Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärilikkuse seaduspärasused (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis tume Kuidas see nii võis juhtuda?
  • Millest tuleneb et Petsi õde oli heledapäine?
  • Milliste alleelidega keharakud on tumedapäistel vanematel tunnusetüübiga �brünett 1?
  • Milliseid alleele oli lastel võimalik oma vanematelt saada?
  • Missuguste alleelidega sugurakkude kokkusattumisel on laps tumedapäine?
  • Missuguste alleelidega sugurakud peaksid sattuma kokku et laps oleks blond?
  • Milline juuksevärvus on dominantne ja milline retsessiivne ?
  • Millised on vanemate keharakkudes olevad alleelid tunnuste variantides �brünett 1 ja �brünett 2?
  • Miks ei ole nüüd laste hulgas heledapäiseid?
  • Milliste alleelidega sugurakkude kokkusattumisel on laps tedretähnidega?
  • Millest tulenevalt oli Petsi õde heledapäine?
Nimi:Aule Mäemets Kool:Tartu Kutsehariduskeskus Klass:PA14

Pärilikkuse seaduspärasused

Sissejuhatus

Tänases tunnis tutvud sa pärilikkuse seaduspärasustega. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/parilikkus
 Enne töölehe edasist täitmist loe läbi pärilikkuse seaduspärasuste teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid kehaosi ja tunnuste variante ning uuri tunnuste pärandumist järglastel.

Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit!

Peegli ees


Perekond Kask elas Lasnamäel, suures hallis klaassilmadega majas . Ühel mõnusalt kodusel laupäeva hommikul kammis Pets oma nooremal linalakast õeraasul peegli ees pead. Õde oli kenake: heledapäine ja rõõmsameelne julge tüdrukutirts, kes peres kõikide südamed sulatas ning oma pesamunastaatust mõnuga nautis. Õekese juukseid kammides ja silmanurgast endid hommikusele jalutuskäigule sättivaid vanemaid jälgides, vajus Pets äkki mõttesse – nende peres olid kõik peale pisikese õeraasu tumedapäised. Vend Ants, kes parasjagu sõjaväes oli, isa, ema… Ka Pets ise oli tume mis tume. Kuidas see nii võis juhtuda? Kuna laupäev oli vaba päev ning kuhugi kiiret polnud, otsustas Pets oma parima sõbra Aiku külla kutsuda ning koos tarkadesse raamatutesse süvenedes küsimusele vastust otsima asuda.

1. Millest tuleneb, et Petsi õde oli heledapäine?

Kuna õel lõid välja retsessivsed alleelid

 Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali kehaosaks juuksed ning tunnuse variantideks mõlemal vanemal “brünett 1”. Seejärel kliki nupul “Lapsed” ning vaata järglasi. Laste keharakkude nägemiseks pead esmalt klikkima nupul “ Sugurakud ” ning seejärel “ Keharakud ”. Vasta järgmistele küsimustele!

2. Milliste alleelidega keharakud on tumedapäistel vanematel tunnusetüübiga “brünett 1”?

Aa Aa keharakud
 Nüüd kliki uuesti nupul “Sugurakud”, võrdle laste keharakke ja nende vanemate sugurakke ning vasta järgmistele küsimustele!

3. Milliseid alleele oli lastel võimalik oma vanematelt saada?

Aa, AA, aa alleele


4. Missuguste alleelidega sugurakkude kokkusattumisel on laps tumedapäine?

AA ja Aa

5. Missuguste alleelidega sugurakud peaksid sattuma kokku, et laps oleks blond?


Aa sugurakud

6. Milline juuksevärvus on dominantne ja milline retsessiivne?


Dominantne on brünett ja retsessiivne on blond
 Kliki nupul “Algusse”. Seejärel vali jälle “juuksed” ning ema tunnuse variandiks “brünett 1” ja isa tunnuse variandiks “brünett 2”. ja Kliki nupul “Lapsed”, uuri vanemate ja laste keha- ning sugurakke ja vasta küsimustele!

7. Millised on vanemate keharakkudes olevad alleelid tunnuste variantides “brünett 1” ja “brünett 2”?


Brünett 1- Aa
Brünett 2- AA

8. Miks ei ole nüüd laste hulgas heledapäiseid?


Kuna lastel avaldusid dominantsed tunnused
 Kliki nupul “Algusse” ja vali järgnevalt kehaosaks “nahk”. Tunnuse variantideks määra mõlemal vanemal “tedretähnid 1”. Uuri vanemate ja laste keha-ja sugurakke. Vasta küsimustele!

9. Milliste alleelidega sugurakkude kokkusattumisel on laps tedretähnidega? Kirjuta välja kõik võimalused?


AA ja Aa

10. Kas tedretähnide esinemine on retsessiivne või dominantne tunnus? Põhjenda oma vastust!


Dominantne tunnus, kuna kui vanematel on juba tedretähnid siis see avaldub ka lastes .
 Nüüd vali mudelil erinevaid inimese kehaosi ning vanemate tunnuste variante. Uuri vanemate ja laste keharakke ning vanemate sugurakke. Püüa oma tegevuse käigus leida vastused järgmistele küsimustele:

11. Märgi tabelisse iga tunnuse dominantsus või retsessiivsus!


Tunnus
Dominantne
Retsessiivne

Blond


blond
Brünett
brünett
Sinised silmad
Sinised silmad
Pruunid silmad
Pruunid silmad
Külgekasvanud kõrvanibu
Külgekasvanud kõrvanibud
Vabalt rippuv kõrvanibu
Vabalt kasvanud kõrvanibud
Tedretähnide puudumine
Tedretähnide puudumine
Tedretähnid
tedretähnid

12. Kui emalt ja isalt saadud alleelid on erinevad (Aa), siis millise alleeli (dominantse või retsessiivse) poolt määratud tunnus lapsel avaldub? Miks?


Dominantne tunnus avaldus, kuna see avaldub alati

13. Kasutades eelnevalt saadud teadmisi selgita, millest tulenevalt oli Petsi õde heledapäine?


Õde oli heledapäine, kuna laps sai ühelt vanemalt teistsuguseid alleele ehk siis ei avaldunud dominantne tunus vaid retsessivne.
Anna täidetud tööleht õpetajale ning sulge mudel. Aitäh!
Pärilikkuse seaduspärasused #1 Pärilikkuse seaduspärasused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor auleolenma Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Taime geneetika
53
doc

Taime geneetika

1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud

Taimekasvatus
Geneetika eksami vastused
48
rtf

Geneetika eksami vastused

· 17./18. saj. Vahetusel leiti, et taimedel on sugu ning viljastamine eeldab tolmendamist. Avas võimaluse taimevormide hübriidimiseks kunstliku tolmeldamise abil. Ristamised uute taimesortide aretuse eesmärgil või liigi bioloogilise olemuse selgitamiseks. Suur osa hübriididest liikidevaheliseda. Nendest ristamistest saadud hübriidid olid tihti vähese viljakusega või viljatud. · Hübriidimiskatsete vähene mõju pärilikkuse olemuse mõistmisele tulenes ka sellest, et pärilikkust kui iseseisvat bioloogilist probleemi polnud püstitatudki. Pärilikkus samastus indiviidi arenguga (ontogenees). 1.3. Üldlevinud seisukohad pärilikkuse kohta XIX sajandi teaduses ·Keskkonnatingimuste toimel või eluviisi mõjul tekkinud muutused indiviidi tunnustes päranduvad vähemal või rohkemal määral järglastele: omandatud tunnuste päritavuse hüpotees.

Geneetika
Geneetika
32
doc

Geneetika

KLASIKALISE JA MOLEKULAARGENEETIKA KUJUNEMINE. Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA

Üldbioloogia
Sissejuhatus geneetikasse
96
doc

Sissejuhatus geneetikasse

Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3. Mendelism: pärilikkuse üldprintsiibid. Monohübriidne ristamine ­ dominantsuse ja lahknemise

Geneetika
Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
94
doc

Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal

1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja

Geneetika
Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused-kevadsemester 2015
68
docx

Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused, kevadsemester 2015

1. PPT 1. Geeniused ja geenid geen (ingl. Gene): Spetsiifilise bioloogilise funktsiooniga geneetiline determinant. Pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi ning mida saab eksperimentaalselt eristada cis- trans- või komplementatsioonitestiga. Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism)

Üld- ja käitumisgeneetika
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun