Pulmonoloogilise haige juhtumiuuring (0)
Pulmonoloogilise haige juhtumiuuring
1. Selgita emfüseemi patofüsioloogiat.
Emfüseemi definitsioon: terminaalsetest bronhiooiidest distaalsema ohuruumi pöördumatu
alveoolivaheseinte suurenemine destruktsiooni tagajärjel.
Emfüüsem ehk kopsupuhitumus põhjustab gaasivahetuses osalevate alveoolide hulga vähenemise.
Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega gaasivahetust
oluliselt ei paranda, sest sellega saavutatav kõrgem hapniku osarõhk alveolaargaasis hemoglobiini
küllastust oluliselt ei suurenda. Samal ajal eraldub organismist rohkem süsinikdioksiidi, kui seda
ainevahetuses tekib, arteriaalse vere CO2 osarõhk ja sisaldus veres langeb, areneb hüpokapnia,
mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise ja sellega kaasuva peapöörituse tunde.
Pat. :
1. Tsentrilobulaarne emfüseem
2. Panlobulaarne emfüseem
3. Paraseptaalne emfüseem
4. Ebaregulaarne emfüseem
Et. :
1. Primaarne atroofiline emfüseem (normaalne vanadusemfüseem)
2. Sekundaarne emfüseem: 1) bronhostenootiline emfüseem (sagedasim vorm, enamasti
kroonilise bronhiidi tagajärjel), 2) armistumisemfüseem (kopsukoe ülevenitus kootunud
kopsupiirkonna ümbruses), 3) ülevenitusemfüseem (jääkkopsu ülevenituse tõttu pärast
kopsuresektsiooni).
2. Kas patsiendi elulised näitajad ja SpO2 on vastavuses? Miks?
Patsiendil on kõrge vererõhk 162/84 mmHg (norm. AVR on alla 120/80 mmHg) ja kõrge
kehatemperatuur 38.9C (norm. on 36-37 C). Pulss on üle 100 korra minutis (tahhükardia) - 124 x’,
HS 36 x’.
SaO2 88% - küllastus hapnikuga on madal. Normaaltase on 95% - 100%. Vere hapnikusisalduse
(CO2) määrab Hb kontsentratsioon (Hb ), selle küllastus hapnikuga (SaO2) ja veres lahustunud
hapniku hulk. Nii hemoglobiini hapnikuküllastus kui veres lahustunud hapniku hulk sõltuvad hapniku
osarõhust (PO2). Hemoglobiini ja hapniku ühendi – oksühemoglobiini – teke sõltub hapniku
osarõhust ja on pöörduv protsess. Hemoglobiini hapnikuküllastuse (SaO2) all mõistetakse
oksühemoglobiini suhet hemoglobiini koguhulka:
SaO2 = HbO2 / HbO2+Hb
Kui suhtarv võrdub ühega, on hapnikuga küllastunud 100% hemoglobiinist.
Sama hapniku osarõhu juures oleneb oleneb hemoglobiini küllastus hapnikuga veel CO2 osarõhust
(PO2), temperatuurist (t°), vere pH-st, ning erütrotsüütides esineva ainevahetusprodukti
2,3-difosfoglütseraadi (2,3-DPG) kontsentratsioonist.
Hemoglobiini O2 - siduvuskõvera sõltuvust PCO2 ja pH muutusest nimetatakse Bohri efektiks.
3. Millises järjekorras täidad arsti korraldusi?
-Hapniku andmine läbi ´´vuntside´´, et saavutada vähemalt 93%
-Kardiomonitor eluliste näitajate kontrolliks
-Enne glükoosi manustamist tuleks võtta veregaasid arterist
-Kanüüli panek, glükoosi manustamine I/V 50ml/hr 500,0
-Rögakülv
-Keegi/ise patsienti jälgima, et patsient saaks käia tualetis, samuti tuleks õpetada paar ergonoomilist
võtet voodist
-Patsiendile tervisliku toitumise selgitamine ning vastavalt sellele menüü
-Röntgen hommikul
4. Koosta õendusplaan.
1. Tegelik diagnoos- Tasakaalustamata toitumise- organismi vajadusest vähem, mis on
seotud ebasoodsa majandusliku olukorra, bioloogiliste tegurite, suutmatusega toitu
neelata ja vähese toitainete tarvitamisega ning mida tõendab toidu tarvitamine
soovitavast päevasest kogusest vähem, madal lihastoonus ja kehakaalu langus.
2.
5. Kas arstlik plaan on reaalne? Miks?
Arsti plaanile lisaks
Teavitaks patsienti suitsetamise kahjulikusest.
Teeks vastavad vereproovid.
Kompuutertomograafia ja röntgen
6. Mati Maasikale on määratud Sol. heparini 4000 ühikut s/c 2x/die. Kättesaadav ravim on
sellises doosis (vt joonis) Mitu ml ravimit saab patsient? Kirjuta lahti arvutuskäik.
4000IU = 4/5 olemasolevast 1ml 5000IU, 1ml-1/5ml=0,8ml
7. Millised on kaks kõige levinumat bronhodilataatorite kõrvaltoimet?
Kõige levinumad bronhodilataatorite kõrvaltoimed on tahhükardia ja hüpertensioon.
8. Nimeta kolm õendustegevust, mis parandavad patsiendi hapnikuvarustatust.
Õendustegevused, mis aitavad, on patsiendi õige asendi sättimine. Samuti aitab patsienti hapniku
manustamine “vuntside” kaudu. Vajadusel, kui patsiendil on hingamisteedes eritist, peab pt. köhima
hingamisteed puhtaks, seega tuleb stimuleerida köhimist.
9. Patsient saab oma lõunasöögikandiku ja kommenteerib, et ta on väga näljane. Hiljem te
märkate, et patsient on söönud ära ainult kartulipudru ja jätnud kõik muu puutumata.
Küsimusele, misk ta ei ole söönud vastab patsient nii:“ Ma ei saa sellest aru. Ma olen näljane
ja hakkan sööma ja siis ma ei saa enam hingata. Ma pean lõpetama“ Anna patsiendile
soovitusi, kuidas seda olukorda lahendada.
1. Patsiendil peab olema istuv asend, kas siis voodis või toolil.
2. Õpetada tuleks patsienti, kuidas kasutada elektrivoodit.
3. Paluda patsienti, et ta köhiks ning sellise tegevuse käigus puhastada hingamisteed.
4. Inhalatsioonide tegemine (2-4korda päevas)
5. Öelda patsiendile, et ta ei neelaks sülge alla vaid sülitaks selle neerukaussi.
10. Milline strateegia aitaks parandada patsiendi toitumist, et te saaks vajaliku kaloraaži kätte.
Patsiendile on vajalik energiarikas toit ning vähemalt 5 korda päevas. Lisaks peaks patsient saama
vajalikke toidulisandeid.
11. Mida sa soovitaksid abikaasale? Millised on perekonna probleemid ja õendusdiagnoosid?
Kuidas seda peret aidata?
Mati Maasika abikaasa peab jääma emotsionaalselt stabiilseks ning mõistma, et probleem on
lahendatav ning tänu arstiabile ning koostööle mees saab terveks ning taas iseseisvaks. Abikaasa
peab olema toeks oma mehele ning aitama teda nii palju, kui vaja. Nagu näiteks riietumisel, kuna
siis abikaasal ei lähe liiga kaua aega riietumisega ning ta lõpetab pidevalt riides käimise, ka öösel.
Naine peab mehele selgitama asjaolu, et tal on vaja raha teenida ja tööl käia ning ta ei saa 24/7
mehe kõrval olla. Kuid kui on vaja, siis ta on alati olemas, aitab ning toetab. Perele soovitus üritada
alati säilitada rahu, üritada rääkida teineteisega ning leida ühised aktiivsed huvid, mis ei ärritaks ning
oleks meele järgi. Vajadusel, külastada psühholoogi.
Õendusdiagnoosid:
Ebatõhus hingamine (00032) mis on seotud ärevuse, hüperventilatsiooni ja
väsimusega ning mida tõendab ebanormaalne hingamine, düspnoe, ortopnoe ja tahhüpnoe.
Lootusetus (00124)
mis on seotud füsioloogilise seisundi halvenemise, pikaajalise tegevuspiirangu
ja sotsiaalse eraldatusega ning mida tõendavad rusutust väljendavad vihjed ja tegevusetus.
Ärevus (00146)
mis on seotud suure muutuste, stressorite ja väärtuste konfliktiga ning mida
tõendavad mure elumuutuste pärast, ahastus, ärrituvus, ebakindlus ja väsimus.
1. Selgita emfüseemi patofüsioloogiat.
Emfüseemi definitsioon: terminaalsetest bronhiooiidest distaalsema ohuruumi pöördumatu alveoolivaheseinte suurenemine destruktsiooni tagajärjel.
Emfüüsem ehk kopsupuhitumus põhjustab gaasivahetuses osalevate alveoolide hulga vähenemise. Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega gaasivahetust oluliselt ei paranda, sest sellega saavutatav kõrgem hapniku osarõhk alveolaargaasis hemoglobiini küllastust oluliselt ei suurenda. Samal ajal eraldub organismist rohkem süsinikdioksiidi, kui seda ainevahetuses tekib, arteriaalse vere CO2 osarõhk ja sisaldus veres langeb, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise ja sellega kaasuva peapöörituse tunde.
Sarnased õppematerjalid
24
docx
Õendussekkumised Pulmonoloogia
Tallina Tervishoiu Kõrgkool
Õenduse õpetool
Õ26kj(S)
PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING
Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus
Tallinn 2018
SISUKORD
PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM...........................................................3
1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA..................................................................4
2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ........................................................6
3. ARSTI KORRALDUSED...............................................................................7
4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE...................................................................8
4.1
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Erakorralise meditsiini
tehniku käsiraamat
Toimetaja Raul Adlas
Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast,
Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus
Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard,
Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild,
Katrin Koort, Raul Adlas
Tallinn 2013
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud)
ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)
Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit
Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst
Koostajad:
A
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid