Hambapasta areng (0)

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1.1. AJALUGU 3
2. HAMBAPASTADE LIIGID 7
2.1 Laste hambapastad 7
2.2 Fluoriide sisaldavad hambapastad 7
2.3 Hambakatu ja -kivi teket vähendavad hambapastad 7
2.4 Multiomadustega hambapastad 7
2.5 Valgendavad hambapastad 8
2.6 Tundlikele hammastele mõeldud pastad 8
2.7 Ravimtaimedega hambapastad 8
3. HAMBAHARI LÄBI AJALOO 9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD ALLIKAD 11

SISSEJUHATUS

Erinevalt teistest loomariigi esindajatest on inimese hambad evolutsiooni käigus tublisti arenenud, et toime tulla erinevate toitude mälumisega ning üksteisega kommunikeerumisega.
Kui tänapäeval räägitakse juba väga varajases elueas lapsele hammaste harjamisest, siis meie esivanematel kulus selleks väga pikk aeg, et mõista suuhügieeni olulisusest ning kasutusele võtta esimesed hambaharja meenutavad vahendid. Järgnevas referaadis kirjeldan hambapasta ajalugu ja tekkeviisi, samuti kirjeldan tänapäeval toodetavate hambapastade liike ja peamisi koostisosi.

1. AJALUGU

Hambapastade arendamise algus ulatub 300-500 a.e.Kr iidsesse Hiinasse ja Indiasse . Vastavalt Hiina ajalooürikutele, uuris õpetatud mees Huang-Ti hammaste eest hoolitsemist ning jõudis järeldusele, et mitmeid suus esinevaid valusid saab vähendada, kui igemesse või lõualuu teatud piirkonda torgata kullast või hõbedast nõelu. Tema teooriad sisaldasid ka mitmesuguste "hambakreemide" retsepte.
Muistsed egiptlased (3000-5000 a e.Kr) valmistasid hambapastasid söestatud ja peenestatud veisesõrgade tuhast, mürrist, purustatud ja põletatud munakoortest ning pimsist. Retsepti kohaselt tuli kõik need komponendid ühtseks massiks segada, kuid kahjuks polnud mainitud , kuidas seda segu kasutada. Oletatavasti hõõrusid egiptlased selle segu hammastele lihtsalt sõrmede abil, kuna hambaharja eelkäijat hambatikku polnud siis veel kasutusele võetud.
Iidse India, Hiina ja Egiptuse ajaloo kohaselt olid hambapasta tegelikeks leiutajateks ja arendajateks kreeklased ja roomlased . Kreeklased ja roomlased olid teadaolevalt ka esimesed, kes hamba eemaldamiseks kasutasid spetsiaalset tinast valmistatud instrumenti ning kes kasutasid loksuvate ja kunsthammaste toetamiseks kullast traati .
Koos Rooma impeeriumi langusega jäi seisma ka hambapastade evolutsioon ning arendamine, mistõttu kuni 1. aastatuhande lõpuni p.Kr ei teata selle kohta mingeid erilisi muutusi. Selles ajavahemikus olid hambapastade edasiarendajaks hoopis pärslased , kelle kirjutiste kohaselt polnud soovitav kasutada "karedat hambapulbrit", vaid selle asemel tuleks valmistada see põletatud ja purustatud teokodadest, austrikarpidest ja kipsist. Teine Pärsia hambapulbri retsept soovitab lisada mitmesuguseid loomade kuivatatud kehaosi , taimi, mett ja mineraale. Üks hammaste tugevdamise retsept soovitab ka rohelist pliid , viirukit, mett ja pulberjat ränikivi. Pärsia muusik , keemik , botaanik ja geograaf Ziryab olevat leiutanud 9. sajandil teatud tüüpi hambapasta, mille täpsemad koostisosad on teadmata, kuid on kirjeldatud, et see täitis oma funktsiooni ja maitses hästi. Pole teada, kas neid varajasi hambapastasid hõõruti hammastele sõrmega või siis riidetükki või algelist hambaharja, näiteks puuoksa, kasutades.
Esimene kaasaegne "hambapuhastaja" tuli müügile Suurbritannias 18.sajandil. Seda pakuti keraamilises potis nii pulbri kui pastana. Rikkamad hõõrusid seda hammastele harja abil, vaesemad sõrmedega . Tollal arstide, hambaarstide ja keemikute poolt välja töötatud pulbrid sisaldasid sageli äärmiselt abrasiivseid koostisosi (peenestatud tellise-, portselani- ja savinõude tolmu), mis hamba pealispinda tugevalt kriimustas ( Hambaarst .ee) 18. sajandist pärinev hambapasta retsept sisaldab söestatud leiba ja kaneeli . Aastaks 1900 oli leiutatud hambapasta, mis koosnes hüdrogeenitud peroksiidist ja söögisoodast ning seda soovitati kasutada koos hambaharjaga. Selliseid esmaseid, uuema aja hambapastasid, hakati turustama 19. sajandil, kuid need ei saavutanud populaarsust enne I maailmasõda. Aastal 1892 valmistas doktor Washington Sheffield hambapastale tuubi. Idee sai leiutaja oma pojalt, kes oli Pariisi reisil näinud värvituube, mida kunstnikud kasutasid. Aastal 1896 hakkas Colgate & Co New Yorgis hambapastasid samamoodi tuubides tootma . (Vikipeedia)
Hambapastade maitse parandamiseks lisati sinna glütseriini. Alates 19.saj algusest võeti koostisainena kasutusele strontsium , mida kasutati eelkõige hammaste tugevdajana ning tundlikkuse vähendajana. Tegelikult see ainult kontsentreerus igemetele, tekitamata mingit sügavamat kaitset. 19. sajandi lõpul võeti vahutava efekti saavutamiseks kasutusele booraks .
1873 tutvustas Colgate oma aromatiseeritud hambapastat, mida pakuti purgiga. 1896 tõi Colgate Dental Cream turule esimese tänapäevase kokkupigistatava hambapastatuubi. Enne Teist Maailmasõda kasutati enamikus hambapastades emulsifeeruva efekti tekitamiseks seepi , kuigi juba siis olid teada seebi ebasoovitavad mõjud: seep on efektiivne detergent vaid üsna leeliselises keskkonnas, seebi maitse rikub hambapasta maitset , seep ei sobi kokku süljes ja karedas vees sisalduvate kaltsiumsooladega, seepi ei saa kasutada koos teatud poleerimisefekti tekitavate ainetega (nt dikaltsiumfosfaat).
Teise Maailmasõja järel oli sünteetiliste detergentide ( naatriumsulfaat jt) areng jõudnud juba nii kaugele, et seepi ei pidanud enam hambapastades kasutama. Mitmed juhtivad hambapastade tootjad jätkasid tööd hambapastade efektiivsuse suurendamise kallal ning varsti avastati fluoriidide tugevdav mõju hambaemailile, mis oli suur samm edasi. Mitmetes riikides korduvalt läbi viidud uuringud näitavad, et fluoriidi sisaldava hambapasta regulaarne kasutamine vähendab hambakaariese riski umbes kolmandiku võrra. Fluoriid lisati esimest korda hambapastale 1914. aastal. 1930ndatel suhtus Ameerika Hambaarstide Liit sellesse kriitiliselt, kuid 1950ndatel fluoriidi sisaldavad pastad aktsepteeriti. Heakskiidu saanud hambapastasid hakkas edasi arendama kompanii Procter & Gamble. Nende esimene fluoriidiga hambapasta tuli müügile 1955 ja kandis nime Crest. Aastal 1960 kinnitas Ameerika Hambaarstide Liit, et Crest aitab vältida hammaste lagunemist. Fluoriidi sisaldus hambapastades varieerub sõltuvalt riigist, oleneb kehtestatud piirangutest ja soovitustest. Näiteks paljudes Aafrika riikides on fluoriidi sisaldus hambapastades kordi kõrgem kui Ameerika Ühendriikides kasutatavates pastades.
Maailmas tuntakse juba pikki aastaid efektiivse hammaste puhastamise vahenditena ka veega segatud soodat ja kriiti. Seesama segu on ka enamuse praegu toodetavate hambapastade põhikomponendiks, ükskõik mis tootjafirmaga on tegu. Põhiliselt on sarnased ka kõik ülejäänud lisandid, mida pastadele lisatakse. Erinevused tulenevad vaid põhi- kui ka lisaainete kogustest, mis määravad pasta värvuse, lõhna, puhastus- ning ravivõime.
Pea kõikidesse tänapäevastesse hambapastadesse lisatakse järjest rohkem vahutavust ja säilitusaega parandavaid komponente. Vahutava pesuainena on põhiliselt kasutusel naatriumlaurüülsulfaat, säilitusainena eelistatakse bensoehapet (Hambaarst.ee). Meeldiva maitse ja hea lõhna annavad hambapastadele lisatud eeterlikud õlid , magusaks teevad pastasid suhkruasendajad sahhariin ja sorbitool. Räniühendeid kasutatakse puhastava ja valgendava toime saavutamiseks.
Lastele mõeldud toodetele on tihtipeale lisatud magustamiseks ja värviandmiseks lisaaineid . Rohke glütseriini ja ksantaankummi baasil tehtud magusate ning värviliste geelidega kutsub tootja lapsi suurima heameelega hambaid harjama.
Kõik mainitud lisaained on tervele inimesele üldjuhul kahjutud , kuid siiski tuleks toote pakendile kirjapandud lisaainete koguse ja koostisega tutvuda, sest paratamatult neelame me igal pesukorral ka mingi koguse hambapastat alla.
Enamikku pastalisandeid tootjad reklaamides välja ei hüüa, osa aineid on aga sellised, millest pea ükski hambapasta reklaam ei vaiki. Neid reklaamitakse välja kui kohustuslikke tervistavaid trumpe. Üks sellistest lisaainetest on kaariesevastase toimega fluor , mida sisaldavad peaaegu kõik hambapastad. Suurim lubatud fluorisisaldus on 1500 mg/l, laste hambapastades on fluori alla 1000 mg/l. Fluorisisaldus peab olema märgitud pakendile, enamasti tehakse seda protsentides. Näiteks 0,13% tähendab 1300 fluori mg/l kohta. (Hambaarst.ee)
Igemehaigusi (näiteks igemepõletikku) põhjustavate bakterite eest kaitseb pastasse lisatud antibakteriaalne triklosaan, hambakivi eest pürofosfaat. Bakterite arengut suus pärsib veel tsinklaktaat, hoides samal ajal hingeõhu värskena.
Lisaks fluorile vähendab hambaaukude teket ksülitool . Ksülitoolisisaldust ei pea tootjad pakendil näitama, mistõttu ongi enamikus hambapastades kallist ksülitooli vaid nimetuse jagu.
Viimasel ajal pakuvad reklaamid üksteise võidu valgendavaid hambapastasid, mille pidev kasutamine peaks tagama säravvalge naeratuse. Valgendavate pastade puhul võiks siiski olla ettevaatlik, isegi siis, kui on tegemist täiesti tervete hammastega. Kuna enamik valgendava toimega pastasid sisaldab hambaemaili kaapivaid abrasiivaineid ning nende koostisse on segama hakatud ka hambaid keemiliselt lagundavaid ensüüme ja karbamiidperoksiidi. Need kemikaalid on valgendava toimega, kuid samas on vesinikuühendil karbamiidperoksiidil omadus hambaid õhemaks lihvida. Valgendavaid hambapastasid võiks kasutada vaid kord nädalas. Tundlike hammastega inimesed peaksid nendest üldse loobuma, sest eespool loetletud ained suurendavad hambakaela tundlikkust.
Tänapäeval on juba suudetud ka välja töötada selliseid valgendava toimega hambapastasid, mis sobivad igapäevaseks kasutamiseks, näiteks Aquafresh Whitening, kuna need ei sisalda peroksiidi, vaid patenteeritud fluoriühendit Triclene.

2. HAMBAPASTADE LIIGID

2.1 Laste hambapastad

Lastel tuleb kasutada kindlale vanusegrupile mõeldud pastasid, näiteks Blend-a-med toodab hambapastasid 0-6 aastastele (Blendi), 6-12 aastastele (Blend-a-med Junior). Laste hambapastad sisaldavad vähem fluoriidi. Hambapasta kasutamist tuleks alustada siis, kui kõik piimahambad on suhu lõikunud, kuna enne kolmandat eluaastat ei oska üldjuhul laps veel pastat välja sülitada ja kipub seda alla neelama. Seda aga teha ei tohiks.

2.2 Fluoriide sisaldavad hambapastad

Täiskasvanutele mõeldud pastadest sisaldavad peaaegu kõik fluoriide. Fluoriidi sisaldus on tuubil kirjas kahel kujul protsentides või ppm- ides . Kõige optimaalsem hambapasta fluoriidisisaldus on 0,2-0,8% või 700-1000 ppm. Kui hammastel esinevad valged laigud, siis võib kasutada ka hoopis ilma fluorita hambapastat (müügil Sensodyne sarjas ). (Hambaarst.ee)

2.3 Hambakatu ja -kivi teket vähendavad hambapastad

Hambakattu ja -kivi teket vähendavaid hambapastasid soovitatakse neile, kellel on probleeme igemetega. Hambapastadel, mis on mõeldud hambakivi vähendamiseks, on tavaliselt märge tartar (Crest Tartar Protection ). Nad võivad sisaldada bikarbonaati, naatriumpürofosfaati. Nende pikaajaline kasutamine võib põhjustada hammaste tundlikkust. ( Ibid )

2.4 Multiomadustega hambapastad

Nendes on ühendatud mitu omadust: kaariesekaitse ja hambakatu vähendamine. Seega, koos kõrge fluoriidisisaldusega sisaldavad nad kattu vähendavaid aineid. Sellised hambapastad on näiteks Blend-a-med Complete ja Colgate Total . (Ibid)

2.5 Valgendavad hambapastad

Valgendavates hambapastades kasutatakse pigmendi lõhustamiseks hambapinnal ensüüme või vesinikuühendeid. Võimalik on osta ka soodat sisaldavaid hambapastasid. Pigmendi lõhustamise järel muutub hambapind heledamaks. Näiteks Blend-a-med Medic White. Loomupäraselt tumedat hambakude hambapastaga valgeks muuta ei saa. Suitsetajatele ning intensiivse tee- ja kohvipigmendi eemaldamiseks on pastad Revive, Caffee gel. (Ibid)

2.6 Tundlikele hammastele mõeldud pastad

Põhilisteks toimeaineteks on hammaste tundlikkust vähendavad strontium strontsiumkloriid heksahüdraat või kaaliumnitraat . Tundlikkuse vähendamise põhiprintsiip on ära hoida igemete taandumist. Näiteid: Dequel, Oral -B, Sensitive (Ibid).

2.7 Ravimtaimedega hambapastad

Üha kasvav arv tervisliku toidu tootjaid on asunud tootma lisaks toidule ka (ravim)taimedega hambapastasid. Tootmisel kasutatakse väga mitmesuguseid taimi. Tootjad väidavad, et need aitavad traditsioonilistele hambapastadele sarnaselt võidelda hambakatu ja igemehaiguste vastu ning värskendada hingeõhku. Antud väidet kommenteerida ei oska, pole ise kunagi sellist hambapastat kasutanud, aga poes näinud küll. Hinnaklassilt palju kõrgema hinnaga, kui nö tavalised hambapastad.

3. HAMBAHARI LÄBI AJALOO

Umbes 3000 aastat e. Kr. hakkasid meie esivanemad rohkem huvi tundma oma suuhügieeni vastu ning võtsid kasutusele hambaharja taolise instrumendi. Selleks oli puuoks , mis oli ühest otsast harjataoliseks näritud. Harjataolise oksapoolega nühkisid nad hammaste vahele jäänud tahked toiduosakesed minema. Mõned oksad , millest hambahari oli tehtud, sisaldasid baktereid, mis aitasid ära hoida hammaste lagunemist. (Hambaravi blogi )
1000 aastat hiljem tulid egiptlased välja esimese hambapasta laadse suuhooldusvahendiga. Selle koostisosadeks olid pimsskivi ja veiniäädikas. Selle pasta kandsid nad hammastele kasutades seda sama puuoksast tehtud hambaharja - see oli esimene kord ajaloos, kui hambaharja ja hambapastat hakati koos kasutama. (Ibid)
1498 . aastal leiutasid hiinlased hambaharja, mis oma ehituselt meenutab tänapäevast hambaharja. Selle vars oli tehtud bambusest või luust ning harjased sea turja karvadest.
Ajal, mil kaupmehed hiinlaste hambaharja läände tõid kasutasid eurooplased hammaste puhastamiseks ikka hõbedast tehtud otsast peenikest pulka . Hambaharja hakati aktsepteerima alles sajandid hiljem. (Ibid)
20. sajandil arendas DuPont nime kandev keemiaettevõtte välja mitmed tänapäevani kasutuses olevad polümeerid , nende seas ka nailoni. Nailon leidis kasutust ka hambaharjas, sellest tehti harjased. Sealt edasi areneski moderne hambahari. (Ibid)

KOKKUVÕTE

Hambapasta on pastjas või geeljas vahend hammaste puhastamiseks, samuti nende tervise ning väljanägemise parandamiseks. Tänapäeval ei kujutaks enam elu ettegi, kui ei saaks hambaid vähemalt kaks korda päevas pesta, samas meie esivanemad ei pruukinud teadagi, mis asi on hambapasta ja üldse suuhügieen . Olen väga tänulik neile, kes kunagi hambapasta leiutasid ja aitasid kaasa selle arengule, mis on olnud aastate vältel hüppeline. Hambapastasid on saadaval paljudes erinevates maitsetes ja värvitoonides, tuleb ainult enda jaoks see õige leida.

KASUTATUD ALLIKAD

Hambaarst.ee. Allikas: http://www.hambaarst.ee/artiklid/118 . Kasutamise kuupäev 27.02. 2016

Hambaravi Blogi. Allikas: http://blog.khp.ee/2012/06/hambahari-labi-ajaloo.html . Kasutamise kuupäev 27.02. 2016

Vikipeedia. Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Hambapasta . Kasutamise kuupäev 27.02.2016