50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristy1989
Õppematerjali autor
HAMBAPASTAD Referaat Tartu 2009 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. AJALUGU 3. KOOSTISOSAD JA MAITSED 3.1. Aktiivsed koostisosad 3.2. Teised koostisosad ja maitsed 4. TOKSILISUS 1. SISSEJUHATUS Hambapasta on pasta või geeljas aine, mida kasutatakse koos hambaharjaga, et puhastada ja hooldada hambaid ning hoida nende tervist. Hambapastat kasutatakse, et parandada suuhügieeni ta aitab eemaldada hammastelt kattu ja toiduosakesi, vältida halba hingeõhku (halitoosi) ning omastada aktiivsed koostisosad, nagu fluoriid või ksülitool, mis aitavad vältida igemeprobleeme. Osa hambaarste soovitab hambaid harjata kahel korral päevas, kui mitte rohkem. Enamikes
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
Peale selle võib stiilselt paigaldatud sibulakott või korv olla ruumikujunduslikult kaunis.Teine olukord on neil, kes kasvatavad sibulaid mitte vaid enda tarbeks, vaid ka müügiks. Sellisel juhul tasub ehitada eraldi ruum sibulate hoidmiseks ruumis peab olema paras temperatuur ning seda peaks olema võimalik vajadusel ka reguleerida. Kui ka juhtub, et sibulad on sattunud külmumise ohvriks, tasub neil lasta aeglaselt üles sulada, mitte tõsta aga järsult temperatuuri. 1.5 Pasta PASTA AJALUGU Esimene vihje, mis meil pastast on, tuleb tööriistadest millega pastat tehti ja keedeti, mis on leitud Etruscide haudadest. Varsti peale Kristuse sündi, mainib Apicius oma retseptiraamatus midagi, mis kõlab väga lasanje moodi. Umbes 1000-ndendast aastast on olemas esimesed kirjalikud retseptid, raamatus "Sitsiilia makaronide ja vermesellide keetmiskunst" - kirjutanud Martino Corno. PALERMO, Kesk-Itaalias, oli esimene ajalooline pastapealinn
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei
aastal taanlane Thomas Barthold oma väitekirjas - lümfisoonestik eemaldab organismist jääkaineid. Lümfimassaaz mõjutab lümfiringe kaudu vere-, lümfi- ja sidekoevedelikke. Ergutab organismi puhastustööd, stimuleerides lümfivedeliku voolamist lümfiteedes. Teraapia on eriti sobilik neile, kellel on lümfiringe häired, tursed ja vedelikupeetus. Lümfide mõjutamine ei ole valulik, see on õrnalt sooritatav ravimassaaz Masinmassaaz Tänapäeva tehnika ja teaduse areng on teinud võimalikuks asendada ja täiendada inimese tegevust erinevatel aladel. Masinmassaaz on kindlasti paljudele esimesel hetkel võõrastav ja hirmutav. Kas saab masin inimese kehale head teha? Saab küll, sest aparaadid on üldjuhul töötatud välja aastatepikkuste uurimustööde käigus, mis on hõlmanud meditsiinilist poolt, loodusravi põhimõtteid ja turvalise kasutamise nõudeid. Masinmassaaz annab võimaluse
1000-1100C juures). Ca(OH)2 – üks tähtsamaid sideaineid (ehitusmaterjal). Mg(OH)2 - keskm. tugevusega alus vees küllaltki vähe lahustuv; saadakse Mg+ + 2OH- → Mg(OH)2 Alusena tõrjub ammooniumsoolade lahustest välja NH 3, tekib Mg-sool: (NH4)2SO4 + Mg(OH)2 → MgSO4 + 2NH3 + 2H2O Leidub looduses (mineraal brusiit), saadakse mereveest Kasut.: MgO saamine, suhkru rafineerimine, katlavee puhastamisel, hambapasta komponendina jm. Ba(OH)2 – tugev alus tugevam kui Ca(OH)2 märgatavalt vees lahustuv (1,65% 20C juures) küllastatud vesilahus – barüütvesi (kasutatakse CO2 tõestamiseks ja määramiseks, SO42- ja CO32- reaktiivina; õhus seismisel → BaCO3 ) Tööstuses: õlide, rasvade puhastamisel sulfaadi eemaldamiseks lahustest jm. Ülejäänud hüdroksiide kasut. väga vähesel määral Sr(OH)2 – mõnikord suhkrutööstuses
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid