KOPSUTURSE LIIGID q kliiniline kopsuturse q kardiogeenne kopsuturse q kõrgmäestiku kopsuturse q krooniline kopsuturse RISKITEGURID JA ENNETUS q Esmaseks riskiteguriks kardiogeense kopsuturse korral on südame- veresoonkonna haigused. q Kõige tõhusamalt saab kardiogeense kopsuturse riskitegureid ennetada sellega, et me toitume korralikult, ei suitseta ning tarvitame ravimeid diagnoositud haiguste puhul. KOPSUTURSE SÜMPTOMID q düspnoe (hingamisraskused), sageli raske või halvem kui pikali q vahutav hemoptysis (köhimine, verine röga) q higistamine (tugev higistamine või külmavärinad koos higistamine) q peavalu või uimasus q köha q vilistav hingamine või korin heli hingamisel q ärevus, rahutus või hirmutunne q valu rindkeres q kiire, ebakorrapärane südametegevus (südamepekslemine) q kahvatu nahk DIAGNOOSIMINE q Kuulatakse ehk auskulteeritakse kopsu q Hüpoksia q
5. HINGAMISELUNDID Ene Linn, Terje Arula 5.1. Mõisted Apnoe - hingamatus, hingamispaus, hingamise lakkamine. Düspnoe - hingeldus. Tahhüpnoe - hingamissageduse kiirenemine. Bradüpnoe - hingamissageduse aeglustumine. Kussmauli tüüpi hingamine - sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega, näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2
· Langenud ROM lihasatroofia · Vähenenud haaratusjõud labakäe deviatsioon ulnaarsele Sekundaarne Sjögreni sündroom: 10% Normokr normots Pleuriit: pleuriitiline aneemia: korr CRP, valu, düspnoe, ESR; trombotüstoos pleuraalne efusioon, >trombotsütopeenia; (MON, NEU) Lümfoom: risk 2-4x ILD: kuiv köha, kõrgem; difuusne B- progressiivne düspnoe; HRCT, spirograafia rakuline lümfoom (TLC, ) Perikardiit: < 10% (50%) RV: < 1%; hiline staadium, S-RF pos, hüpokomplemen- teemia; petehhiad,
sisehingamine, afoonia/düsfoonia. 8.Angiinile iseloomulik kliiniline pilt. Mandlid suurendavad. Valulik neelamine. Kõrge palavik. Hääle muutused. Mandlin pinnal valge katt. Isutus, pea valu, väsimus. 9.Obstruktiivse- ja ägeda bronhiidi erinevused, lähtuvalt etiopatogeneesist ja sellest tulenevalt kliinilisest sümptomaatikast. Obstruktiivse bronhiidi puhul on pinna kuiv köha,harvem esineb neljandal päeval ka mäda. Raske väljahingata (esperatoorne düspnoe). Äge bronhiid- esimesel päevad on kuiv köha,pärast märg,mäda,lahtisemad. 10. Kas köhavaigisteid ja/või rögalahtisteid kasutatakse alla ühe aasta vanustele lastele? Ei.. Selle pärast, et alla ühe aasta vanustele lapsed ei oska köha(suu köha refleksid ei ole arenenud). 11.Õendustegevus angiini põdevalt lapsel Läbivaatus Temperatuuri mõõtmine Voodi reziim Soojad joogid Ruumi tuulitamine Asperatsioon Nõustamine(vanemad)
Kestvus 5 – 7 päeva Üle poolte võib kaasneda köha, mis võib kesta 10 – 25 päeva. RAVI: Inhalatsioonid NaCl 0,9% Ninna pihustatavad soolalahused ÄGE LARÜNGIIT EHK AKUUTNE KÕRIPÕLETIK Larüngiit on äge viiruslik kõripõletik, mis on põhjustatud viirusinfektsiooni poolt, harilik haigestumisiga 6 kuud kuni 3 eluaastani. SÜMPTOMID Kerge: Kuiv, kähe, HAUKUV köha Kerge inspiratoorne düspnoe, vaevused suurenevad öösel Keskmise raskusega: Jätkuv kuiv, kähe, haukuv köha Inspiratoorne düspnoe, vilinad lamavas asendis Hingamise abilihaste kasutamine Raske: Jätkuv kuiv, haukuv kõha Inspiratoorne düspnoe, vilinad lamavas asendis Rahutus ja väsimus Teadvuse taseme langus DIAGNOOS Diagnoositakse eespool nimetatud sümptomitel ja objektiivsel leiul RAVI
trombotsütopeenia on sage protaalhüpertensiooni esimene tunnus Astsiit · Astsiit vedeliku kogunemine peritoneaalõõnde. · Halb prognoos tsiroosi korral 2 aasta elulemus < 50% · Põhjus: - Portaalhüpertensioon sagedaseim põhjus - Infektsioonid - Pahaloomulised protsessid Hüpoalbumineemia onkootse rõhu Kliiniline pilt · Suurenenud vööümbermõõt · Perifeersed tursed · Massiivse astsiidi korral võib olla düspnoe, alatoitumus, lihaste atroofia, tugev kurnatus ja väsimus Diagnostika · Füüsikaline uurimine · Ultraheli · Diagnostiline paratsentsees kas esineb kasvajarakke ? · SAAG = (albumini konts seerumis) - (albumini konts astsiidivedelikus) · SAAG >1,1 g/dL tingitud portaalhüpertensioonist · SAAG <1,1 g/dL infektsioosne või maliigne protsess · Polümorfonukleaarid > 250 mm3 tõenõoline astsiidivedeliku infitseerumine Ravi
•Sulgedeta alal, harjal, lokutil ja jalgadel tekivad kollakad laigud, mis kattuvad kollakashallide või pruunide korpadega. •Paranemisel tekivad armid. Kliinilised tunnused Nahavorm Kliinilised tunnused Nahavorm Kliinilised tunnused Difteriitne vorm: • Tabanduvad ülemiste hingamisteede ja suu limaskest, söögitoru või trahhea. • Moodustub kollakas difteriitne katt. • Haavandid silmas ja ninaõõnes • Düspnoe, nõrevoolus ninast • Tekivad hingamishäired. • Söödavõtt raskendatud Kliinilised tunnused Difteriitne vorm Kliinilised tunnused Segavorm: • Tekivad rõugetele iseloomulikud muutuse nahal ja limaskestadel. Katarraalne vorm: • Konjunktiviit, nina limaskesta ja siinuste äge põletik. Kliinilised tunnused • Katarraalne vorm Lahanguleid • Nahal : paapulid,vesikulid ja koorikud
Definitsioon Põhjused ja Patogenees Sümptomid Diagnoosimin Ravi riskifaktorid e Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel • terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse • loobuda
Definitsioon Põhjused ja Patogenees Sümptomid Diagnoosimin Ravi riskifaktorid e Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel · terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse · loobuda
hingata Residuaalmaht-maht mis jääb kopsudesse pärast normaalset väljahingamist Vitaalkapatsiteet hingamismaht + irm +erm. On kopsude ja rindkereavardumisvõime mõõdukus. Minutiventilatsioon on ühe minuti jooksul sisse-ja väljahingatava õhu hulk. Maksimaalne minutiventilatsioon-on õhu hulk mida inimene suudab maksimaalse pingutuse juures sisse või välja hingata ühes minutis. Hingamissageduse muutused · Düspnoe- hingeldus · Apnoe-hingamisseiskus · Hüperventilatsioon- inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt · Hüpoksia-hapnikuvaegus veres · Hüperkapnia-CO2 liig veres · Asfüksia-lämbumine Gaasivahetus kopsudes O2 liigub alveoolidest kapillaaridesse, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside konsentratsiooni vahele alveoolides ja kapillaarides. Gaas liigub alati madalama konsentratsiooni suunas. Gaaside transport verega
x Hingamise kõrvalkahinate olemasolu x Hingamiskahina asukoht x Hingamiskahina iseloom Üldseisundi hindamine? Valige üks x Põhineb arsti/õe tähelepanekute kõrval ka oluliselt patsiendi jutul Põhineb patsiendi jutul (kaebusel) Põhineb arsti/õe tähelepanekutel, mitte patsiendi jutul Alumiste hingamisteede osalise sulguse korral esineb tavaliselt... Valige üks või mitu lk 16 x Takistatud väljahingamine Takistatud sissehingamine x Ekspiratoorne düspnoe Inspiratoorne düspnoe Anamneesi kogumisel... valige üks Tuleb välja selgitada haiguse sümptomid ja patsiendi vaevused Tuleb välja selgitada perekonna probleem ehk miks patsiendil võib selline haigus esineda x Tuleb välja selgitada praegune probleem ehk miks patsient on tulnud vastuvõtule 4 Brudzinski ülemine sümptom on positiivne kui... valige üks või mitu lk 23
iseloomulikud hemodünaamika häired Krooniline südamepuudulikkus tekib aja jooksul, kui organism üritab puudu olevat kompenseerida Tekkepõhjuseid on mitmeid: kõrgvererõhutõbi, südameklappide haigused, südamekasvajad, kardiomüpaatiad Südamepuudulikkuse riskitegurid Isheemiatõbi Hüpertentsioon Kõrge kollesteroolitase Kõrge vanus Ülekaalulisus Diabeet Suitsetamine Kroonilise südamepuudulikuse tagajärjed Hingeldus ehk düspnoe Tahhükardia Vedeliku kogunemine kudedes Kaalutõus Väsimus, nõrkus, koormustaluvuse vähenemine Köha Öine urineerimisvajadus Maksa suurenemine Täname!
kõrgemale.Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides Pleura-kopsukelme Apnoe-hingamisseiskus Hüpoksia-hapnikuvaegus veres,kudedes Inspiirium-sissehingamine Expiirium-väljahingamine Hingamissagedus- 12-18 minutis Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Uriin ööpäeva hulk- 1,5l Tunnideurees 50-100ml Glükoos ja valku uriinis ei ole Diurees- uriini tekke Hematuuria- vererakkud Anuuria- ei tekki uriin Düspnoe-hingeldus Difusioon-gaaside vahetus Starlingi seadus На какой недели двигается плод Опорные кости? 3 Katabolism,Metabolism Milline veri voolab kopsuarteris Meest organismis on naissuguhormoonid? Unefaas Parasümpaatline Jalaluustik Graafi põieke
mehe kõrval olla. Kuid kui on vaja, siis ta on alati olemas, aitab ning toetab. Perele soovitus üritada alati säilitada rahu, üritada rääkida teineteisega ning leida ühised aktiivsed huvid, mis ei ärritaks ning oleks meele järgi. Vajadusel, külastada psühholoogi. Õendusdiagnoosid: Ebatõhus hingamine (00032) mis on seotud ärevuse, hüperventilatsiooni ja väsimusega ning mida tõendab ebanormaalne hingamine, düspnoe, ortopnoe ja tahhüpnoe. Lootusetus (00124) mis on seotud füsioloogilise seisundi halvenemise, pikaajalise tegevuspiirangu ja sotsiaalse eraldatusega ning mida tõendavad rusutust väljendavad vihjed ja tegevusetus. Ärevus (00146) mis on seotud suure muutuste, stressorite ja väärtuste konfliktiga ning mida tõendavad mure elumuutuste pärast, ahastus, ärrituvus, ebakindlus ja väsimus.
Hingamissagedus täiskasvanul u. 1520 korda minutis vastsündinul u. 60 korda minutis Hingamismaht On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Hingamismaht täiskasvanul Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisseväljahingatava õhu hulk. Pneumotooraks Õhkrind Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Kudede hapnikuvaeguse 20. Kopsude eluline maht täiskasvanul 35004500 ml 12. Kus asub hingamiskeskus ? Selle funktsioon. Hingamiskeskus asub piklikus ajus. Funktsiooniks on hingamissageduse ja hingamise reguleerimine.. 13. O 2 sisaldus on kõrgeim a. sissehingatavas õhus
· diafragmaalne e vahelihashingamine. · segahingamise e diafragmaal-torakaalne hingamine 19. Selgitage mõisted: Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv ühes minutis. Naistel 15, meestel 12- Hingamismaht - ühe tsükli jooksul väljahingatava või sissehingatava õhu hulk(0,5 l) Minutiventilatsioon - on ühes minutis sisse ja välja hingatava õhu hulk. Pneumotooraks - õhkrind Düspnoe - hingeldus Apnoe hingamise seiskus Hüperventilatsioon - inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt. Hüpoksia - hapnikuvaegus veres 20. Kirjutage arvväärtused: Hingamissagedus täiskasvanul 16-20 vastsündinul 20-40 Hingamismaht täiskasvanul. 0,5 Kopsude eluline maht täiskasvanul 20. Kus asub hingamiskeskus ? piklik ajus 21. O sisaldus on kõrgeim a
17. Millised on sagedasemad antiarütmikumide põhjustatud kõrvaltoimed? Kinidiin – iiveldus, oksendamine, diarröa, segadusseisund, hüpotensioon. Lidokaiin – bradükardia, hüpotensioon, krambid, hägune nägemine. BB – bradükardia, hüpotensioon. Ca-kanalite blokaatorid – bradükardia, hüpotensioon, iiveldus, oksendamine * Kõik arütmiavastased ravimid võivad ise arütmiat esile kutsuda! 18. Amiodarooni kõrvaltoimed. Pulmonaalne toksilisus – kõige ohtlikum. Düspnoe, kuiv köha, kopsufibroos, pulmonaalne kollaps. * Maksakahjustus * Kilpnäärme funktsiooni häired * Seedetrakti kõrvaltoimed: iiveldus, oksendamine, maitsetundlikkuse häired, kõhukinnisus (ravi alguses) * Fototoksilisus – tõsine! Vältida UV kiirgusega kokkupuudet, nahavärvi muutused.
hingamiskeskust põhjustades hingeldust. Inspiratoorse iseloomuga hingelduse korral sissehingamisel negatiivne rõhk suureneb, soodustades südame süstoolset täitumist, tõstes sellega löögimahtu. Tulemusena tõuseb vererõhk, tekib tahhükardia. Asfüksia korral on igasugune gaasivahetus katkenud, kuhjub CO2 ja samaaegsel esineb O2 vaegus. Kesknärvisüsteemi talitlus saab häiritud nii reflektoorselt kui ka otseselt hapnikuvaegusest. Esmalt tekib inspiratoorne, siis ekspiratoorne düspnoe. Järgnevad kramplikud hingamisliigutused, mis lõpevad üksikute hingamisliigutustega (hingamist kui sellist ei toimu) ja hingamise seiskumisega. Vereringe organites samuti faasilised muutused verre kuhjunud CO2 põhjustab veresoonte ahenemist, vererõhu tõusu. Vasomotoorsete keskuste halvatuse tekkimisel veresooned laienevad ja vererõhk langeb. Südametalitlus esmalt kiireneb, siis aeglustub ja vahetult enne südametöö lakkamist esineb lühiaegne tahhükardia.
Hingamismaht HM, õhe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu maht. (puhkeolekus 0,5l). (inspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset sissehinagmist veel sisse saab hingata) (ekspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata) (residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist) Minutiventilatisoon- ühe minuti jooksul sisse ja välja hingatava õhu hulk. Hingamissageduse muutused: *Düspnoe-hingeldus *Apnoe-hingamisseiskus *Hüperventilatsioon-suurem sagedus ja maht kui tavaliselt *Hüpoksia-hapnikuvaegus veres ja kudedes *Asfiiksia-lämbumine *Hüpokseemia-hapnikuvaegus veres *Hüperkapnia-süsihappegaasi liig veres Surnud ruumid-selle osas gaasivahetust ei toimu. Hingamist reguleerib hingamiskeskus, mis asub piklikus ajus ja ajusillas.
CT Bronhoskoopia jt Kopsuhaigustele iseloomulikud sümptomid. Üldised sümptomid: Isutus Palavik Öine higistamine Muutused verepildis Spetsiifilised sümptomid: 4 Köha rögaerituseta e mitteproduktiivne köha Köha rögaeritusega e produktiivne köha Düspnoe e hingeldus Valu rindkeres Hingamissagedus Täiskasvanud inimese normaalne hingamissagedus 12-18 korda minutis Aeglustunud hingamine e bradüpnoe 10 ja vähem Kiirenenud hingamine e tahhüpnoe 20 ja rohkem Hingamise häired Hingeldus Hingamisel esinev valu Hingamist takistav limaeritus ja köha Kopsupõletik e pneumoonia Kopsupõletiku tekitajaks võib olla viirus või bakter.
i faktorid, vanus rasedus, rombofiilia d S Köha, rögaeritus, Köha ja röga eritus, Hingeldus, Hingematmishood Köha, röga eritus, Tüüpiliselt algab Väsimus, Väike haru Düspnoe, tsüanoos, ü palavik, peavalu, hingeldus, vaadikujuline tüüpiliselt öösel, hingeldus ja järsku, higistamine, eriti hingeldus, valu täitunud m lihase-liigesevalud iseloomulik on rindkere, nahk hommikupoole ööd, õhupuudus, väsimus külmavärinatega, öösel, rinnus, rütmihäired, kaelaveenid,
3. Veregaasid arteriaalsest verest (ASTRUP) 4. Abi voodist väljumisel 5. Kopsu RÖ hommikul 6. Rögakülv 7. Dieet vastavalt toidutaluvusele 6 8. Sol. Glükoosi I/V 50 ml/hr 500,0 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE 4.1 Objektiivsed ja subjektiivsed andmed Objektiivsed andmed: vanus 65 aastat, KOK ägenemine (emfüseem) ja hüpertensioon haiguseloos, pneumonia igal talvel 3 aasta jooksul, kahheksia, düspnoe, sundasend, produktiivne köha , kollakas-rohelist röga, AVR 162/84 mmHg, frekvents 124x´, HS 36x ´, T 38,9 Co , SaO2 88%. Kasutusel Enapril tablettid. Subjektiivsed andmed: p-nt kaebab unetusest ja pideva väsimusest. Ärritus ja ärevus. Patsiendi sõnadest suitsetab ca 2 pakki päevas 38 aa jooksul. 7 8 5. Õendusplaan 01.10.2018
e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. 3. Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht Maksimaalne minutiventilatsioon on õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis. 4. Hingamissageduse muutused: Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapnikuvaegus veres, kudedes A.Vahtramäe 2011 5 Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres 5. Surnud ruumid Anatoomiline surnud ruum s.o. hingamisteede juhtiva osa maht. Seda nimetatakse nii seepärast, et selles osas gaasivahetust ei toimu. Surnud ruumi
Kontsluu-sääreliiges ehk ülemine hüppeliiges sääreluu(tibia), pindluu(fibula ja kontsluu(talus) Hingamine Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru trachea Peabronhid bronci principales Kops(ud) pulmo(nes) Pleura (kopsukelme) Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. (õhutühi, veidi seroosset vedelikku) Pleuraõõnes rõhk NEGATIIVNE! inspiirium sissehingamine ekspiirium väljahingamine Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapniku vaegus veres Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres Asfüksia lämbumine Pneumotooraks - õhkrind Veri: Funktsioonid:Transport, kaitse, valgudepoo(kuna küsiti nelja funktsiooni, siis transport jaguneb gaasi ja toitainete transpordiks) Reesusfaktor Antigeen D omanik on rh. Pos. Organismis antikehad puuduvad aga vale
Kaadmiumi organismi sattumise allikad on näiteks metallurgia, saastunud toidu ja veega, suitsetamisel. Kahjulik immuunsüsteemile, neerudele, maksale, loodet kahjustav, vähki soodustav. Kaadmiumi mürgistuse kliiniline pilt suukaudsel sattumisel organismi on tugev iiveldus, oksendamine, diarröa, dehüdratsioon, lihaskrambid, süljevool, proteinuuria, glükoosuuria, kooma, surm. Kaadmiumi mürgistuse kliiniline pilt sattumisel hingamisteede kaudu rinorröa (püsiv vesine lima), düspnoe (õhupuudus), valud rinnus, kopsuturse, progresseeruv emfüseem, neerupuudulikkus asoteemia, proteinuuria. Kroonilise mürgistuse kliiniline pilt: I'tai-I'tai Byo ("Ai-Ai" haigus) Jaapanis Toyamas valud lihastes ja liigestes, osteomalaatsia. Tingitud riisipõldude saastumisest metallurgiakombinaadi heitvetega. Steariinhape (Stearic Acid - küünlavahas) Steriinhape on tavalisim küllastunud rasvhape. Seda ühendit leidub paljudes loomsetes ja
Väsimus ja jõuetus Suhtlemine: Aktuaalne problem: Tähelepanu ja mälu nõrgenemine Potentsiaalne problem: Depression, mis on seotud unustamisega Hingamine: Aktuaalne problem: Düspnoe e hingeldus Potentsiaalne problem: Astma, hüpoksia Söömine/joomine: Aktuaalne problem: Ülekaalulisus Potentsiaalne problem: Kõhukinnisuse/ kõhulahtisuse oht, südamehaigused
protsentides. Boyle´i- Mariotte`i seadus- kui gaasi temp hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Vasakus vatsakeses on hapnikurikas veri, paremas vatsakeses hapnikuvaene veri. Kapillaarides on ühendumine. Kopsudes on alveoolid, milles on respiratoorne membraan, millekaudu toimub hapniku omastamine. Hüperpnoe- sügav, kiire hingamine nt füüsilise pingutuse korral Düspnoe- raskendatud hingamine Apnoe- õhuvoolu seiskumine hingamisteedes Tahhüpnoe-kiire hingamine( süsihappe gaasi liigne eraldumine Hüperventilatsioon- olukord, kus sisse hingatakse rohkem õhku kui keha vajab. Põhjustab organismis madalat Co2 taset. Hüpoksia- hapniku puudus kudedes või organismis( põhjuseks vüivad olla alkohol, suitsetamine jne) Hüpokseemia- hapniku puudus arteriaalses veres, tekib kui PO2 ei ole piisav Hb küllastumiseks O2ga
Kopsualveoolid avanevad esimese hingetõmmega ja algab iseseisev hingamine. Hüpoksia – hapniku sisaldus veres oluliselt langeb, hüperkapnia – CO2 sisaldus tõuseb. Hingamissagedus vastsündinul 40 korda minutis, esimestel nädalatel võib esineda hingamispause(apnoe) une ajal. Vanemaks saamisel hingamissagedus väheneb. 14-15 aastaselt juba u 20 korda minutis. (Meestel sagedus puhkeolekus 10-15, naistel 15-20 korda minutis) Düspnoe – hingeldus. Ühe hingetõmbega kopsudesse minev õhuhulk(ml) suureneb. 4.Seedeelundkonna iseärasused Suus Imiku süljes puudub põhilise ensüümi – amülaasi aktiivsus, mis lõhustaks toitaineid. Esimesed piimahambad ilmnevad 5-6 kuu vanuselt, 1-aastasel on tavaliselt suus 8 hammast, 3-aastasel on kõik 20 piimahammast juba suus. 6-7 aastaselt algab asendumine jäävhammastega ning lõpeb puberteedi alguses. Peale piimahammaste on veel 8-12 purihammast, millest 4 tarkusehambad
□ Kõrvaltoimed, mis on olulised patsiendile Rp. Tabulettae Nitrofurantoini 0,05 D.t.d. N. 30 S. Kaks tableti sisse võtta kolm korda päevas viis päeva. Toime: E. Coli bakteri hävitamine urotraktis. Ravimrühmad: antimikroobne aine, Nitrofuraani derivaat. Valik: rasedale ohutu, kitsas toimespekter. KT: iiveldus, oksendamine, isutus, kõhulahtisus, nahalööve, peavalu, unisus, peapööritus, uimasus, nüstagm (silmatõmblus), düspnoe (õhupuudustunne), räginad kopsus, köha, uriini värvuse muutus (pruun või tumekollane). 7. Urotrakti infektsioonide komplikatsioone põhjustavad tegurid? Seksuaalne aktiivsus, kontratseptsiooni kasutamine, madal östrogeenide tase, pärilik eelsoodumus ja lühike ureetra-anus’e vahemaa. 8. Millal võib patsiendil kahtlustada neerupuudulikkust? Oliguurilises faasis on peamiseks probleemiks vedeliku, elektrolüütide ja ainevahetusproduktide kuhjumine.
toime · Ravimsltumus, mis vib avalduda isheemianähtude süvenemise näol, kui ravi katkestatakse · Suurtes annustes kasutades tekitavad methemoglobiini. Üleannustamine: Vererõhu langus koos ortostaatiliste häiretega, reflektoorne tahhükardia. · Peavalu, pearinglus, unisus. Nõrkus · Kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine 2 · Suurte annuste korral (20 mg): methemoglobineemia, tsüanoos, düspnoe, tahhüpnoe. KASUTATAKSE südame isheemiatõve hoovalude puhul · Püsiravil võib tekkida harjumus · Pingutusel tekkivate valudel kui püsiravimid Ca kanalite blokaatorud ja beetablokaatorid ei suuda täielikult stenokardia hoogu vältida · NÄIDUSTUSED: Pingutusstenokardia, rahuoleku stenokardia, müokardi infarkt Manustamine. SL, PO, nahale salvina ja plaastrina (transdermaalne terapeutiline süsteem=TTS), IV infusioonina ja on vimalik ka inhalatsioon.
<2 a. lastel esineb koos (välja)hingamisraskusega (bronhi silelihaste spasm) Kuidas aidata bronhiidiga last? rögalahtistid (v.a. < 1 a., raske obtruktsioon) antipüreetikumid inhalatsioon Esineb juhtivalt <1 (2) a. vanustel lastel. Tavaliselt äge viiruslik haigus Põletiku tõttu bronhioolid ummistuvad limaga ning laps hakkab hingeldama. Kuidas kopsutorukeste põletikku ära tunda? tahhüpnoe (60-80 x minutis) tahhükardia sageli segatüüpi (nii inspiratoorne kui ekspiratoorne) düspnoe tsüanoos vilistav hingamine Köha kuni 2 nädalat ja isegi kauem toitmisraskused (kinnise nina või hingamisraskuse tõttu) Imikul võib esimeseks haigustunnuseks olla lühiajaline apnoe Kopsupõletik Kopsupõletik on kopsude parenhüümi haigus. Viiruslik või bakteriaalne Enamasti eelneb äge ülemiste hingamisteede viirusinfektsioon Tekib hingamisteede limaskesta turse ja sitke sekreet Hapniku juurdepääs kopsudesse on häiritud Haigus levib piisknakkuse teel
Tagaseina infarkti puhul, müokardi infarkt, müksödeem Tsüanoos Tsüanoos peegeldab gaasivahetushäiret kopsudes ja hapniku suurenenud ammendumist perifeerias. Tsüanoos e. sinikus – tekib nahas ja limaskestades venoosse hüpereemia korral. Nahk on jahe ja omandab sinaka varjundi. Sinikust, mis tekib jäsemete perifeersetes osades, sõrmedes ja varvastes, nimetatakse akrotsüanoos.Südamepuudulikkuse, kopsuemfüseemi korral. Düspnoe-kellel esineb? Rauapuudusaneemia korral koormusdüspnoe, KOK-i puhul pingutusel, müokardi infarkti puhul, ägeda ja kroonilise südamepuudulikkuse korral. Uurimismeetodid: EKG, sonograafia, endoskoopia. ELEKTROKARDIOGRAAFIA – (EKG) on südames tekkivate elektriliste nähtuste graafiline registreerimine keha pinnalt. Rahuolekus on südamelihase rakud polariseeritud ehk laetud negatiivselt. Südamelihaserakkude aktiviseerumisel tekib elektriline ärritus ja toimub
muutnud ja teda deformeerinud. PULMONOLOOGILISED HAIGUSED Kopsud on hingamiselundid, mis asuvad rindkere õõnes ja kopsudes toimub gaasivahetus. Õhk kopsudes liigub mööda bronhe, kus peabronh hargneb järjest kitsamateks harudeks, moodustades bronhiaalpuu. Hingamispuudulikkus kui organism ei suuda täita ühte või mõlemat oma gaasivahetusfunktsioonist: kas hapniku omastamist või süsihappegaasi elimineerimist. Hingeldus e. düspnoe on ebameeldiv õhupuudustunne ehk raskendatud hingamine. Pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Antikehade puudulikkus 3) Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Pulmonoloogiliste haiguste mõjutatavad riskitegurid 1) Suitsetamine 2) Külm ja niiskus 3) Allergeenid Sagedamini esinevad pulmonoloogilised haigused: Põletikulised o Kopsupõletik viiruste või mikroobide poolt tekkitatud põletik kopsukoes
Hingamismaht Ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk Insp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Eksp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata Residuaalmaht Maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk 7. Hingamissageduse muutused Düspnoe Hingeldus Apnoe Hingamisseiskus Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Hapnikuvaegus veres, kudedes Hüperkpnia Süsihappegaasi liig veres 8. Surnud ruumid Anatoomilises surnud ruumis ei toimu selles osas gaasivahetus Funktsionaalse surnud ruumi puhul arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust 9. Gaasivahetus kopsudes
● halb enesetunne ● põletikuline eksudaat tonsillides Ravi: Kurgumandlite kirurgiline eemaldamine. Millised on kõripõletikule iseloomulikud tunnused? Larüngiit ● häälekähedus ehk düsfoonia, ● kõri on valulik, ● valulik rääkimine ja köhimine, ● Palavik ● Haukuv-paukuv – kuiv köha ● Inspiratoorne düspnoe ● Larüngostenoos - Hingamispuudulikkuse tunnused Miks on kõriturse eluohtlik seisund Lämbumisoht Milline on esmaabi kõriturse korral? inhalatsioon (nt aur) Vabastada laps pitsitavatest riietest, avada võimalusel aken, helistada kiirabisse. Nimeta alumiste hingamisteede põletikke lapseeas. ● bonhiit ● bronhioliit ● kopsupõletik
ning lümfiga vöötlihastesse. 2-3 nädalaga arenevad vastsed invasioonivõimelisteks. Tsüstid moodustuvad ainult vöötlihastes. Kliiniline pilt: inkubatsiooniperiood 5-45 päeva. I staadium: enteriitiline faas, kestab ~ 5 päeva - düspeptilised vaevused - kõhuvalud - kõhulahtisus - makulopapuloosne lööve(harva) - pneumoniit II staadium: larvide migratsioon lihastesse(7-21 päeva) - palavik (40º) - müosiit (lihasvalu, lihaste turse, lihasnõrkus) 8 - nahalööbed - hemorraagiad - düspnoe - köha - naha tundlikkuse häired III staadium: tsüstide moodustumine (kahe kuu jooksul peale infitseerumist). - kapseldumine vöötlihastes: larvi ümber tekib hüaliinkapsel koos rakulise infiltratsiooniga kuue kuu möödumisel kaltsifitseerumine. - müasteenia - asteenia Tüsistused: - müokardiit - perikardiit - äge südamepuudulikkus - meningoentsefaliit (10-24%) - pneumoonia Diagnostika: 1. Perifeerne veri: · leukotsütoos · eosinofiilia 2. Biokeemilised analüüsid: · CK · LDH
2-3 nädalaga arenevad vastsed invasioonivõimelisteks. Tsüstid moodustuvad ainult vöötlihastes. Kliiniline pilt: inkubatsiooniperiood 5-45 päeva. I staadium: enteriitiline faas, kestab ~ 5 päeva - düspeptilised vaevused - kõhuvalud - kõhulahtisus - makulopapuloosne lööve(harva) - pneumoniit II staadium: larvide migratsioon lihastesse(7-21 päeva) - palavik (40º) - müosiit (lihasvalu, lihaste turse, lihasnõrkus) - nahalööbed - hemorraagiad - düspnoe - köha 7 Helmintiaasid 8 - naha tundlikkuse häired III staadium: tsüstide moodustumine (kahe kuu jooksul peale infitseerumist). - kapseldumine vöötlihastes: larvi ümber tekib hüaliinkapsel koos rakulise infiltratsiooniga → kuue kuu möödumisel kaltsifitseerumine. - müasteenia - asteenia Tüsistused: - müokardiit - perikardiit - äge südamepuudulikkus
Need tegurid on ühtlasi seotud kohalike haiguslike muutustega rindekerepiirkonnas. Kõige sagedasemad eksudaadi põhjused on pneumoonia, tuberkuloos ja kopsuvähk. Näiteks kahjustus pleural, kopsukoes või rindkereseinas, mille vahetuks tagajärjeks on tavaliselt vere- või lümfisoontega seotud muutused. Pleuraefusiooni sümptomatoloogia sõltub põhihaigusest. Võimalikud kaebused, mis võivad esineda on köha, palavik, luksumine, õhupuudus, düspnoe ning pleuriitiline rindkerevalu, mis süveneb köhimisel või sügaval hingamisel. Uuringud, mida teostatakse diagnoosi kinnitamiseks, on rindkere röntgen, ultraheli, kompuutertomograafia ning torakotsentees ehk pleuraõõne punktsioon koos sellele järgneva pleuravedeliku analüüsimisega. Kompuutertomograafia võimaldab kindlaks teha väikese pleuraefusiooni olemasolu ning võimaldab ka eristada seda pleura tihenemisest2. Oluline on vahet teha, kas vedelik on
................................................................. 195 13. Ergonoomika kiirabis ............................................................................................................... 204 14. Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ............................................. 210 15. Teadvusehäired ........................................................................................................................ 234 16. Hingamishäired – düspnoe ....................................................................................................... 244 16.1. Laste hingamishäired......................................................................................................... 259 17. Südamepekslemine / südame rütmihäired ................................................................................ 272 18. Valu rindkeres ..................................................................................................
a) vähenemist b) tõusu c) hüperventilatsiooni. Fonatsiooni füüsikaliseks aluseks on a) häälepaelte võnkumine b) häälepaelte sulgumine c) häälepaelte avanemine d) kõnetraktis tekkinud resonants. Arteriaalse vere O2 osarõhu languse (hüpoksia) korral täheldatakse kopsude ventilatsiooni a) tõusu b) vähenemist c) hüperventilatsiooni (1p) Arteriaalse vere O2 osarõhutõus on (1p) a) hüpoksia b) hüperkapnia c) düspnoe Hingamisteede hulka kuuluvad (2p): ninaõõs (kooskõrvalurgetega), neel, kõri, hingetoru, bronhid, bronhioolid Parem bronh (2p): a) on pikem kui vasak bronh b) jätkab enam hingetoru suunas c) siseneb paremasse kopsuväratisse Hingamiselundkonda kuuluvad (1p) a) kõhuõõs b) marjand c) tüümus d) kopsutüvi Sama hapnikuosarõhu juures oleneb hemoglobiini küllastus hapnikuga (2p): PH-st, temperatuurist, süsihappegaasi (CO2) osarõhust, 2,3DPG kontsentratsioonist
Bronhiaalpu kopsude sees olev võrgustik, mis juhib õhku kopsualveoolidesse. Inspiirium- korduv rütmiline sissehingamine Ekspiirium- korduv rütmiline väljahingamine Hingamistüübid:diafragmaalne ehk kõhuhingamine, rinnakuhingamine, segahingamine Hingamisagedus- hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht- on ühe tsükkli jooksul sisse või väljahingatava õhu hulk Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sissse või väljahingatud õhu hulk Pneumotooraks- õhkrind Düspnoe- hingeldus Apnoe- hingamisseiskus Hüperventilatsioon- suurem hingamissagedus ja maht Hüpoksia- hapnikuvaegus 2. Katteelund- nahk Naha pindmine kiht- epidermis ehk marrasnahk, selle all dermis, ehk pärisnahk. Nahahalune kiht koosneb kollageensetest kiudude kimpudest mille vahel palju rasvakoerakke Ülessanne on varuaineid talletada ja külma eest kaitsta.Annab kehale iseloomuliku ilu. Inimese nahk uueneb umbes 28-35 päevaga. Naha Funktsioonid: 1
vatsakeses) või on blokeeritud verevool läbi südame veresoontesse. Kontraktsioonivõime vähenemine on tingitud südamelihase nõrgenemisest, mis omakorda on tingitud koronaarhaigusest. Ka klappide ahenemine takistab verevoolu. Kui vähem verd pumbatakse edasi, siis tekib verepais kopsuvereringes. ·pingutusdüspnoe - hingeldus tekib pingutusel ·ortopnoe - hingeldus tekib lamamisel ·paroksüsmaalne düspnoe - hingeldus tekib äkki Valu rinnus Stenokardilise valu põhjuseks on koronaararterite ahenemine, mille tagajärjel südamelihas ei saa küllaldaselt verd. Koronaaride ahenemise peamiseks põhjuseks on ateroskleroos. Valu tekib pingutusel. Valu tavaliselt rinnaku piirkonnas ja kiirgub vasakusse õlga, kätte. Südamepekslemine Põhjused - füüsiline tegevus, söömine, suitsetamine, koffeiin, arütmiad. Haigustest
[5] Varajases haigusstaadiumis on patsientidel haigusnähtudeks nii diarröa, oksendamine, kõhuvalu, pleuravalu, ninaverejooks kui igemete veritsemine. Vesine diarröa ilma vere või põletikuliste muutusteta, millele on eelnenud respiratoorse haigestumise nähud ühe nädala jooksul, on enam iseloomulik tavalisele sesoonselt esinevale inimesegripile. Alumiste hingamisteede haigusnähtude manifesteerumine leiab aset juba varases haigusstaadiumis. Düspnoe teke on registreeritud keskmiselt 5 päeva pärast haigestumist (kõikudes 1 kuni 16 päevani). Tavalised on respiratoorne distress, tahhüpnoe ja inspiratoorsed räginad. Rögaeritus on varieeruv ja röga võib olla ka verine. Pea kõikidel patsientidel on 7 päeva pärast palaviku tõusu diagnoositud pneumoonia, mis röntgeniülesvõttel on nähtav difuussete, multifokaalsete muutuste või infiltraatidena, samuti interstitsiaalsete infiltraatidena
Abstsessi asukoht sõltub infektsiooniallikast ja äravoolu suunast. Anamneesis on enamasti hiljuti kõhukoopa operatsioon, abdominaalne trauma või peritoneaalne sepsis. Abstsess reeglina tekib mitme päeva kuni mitme nädala jooksul peale operatsiooni/traumat/peritoniiti. Kaasneb palavik, isutus ja halb enesetunne, valu abstsessi piirkonnas, võimalik palpeeritav mass, CRV js ESR tõus, leukotsütoos. Subdiafragmaalsed abstsessid võivad anda respiratoorseid sümptomeid ja komplikatsioone: düspnoe, köha, pleuraefusioon, alasagara infiltraadid, atelektaas, pneumoonia. Douglase õõne abstsessi korral 7 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov võivad lisanduda uriini pidamatus ja kõhukinnisus või -lahtisus (kusepõie ja rektumi ärritus). Diagnoosiks laboratoorsed põletikunäitajad ja KT, UH, röntgen.
märg – kehaõõned täidetud. Tekib vesikõht – astiit, plasma valgub õõntesse (rinna ja perikardi). Eluiga on lühike. Märg on ägedam ja pahaloomulisem. Ühised Märg Kuiv anoreksia astiit neuroloogilised nähud – ataksia (ei tõuse, kukuvad) palavik düspnoe - hingeldus treemor kaalulangus nahk ja limaskestad kahvatud silmavärv muutub loidus ikterus – nahk kollakas (viirus paljuneb maksas) Lisaks esineb naha, silma, huulte kollakus – globuliinide tase tõuseb, bilirubiini tase kõrge. Esineb lümfopeenia ja neutrofiilia, aneemia. Esineb vähem, kes teistega harva kokku puutuvad. Vastuvõtlikumad on nt birma kass. Vanadel koertel entsefaliit – koertekatku krooniline faas - pea vajub külje peale,
17. Ekspiirium Sissehingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku 18. Hingamistüübid Abdominaalne, diafragmalaane, segahingamine, torakaalne 19. Mõisted Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis. Hingamismaht Sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul Pneumotooraks Pleuraõõnde tekkinud õhk tekitab õhkrinna Düspnoe Hingeldus Apnoe Hingamisseiskus Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Hapnikuvaegus kudedes 20. Arvväärtused Hingamissagedus Täiskasvanul n: 15-20x', m: 12-15x Vastsündinul 60x' ' Hingamismaht Täiskasvanul 0,5L Kopsude eluline maht5L 21. Hingamiskeskus Asend Paikneb piklikus ajus ja ajusillas 22
Tüsistused: - portaalhüpertensioon rõhk v.portae>13 mmHg - ensefalopaatia ja maksakooma - maksavähk Maksatsirroosi histoloogia Portaalhüpertensioon Põhjused: maksatsirroos, põrna- ja portaalveeni tromboos, kompressioon väljast (mts-d jm) Patogenees: takistuse tekkel kujunevad kollateraalid v. portae jt. veenide vahel Kliiniline pilt: - veenide vaariksid ja verejooksud - astsiit: ettevõlvuv kõht, kaalu, düspnoe)HRs - hüpersplenism: (tr, lk, er tüsistused) Diagnostika: kliinik (põhjustav haigus), USG, ösofagoskoopia, portaalrõhu mõõtmine Ravi: 1. põhihaiguse ravi 2. vaariksite ravi ja veenirõhu (balloontamponaad, stent, shunt, jm) 3. astsiidi ravi (diureetikumid, punktsioon jm) Maksakooma Põhjus: maksatsirroos, sedatiivumid + hüpovol. Patogenees: maksa võimetus detoksikatsiooniks ja mürgiste ainete (ammoniaak, fenoolid,
Vitaalkapatsiteet kapatsiteet ehk mahtuvus. kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. HM+IRM+ERM. Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisseväljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sissevälja hingata ühes minutis. Düspnoe hingeldus. Apnoe hingamise seiskus. Hüperventilatsioon inimene hingab suurema mahu ja suurema sagedusega kui tavaliselt. 9 Hüpoksia Hapnikuvaegus veres, kudedes. Hüperkapnia Süsihappegaasi liig veres. Gaasivahetus kopsudes I etapp leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel
funktsionaalse jääkmahtuvuse. Vitaalkapatsiteet- kapatsiteet ehk mahtuvus. kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. HM+IRM+ERM. Minutiventilatsioon- On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon- Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis. Düspnoe- hingeldus. 6 Apnoe- hingamise seiskus. Hüperventilatsioon- inimene hingab suurema mahu ja suurema sagedusega kui tavaliselt. Hüpoksia- Hapnikuvaegus veres, kudedes. Hüperkapnia- Süsihappegaasi liig veres. Gaasivahetus kopsudes- I etapp leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel. O2 liigub alveoolidest kapillaari, CO2 aga vastupidi
testides, hepatiit), lihased ja liigesed (nt liigeste turse, müalgia, artralgia), närvisüsteem (nt hepaatiline entsefalopaatia), neerud (nt proteinuuria, interstitsiaalne nefriit, neerupuudulikkus), kopsud (nt düspnoe, kopsuturse, astma, bronhospasm, interstitsiaalne pneumoniit), angioödeem, anafülaktilised reaktsioonid. Ainevahetus- ja toitumishäired Sage Hüponatreemia. Väga harv Hüponatreemia, mis on seotud sümptomitega nagu krambid, segasusseisund, teadvushäired, entsefalopaatia (vt ka
annaabi.ee 
