Kunstiajalugu - Kreeka kunst... (0)

Kreeka kunst
3000a e.Kr hakkas arenema kreeka aladel kreeka kunst. Kreeka kultuur vahendas van idamaade ja antiik kreeka kunsti mõjusid. Vana kreeka kunstist meie eristame 3 ajajärku. 1)Varaminoiline – 2600a. e.Kr
2)Keskminoiline – 2000a. eKr
3)Hilisminoiline – 1400a. e.Kr
Minoiline on saanud nime kreeka valitseja Minos’e järgi. Varasem ajajärk losside eelne aeg tunneme ainult väheste keraamika toodete põhjal. Kunsti õitse aeg oli kesk-ja hiline ajajärk. Ennekõike väärivat tähelepanu sellest ajastust suurepäraste losside varemed. Loss on mitme korruseline. Korrused olid ühendatud treppidega. Lossides oli isegi veevärk. Lossid oli kaunistatud rikkalikke seinamaalidega. Maalidel esinesid helesinine, must, valge, kollane ja tumepunane. Kõige suurema mõju on avaldanud järelmaailmale. Kreeka vanaaega nimetame antiigiks.
Kreeka kunstis 3 ajajärku:
1)Arhailine e. Vanaaeg u 600-480 ema
2)Klassikaline e. Õitseaeg 480-320 ema (Aleksander Suur suri)
3)Hiline aeg e. Hellenistlik 320-30 ema
Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride. Väike- Aasiasse , Itaaliasse, Sitsiiliasse ja Põhja-Aafrikasse. Kreeka ehitus kunsti suurimateks saavutusteks said templid. Vanemad templi jäänused pärinevad arhailisest ajast kui hakati ehitus materjalidena kasutama lubjakivi ja valget marmorit . Tempel koosnes akendeta ruumist kus asus jumala kuju ja väljapoolt ümbritsesid sammaste read. Poolpimedas ruumis käis palvetamas preester jumalakuju ees. Rahvas võis näha templit ainult väljapoolt. Võibolla sellepärast pööratigi tähelepanu templite kaunistamisele nende välisilmele. Tänapäeval näevad välja nende templite varemed valgetena ja üksluisetena. Kuna tolleaegsed värvid on maha kulunud. Imekombel on aeg jätnud meile mälestuseks kõige rohkem templite varemeid väljaspool Kreekat, Sitsiilias. Üks kreeka suurtest templitest mis väärib tähelepanu, asub Olümpose mäel. Kreeka skulptorid antud maailmale palju imetlusväärseid töid. Vanemad pärinevad arhailise ajastust. Klassikalisel ajastul ujurid kujutasid jumala kujusid. Ja kaunistasid nendega templeid. Uskumuste järgi elasid Olümpose mäel jumalad kes sarnanesid oma inimestega. Inimestena on neid ka kujutatud. Nende skulptorite eesmärk oli ideaalsete meeste kujutamine. Naisi nad kujutasid väga võluvatena. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti õige ajal loodud skulptuure poleks ka ülistatud kujundatud skulptuure jäävad nad meie pilgule tagasihoidlikuks , natuke külmadena ja omavahel väga sarnaselt. Nende eesmärgiks oli idealne kehailu.
Varakristlik Kunst – Meie ajaarvamise algul algas Rooma riigi uus usund , ristiusk . Sealt levis see ületohutu suure riigi Rooma riiki. Ja jõudis välja ka Itaaliasse. Ristiusk kuulutas et jumal ees on kõik inimesed võrdsed. Nii orjad kui vabainimesed, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaadet meeldida rooma valitsejatele. Ning hakkasid ristiusku taga kiusama . Kartsid et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas risti usk muutuma , enam ei räägitud inimeste võrdsusest vaid sellest et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik. Siis pääseb pärast surma paradiisi . Sellisena sobis ristiusk ka valitsejatele alamaid sõnakuulelikena hoida. Aastal 313 kuulutas keiser Constantinius ristiusu rooma riigi usundiks. Oma kahetuhande aasta vältel on tal suur mõju olnud ka kunstile. Koos ristiusuga tekkis ka nn. Vanakristlik kunst. Et riski usk oli algul keelatud siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumala teenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkusaamiseks kasutasid nad katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnassesse kaevatud käigud mis mõnikord olid kilomeetrite pikkused. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Laed ja seinad kaeti maalingutega. Varakristlikus kunstis üldse ei leia skulptuure. Enne ristiusu tekked oli Rooma aladel elanud rahvad olid kummardunud jumala kujusid. Aga ristiusk ei lubanud kummardada jumalatele sarnaseid kujusid. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati siis hakati mõtlema ka vastavatele hoonetele kus jumala teenistust peetakse ja need olid kirikud. Põhiplaanilt sarnases kirik „T“ tähega. Tavaliselt olid kirikud ilma tornita kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn . Lihtsa kirikuhoone sisemus kaunistati seina maalide ja mosaiikidega. Oma säravase värvidega muutsid mosaiigid kiriku seest väga sitaseks. Kõige tähtsam varakristliku kunstis on Basiilika kasutusele võtt. Kirik jagati kolmeks osaks niinimetatud kolmeks lööviks.
Bütantsi kunst – Konstantinoopol on praegu Istanbul ja see on kreeka keeles Bütsants. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist kaasaarvatud Kreeka. Bütsants sai Kreeka kunsti traditsiooni säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle arenesid armastavad idamaad. Bütsantslik toredus meeldis keisrile nii, et Bütsantsi kunstil on suur hiilgus tänapäeval. Bütsants on ristiusune maa ja ta keeruline kompleks ja nn Kreeka katoliikliku kiriku osa mõjus kunstile väga palju. Bütsantsist töötati välja "raske" kunst ja paigutati piltidega raamatusse, nn kamasutra. Inimfiguurid nendel mosaiikidel olid väga rangeilmelised ja nad olid just kui venitatud väga pikaks. Hämarates kirku ruumides kasutati heledaid värvi. Ehitised olid väga väikeste akendega. Usklike meelest skulptuurid meenutasid paganaid. Küll aga harrastati maali kunsti ja seda on näha kõikide kirkute seintel . Ja siis tehti piibli ainelisi pilte: emad lastega, Jeesus Kristus. 8 ja 9 sajandil oli Bütsantsi kunstnikel rasked ajad. Siis raevuses nn pildiehitajate liikumine. Nad üritasid hävitada inimesi kujutavaid pilte. See oli kindlasti usust. Bütsantsi riik langes täielikult türklaste vallutamise tulemusena. Bütsantsi kunst elas edasi vana vene kunstis. Venemaa päris koosristiusuga Bütsantsi kirikutega ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene kunstnikud iseseisvalt arendama taolisi kirikuid. Iseseisvalt taotlema neid kirikute tüüpe. Eesti kuulus sellel ajal tsaari Venemaa koosseisu. Ja siis hakati ehitama ka Eestis ka nn vene kirikuid. Kuid neid kirikuid oli palju kus ehitus tase oli madalam. Olgu see näiteks et Bütsantsi kunst ei ole väga kaugel meie ajaloos.
Vana Vene kunst – 10saj lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Vanasti oli alati nii et riigiametnikud abiellusid väga kõrgete ametnike tütardega. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse bütsantsiga. Paljud kreeka meistrid tulid nüüd Bütsantsist venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohaliku rahvakunsti eripärasid. Nii tekkiski Venemaal omapärane elustiil mille kõige silma hakkavamaks esemeks sai sibul kuppel. See Bütsantsi meistrite ühistööna loodi ehitis on silma paistvamaid mälestisi Vana Vene kunstist. Vürst Vladimir tellis jumalaema ikooni mille ta asetas sinna Sofja kirikusse. Ja see avaldas väga suure mõju ikoonide maalimisele venemaal. Vladimiri linnas kerkis imekauneid väikseid kirikuid nagu seeni ja nende välisilme andis erilise võlu. Dmitri kirik Vladimiris ja Maarja kirik Merle jõe ääres need on parimad näited kunstist. Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis, selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad silmavaated. Novgorodis oli arenenud kiviarhitektuur valged seinad lubjast. See levis peamiselt linnades. Maal jätkus aga puuehitiste loomine.