriikides Pühendasid kaitsejumalatele templeid Linnriiki valitses kuningas Sumeri õigussüsteem oli esimene teadaolev Sumeri kultuuri algajaks võiks arvata u. 4000 e.Kr Majandus Orjatöö Kiri Sumerid kasutasid Sumeri kirja orje

Kultuurilugu
thumbnail
5
docx

ALGUSES OLID SUMERID

Pelgulinna Gümnaasium 10P Üldajalugu ALGUSES OLID SUMERID Tallinn 2017 1. Tsivilisatsiooni tutvustus ''enne olid Sumerid'' - Jules Oppert Umbes 3000 a ekr. Ehitati esimesed linnad sumerite poolt. Linnriigud asusid Tigrise ja Eufrati vahel. Kokku oli neid linnu 11. Nende nimed (loetelu põhjast lõunasse): Sippar, Kish, Nippur, Isin, Umma, Lagash, Uruk, Larsa, Ubaid, Ur ja Eridu. Sõna 'sumer' on sumerite keeles

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Vana idamaad

Vaarao kujutamine oli jumalik. Pinnakunst ­ maal, reljeef. Egiptuse poos: nägu külgvaates, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaad: pinnaline, varjud puudusid, hele/tume üleminekud puudusid. Ruumilisust vähe: ülemises reas kujutati tagapool toimuvat. Vaenlane alistatud ja jahiloomal oda läbi. 2. Mesopotaamia ajalugu, riigid ja ühiskond Sumer ­ 3000 -2334; linnriigid, väepealikud; leiutasid ratta, piltkirja, Gilgames Akad ­ 2334; sulatasid sumerid endasse; Sargon oli kuningas; kiilkiri, keele areng Vana-Babüloonia ­ 1792 ­ 1595; Hamurap, kuningas; Hammurapi seadused Assüüria ­ 9. ­ 7. saj; Assorlased; vallutati palju (Iisrael & Egiptus); regulaararmee Uus-Babüloonia ­ 626 -539; Nebukadnetsar 2.; Paabeli torn; Semiramise rippaiad Kahe jõe vaheline ala. Astmiktempel ­ tsikuraat. Linna kaitsejumala austamiseks. Templid ja preesterkonnad olid olulised. Aja jooksul läks rohkem täthsus kuninga kätte.

Ajalugu
thumbnail
22
doc

Kunstiajalugu 10. Klass põhjalik kokkuvõte

tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega ­ see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge ­ Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid

Kunstiajalugu
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu 11 klassi materjal, eksamiks

rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad ­ inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Mõisted : SUMERID- mesopotaamia esimesi rahvaid Kiilkiri, kõrgtasemeline niisutuspõllundus, keraamika,metallurgia KIILKIRI- sumerid lõid selle kirja TEMPEL- sakraalehitis ehk pühakoda TSIKURAAT- astmeline torntempel, alumistel korrustel olid töökojad, raamatukirjutamisruumid,vaheruum järgmisele korrusele pääsemiseks. PITSATSILINDRID- trükikunst pehme saviplaadi peal. Kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. PILDID

Kunstiajalugu
thumbnail
22
doc

Kunstiajalugu esiaeg- Rooma riik konspekt

Härg- pühaloom polükroomiline. Templi sammas Ubaidist- värvilised kivid, tokarbid jne läbiv mosaiik. Kivid on kleebitud vaskplaatidele, mis olid kinnitatud puu sisule. Anzu-lind hirvedega Ubaidist. Koonutatud vask puitalusel Palvetajad, kipskivi- palvetavad elavate inimeste eest, kui inimene seda teha ei saa.Inimese surma järgselt sai kujust järeltulijate kaitsevaim. Tohutusuured silmad, sageli poolvääriskivist. Sumerid võisid olla üsna heledat verd ja sinisilmsed. Preester Abilil Ur-Nanše votiivplaat. Lagaš  jumalate tänamiseks tehtud, ehitatud ese, või žest. Tähtsusperspektiiv- valitseja on suurem kui teised inimesed Kajastub sumerite välimus- kiilakad, seelikutes mehed, suured ninad, obsidiaanist habemenuga- vulkaaniline klaas. Kujutised ja kiilkirja märgid esinevad segamini, inimestele on peale kirjutatud jne. Eannatumi steel (Raisakullide steel). Lagaš. 2500Ekr

Kunstiajalugu
thumbnail
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

saj. keskpaigas). 6) Eufrati ja Tigrise ääres olid üleujutused ebakorrapärased ning kui tuul oli Pärsia lahe poolt, siis tõi see tuul vee kõik jõgede suudmealale ja ujutas selle piirkonna üle. Ülevalpool oli põlluharimine võimalik ainult tänu niisutuskanalitele. 7) Kasutasid ehitusmaterjalina savi ning seetõttu on enamus ehitistest hävinud. Alles on jäänud ainult vundamendid, kui sedagi. 8) 9) Vanim rahvas on sumerid. Oletatakse, et nad on kas pärit põhja poolt või India-aladelt, aga kindlat päritolu ei teata. Leiutised: kiilkiri, ader, ratas -> vanker, potikeder. Hakkasid rajama esimesena niisutuskanaleid ja kuivenduskraave. Kuuekümnendsüsteem. Maailma vanim eepos ­ Gilgames. Kujunes palju erinevaid linnriike. Üks linnriik koosnes mitmest ümberkausest külast ja elanikke võis olla kuni 200 000. Linnriigid olid omavahel vaenujalal, võitlesid ülemvõimu pärast

Ajalugu



Lisainfo

Süsteemid ja leiutised.
Sumerite väljatõrjumine.
Linnriigid
Tsivilisatsiooni tekkimine.
jpm


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun