Muutuv kulu tk kohta 240 euri MK Müügihind 1 rattal 320 euri H Millise koguse juures saavutatakse kasumilävi? Kui palju teenitakse kasumit tellimuse täitmise korral? T= n X H = 640000 64000 531129= 108,871 KKu = FK +n X MK = 531129 n= FK: (H-MK) = 639,11 Kasumilävi saavutatakse 639,11 ratta juures Tellimuse täitmise korral on kasum 108,871 euri Ülesanne nr 3 Brutokasum 12000 euri Kui palju ja milliseid makse tuleb maksta kui makstakse välja dividendidena? Tulumaks 25% netosummalt ehk 20% brutosummalt 12000brutosummalt 2400 tulumaksu ja dividendideks 9600 Tuleb maksta dividendidelt 2400 euri tulumaksu ehk 20% brutosummalt. Muid makse ei ole. Ülesanne nr 4 Andmed: Koolitus 220 euri Erisoodustus Käibemaksu ei Kui palju ja milliseid makse tuleb maksta? Kogukulud? Tulumaks 220X20:80 = 55 euri Sotsiaalmaks 275 x 33% = 90,75 euri Riigile lisaks koolitusele 220 euri tulumaks 55 euri ja sotsiaalmaks 90,75 euri
vajalikud seadmed, materjalid, kaubad tuleb soetada oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja ega maksta endale palka. Osaühingu tegevuse alustamiseks ei ole vaja teha osakapitali sissemakset, juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest ettevõtte varaga ehk sa ei vastuta firma käekäigu eest oma varaga, teenitud tulult ei pea maksma tulu- ega sotsiaalmaksu, ettevõtja võib töötasu välja võtta dividendidena, mille maksukoorem on vaid 21%. Samuti on juhtimine mugav, eriti kui sa oled ainuomanik. Tihti on väikeettevõtetes aga osanikud ja juhatuse liikmed samad isikud, seega ei pea eriti ka pabereid määrima. 4) Kumba ettevõtlusvormi on Eestis rohkem? 2014. aasta seisuga on Eestis rohkem osaühinguid (82 558) kui FIE-sid (27 013). ( http://www.stat.ee/68773/?highlight=osa%C3%BChing ).
Kui mingil põ juhtub, et prognooside kohaselt langeb ettevõtte rahajääk alla 50 milj mõne aasta lõpuks, võtab ett lühiajalist (aastast) laenu mahus, et tagada minimaalne rahajääk (arvestage et intress on 0%) ning tagastatakse võimalusel järgmise aasta rahavoost. Küsimused: a. Prognoosige ettevõtte rahalised sissetulekud ja väljaminekud ning netorahavoog dividendi arves võtmata järgmiseks kolmeks aastaks b. Kui suure summa võib ettevõte dividendidena välja maksta järgmise kolme aasta jooksul kokku, eeldades, et prognoosiperioodi lõpu rahajääk on 50 milj. ng määratleda võimalikud egutsev suur ettevõte kes pole mõõdunud 1. aasta evõte dividendide aasta de välja maksmise võimekus Müügitulu 500 550 n:
Seeriavõlakirjana annab lunastustähtajad Kohustab firmat need kehtivusaja sees määratud tähtaegadel Seeriavõlakirjana annab võimaluse see seeria tähtpäeval lunastada 13. Investeeringu kasum võib sisaldada Dividenditulu Jooksvalt tulu Kahjumit selle praeguse ja seotushinna vahel Valdamiskasumit Tulu selle praeguse ja ostuhinna vahena 14. Kasum kapitalilt on Investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine Intresside ja dividendidena saadav perioodiline kasum Investeeringult saadav tasu Eeldatav kasuminorm Vahe investeeringu objekti turuväärtuse ja esialgse ostuhinna vahel 15. Õige on väide Dividendi võib väljendada rahaühikutes aktsiate kohta Intressi väljendatakse protsentides aktsiate kohta Dividendi võib väljendada protsentides aktsiate nimiväärtuse kohta Intressi väljendatakse protsentides võlakirja nimiväärtuste suhtes
abiraamatuid, millede kokkuvõtteid võrreldi pearaamatu andmetega. Aktiva jaguneb likviidseks ja vähem likviidseks varaks. Varadena kirjendatakse kõik omandi või muu võlaõigusliku lepingu alused omandatud vara. Passiva ehk kohustuste pool jaguneb lisaks ajalisele määrangule veel kohustusteks lepingute alusel ja omakapitaliks. Omakapital on vara, mis kuulub omanikule. Omanik otsustab, kuidas seda edaspidi kasutab, kas jätab reservi või investeerib või maksab dividendidena omanikule (ele ) välja. Koosta bilanss. Oluline on saavutada tasakaal st. aktiva = passiva poolega.
Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta · Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta) · Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja jooksva perioodi kasum. (vaba omakapitali võib ettevõtte omanikele dividendidena välja maksta) Kasumiaruanne Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (või kahjumit) TULU KULU = KASUM Tulu aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb vara suurenemine või kohustuste vähenemine Kulu tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb vara vähenemine või kohustuste suurenemine Kasumiaruande skeem Müügitulu + muud äritulud
maksimiseerimisega. · Jaapanlaste eesmärk on turuosa laiendamine ettevõtte, kogu riigi majanduse tugevdamine, hõivates endale üha suurenevat osa maailmaturgudest. Kas kasumi eesmärk · USA-s vaadatakse kasumit, kui kiiresti realiseeruvat on dividendid või tulu. Suurem osa (65%) ettevõtte kasumist jaotatakse investeering? dividendidena aktsionäride vahel. Ülejäänud aga investeeritakse uuesti ettevõttesse. · Jaapanis toimitakse vastupidi suurem osa "paisatakse tagasi" ettevõttesse. Oodatav Investeeringud uutesse töövahenditesse, toodete investeeringutasuvus kvaliteedi parandamisse ja uute ning efektiivsemate tootmismeetodite arendamisse võivad olla kulukad ning
514,9724 95 ihind = aastane intressisumma *(1-tulumaksumäär) /võlakirjade turuväärtus 5/(1+0,07)^10+1000/(1+0,07)^10=1175,54 1175,542 Ettevõttel oleks võimalik müüa eelisaktsiaid hinnaga 60 krooni, kusjuures emiteerimiskulud on 3 krooni aktsia kohta. Aktsiad genereerivad dividendidena lõpmatu 7- krooniste aastamaksete seeria, Milline on eelisaktsiakapitali hind selles ettevõttes? eelisaktsiahind = dividend aktsia kohta aastas / aktsia turuhind - emiteerimiskulud aktsia turuhind 60 emiteerimiskulud 3 dividend aktsia kohta 7 kp= 7,0/(60-3)=0,1228 ehk 1 0,122807 12,28% 7,0/(60-3)=0,1228 ehk 12,28%
Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses. Füüsiline isik on iga inimene, juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või
käibemaks aktsiisid tollimaks Tulumaks Füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. Maksustamisperiood on aasta. Maksuvaba tulu on 2009. aastal -- 27 000 krooni aastas (s.o 2250 kr kuus). Tulumaksumäär nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele on 2009. aastal -- 21%. Äriühingud maksavad tulumaksu mitte kasumi teenimisel, vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kui kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki. Äriühingul tuleb hakata tulumaksu maksma ka aktsia- või osakapitali vähendamisel ja aktsiate/osade tagasiostmisel. Erijuhte on teisigi. Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, mis tähendab, et tulud maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas
Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks.
Saalilaiendus on plaanis valmis saada 2008aasta septembri kuuks. Kokana (või kokaabina) tööle võetav inimene peab omama erialatunnistust või peaks vähemalt olema töökogemusega. Võimalik on koostöö tööhõiveametiga- vaja minevad töölised võib leida just selle asutuse kaudu. Ettevõttes kasutatakse ettevõtte juhtkonnavälistele töölistele ajapalka, ettevõtte tegevjuht (letiteenindaja) võtab välja kompensatsiooni dividendidena. Ettevõttes makstakse jõulupreemiat, mis on juurde arvatud tööjõukuludele ja töötajatele on tehtud soodustuseks tasuta toit tööajal. Ettevõte ostab raamatupidamisteenuse sisse, kajastatud kassavoogudes muude kulude all. Raamatupidajale maksame 500 krooni kuus. 7 5. Finantsprognoosid Finantsprognooside koostamisel on lähtutud järgmistest eeldustest: Kasumiprognoos:
Saalilaiendus on plaanis valmis saada 2008aasta septembri kuuks. Kokana (või kokaabina) tööle võetav inimene peab omama erialatunnistust või peaks vähemalt olema töökogemusega. Võimalik on koostöö tööhõiveametiga- vaja minevad töölised võib leida just selle asutuse kaudu. Ettevõttes kasutatakse ettevõtte juhtkonnavälistele töölistele ajapalka, ettevõtte tegevjuht (letiteenindaja) võtab välja kompensatsiooni dividendidena. Ettevõttes makstakse jõulupreemiat, mis on juurde arvatud tööjõukuludele ja töötajatele on tehtud soodustuseks tasuta toit tööajal. Ettevõte ostab raamatupidamisteenuse sisse, kajastatud kassavoogudes muude kulude all. Raamatupidajale maksame 50 euro kuus. 7 5. Finantsprognoosid Finantsprognooside koostamisel on lähtutud järgmistest eeldustest: Kasumiprognoos:
; ·oma osad või aktsiad (miinus) - ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad; ·kohustuslik reservkapital - vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital; ·muud reservid - muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid; ·jaotamata kasum (kahjum) - eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (näit. aktsiakapitali või reservide suurendamiseks). Omakapitali liigitatakse seotud ja vabaks omakapitaliks. Seotud omakapitalist ei tohi teha omanikele väljamakseid v.a ettevõtte likvideerimisel, vabast omakapitalist võib teha omanikele väljamakseid. Omakapitali arvestus osaühingus ja aktsiaseltsis on põhimõtteliselt sarnane. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühingu osakapital peab
Venemaa maksusüsteem Vene Föderatsioonis on kehtestatud järgmist tüüpi makse ja lõive: (Maksud Venemaal 2015) Föderaalsed maksud ja lõivud – kehtestatud maksukoodeksi alusel ja on kehtivad kogu riigis: 1. käibemaks – 18% 2. aktsiisid (aktsiisiga maksustatavad kaubad – etüülpiiritus, alkohoolsed joogid, tubakatooted, autod, bensiin, diiselkütus) 3. ettevõtte tulumaks – 24% 4. dividendidena saadud vene firma tulu vene firmalt ja füüsilise isikuna (VF resident) – tulumaks 9% 5. välismaise firma tulu saadud vene firmalt, ning samuti vene firma saadud tulu välismaiselt firmalt – tulumaks 15% 6. füüsilise isiku tulumaks – 13% 7. ettevõttest osaluse korras dividendidena saadav tulu – tulumaks 9% 8. üldine sotsiaalmaks (maksab tööandja) – 26% 9. riigilõivud 10. tollimaksud
sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust; Dividendide maksustamine Kasum maksustatakse tema väljamaksmisel · Dividendide väljamaksele järgneva kuu 10.kuupäevaks tasuda ja deklareerida dividendide tulumaksu 21/79 netodividendidelt · Ül: OÜ Miisuke kasum on 10 000 eurot. · Kui palju tuleb maksta makse, kui osanik maksab kasumi välja dividendidena ? · Kui palju tuleb maksta makse, kui osanik maksab kasumi välja töötasuna ? Maksuvabade kulude piirmäärad Kingitused ja annetused · Külaliste või äripartnerite vastuvõtukulud (32 EUR kuus + 2 % palgafondist) · Piirmäärasid ületavad kulud maksustatakse tulumaksuga 21/79 · Maks tuleb tasuda ja deklareerida järgmise kuu 10.kuupäevaks Erisoodustuste maksustamine ÜL.OÜ Miisuke maksis kinni oma töötaja puhkusekulud, mis klassifitseerus erisoodustuseks
OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 01.01.2008 on dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks 21/79 väljamakstavalt netosummalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.
on võimalik usaldusväärselt hinnata. Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa juriidilised isikud teenitud kasumilt tulumaksu. Tulumaksuga maksustatakse ettevõtte poolt väljamakstud dividende. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust ettevõtte vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära toodud lisades. Seotud osapooled Seotud osapoolteks on: - AS Simpel sidusettevõtted - AS Simpel olulist mõju omavad aktsionärid; - olulist mõju omavate omanike lähedased sugulased; - juhtkonna võtmeisikud ning nende lähedased sugulased; - eespool loetletud isikutele poolt kontrollitavad ettevõtted.
millega BRS deponeeris riigi võimalike nõuete katteks 50 miljonit krooni. Samas viidi läbi ka Eesti Raudtee erakorraline üldkoosolek 2004. ja 2005. aasta majandusaasta aruannete kinnitamiseks ilma ümberhindluseta ning anti vastastikku korraldused ühelt poolt aktsiate ning teiselt poolt 2,35 miljardi kroonise hüvitise ülekandmiseks. ÄP Online Agnes Oja 09.01.2007 Eesti Raudtee 9. jaanuari 2007. a üldkoosoleku otsusega otsustati aktsionäride vahel jagada dividendidena 2005. a majandusaasta kasumist kasumiosa summas 227 272 500 krooni (2005. a kasum kokku oli 347 973 125), millest sellel hetkel veel 66% Eesti Raudtee aktsiate omanik Baltic Rail Services OÜ sai 150 miljonit krooni. Ülejäänud 77 272 500 tulnuks välja maksta riigile kui 34% Eesti Raudtee aktsiate omanikule. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar otsustas Eesti Raudtee üldkoosolekul jätta võtmata dividendid Eesti Raudteest
maksustamine, kus nt ainuosanik on minevikus aktiivselt äriühingu ,,käima lükkamisel" osalenud passiivse tulu mõiste on laiem kui seda tavapäraselt arvatakse.[10] Et tõde selgitatakse vaidluses, siis ei pidanud EML paljuks 2006. a alguses samuti arvamust avaldada. Kui osaühingu osanik tegutseb aktiivselt osaühingu juhtimises ning tema töö tulemusena tekib osaühingul kasum, mille osanik võtab välja dividendidena, siis on olemas võimalus lugeda maksumaksja käitumist maksudest kõrvahoidumiseks, ning kvalifitseerida osa kasumieraldisest palgatuluks ning vastavalt sellele määrata ka tasumisele kuuluvad maksud. Selline tulude ümberkvalifitseerimine on vajalik, et seada isikud võrdsesse olukorda.[11] Palgatulu osakaal Kui 2006. a peamiseks märksõnaks on ümberkvalifitseerimise võimalikkus, siis aasta hiljem arutatakse
5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse— tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Juriidilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu— Juriidilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakese- maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis 3. Milline on maksumäär- 21% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 6 286,8 (miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse- tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Sotsiaalmaks 1. Kes maksab maksu- Tööandja 2
Börsil kaubeldav fond (ETF)- Väärtpaber mis järgib indeksit, toorainet, mõnda varaklassi nagu indeksfond, kuid on börsil kaubeldav. ETF-e on võimalik osta võimendusega ning müüa lühikeseks. Kõige enam tuntud börsil kaubeldav fond on SPDR, mis järgib SP500 indeksi liikumist ja selle sümbol on SPY. Dividend - Osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiateomanikele. Dividendi väljamaksu kordaja - Iseloomustab, milline osa puhaskasumist makstakse välja dividendidena Dividendipäev - Dividendide väljakuulutamisel määratakse ex-dividendi kuupäev. See tähendab, et kõik kes selle päeva alul aktsiaid omavad saavad dividende. Ex-dividendi kuupäeval tehtud tehingute puhul saab dividende müüja, mitte ostja. Ex-dividendi kuupäeva lähenedes aktsiahind tõuseb. Ex- dividendi kuupäeval aktsiahind langeb. Dividendimäär = Dividend ühe aktsia kohta / Hind ühe aktsia kohta
tekkimise ajal, reaalsed laekumised võivad toimuda hiljem), OÜ peab igal aastal äriregistrile esitama majandusaastaaruande. Alustaval ettevõtjal on kõige lihtsam hakata kasutama MERIT TARKVARA, mida algversioonina pakutakse tasuta. OÜ plussid * Tegevuse alustamiseks ei ole vaja teha osakapitali sissemakset * Juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest ettevõtte varaga * Teenitud tulult ei pea maksma tulu- ega sotsiaalmaksu * Ettevõtja võib töötasu välja võtta dividendidena, mille maksukoorem on vaid 21% OÜ miinused * Tekkepõhine raamatupidamine, mis on võib olla veidi keerulisem kui FIE-l * Keerulisem raamatupidamine, on soovituslik kaasata raamatupidaja * Keerulisem juhtimine, peab reguleerima kohustuste ja kasumi jaotamine 6 MIS ON MITTETULUNDUSÜHING (MTÜ)? MTÜ on isikute vabatahtlik ja kasumit mitte taotlev ühendus, mille võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna
moodustamine on reguleeritud juhendis RTJ 11. Ümberarvestust arvestusvaluutast esitusvaluutasse on reguleeritud juhendis RTJ 1. Muude reservide moodustamine toimub omakapitalisisese tehinguna ja ei mõjuta aruandeperioodi kasumiaruannet. Konsolideerimisel tekkiv valuutakursi vahede reserv RTJ 11. Aruannete arvestusvaluutast esitusvaluutasse ümberarvestusel tekkiv reserv - RTJ 1. Jaotamata kasum (kahjum) Eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (näit. aktsiakapitali või reservide suurendamiseks). Akumuleeritud kasumite summa miinus väljamakstud või ärakasutatud summad. Jaotamata kasumit/kahjumit võivad mõjutada muudatused arvestuspõhimõtetes (vt. RTJ 1), vigade korrigeerimised (RTJ 1) ja materiaalse põhivara ümberhindlused (vt. RTJ 5). Muudatused arvestuspõhimõtetes ja vigade korrigeerimine RTJ 1; Materiaalse põhivara ümberhindlus RTJ 5.
Reservkapitalist ei või teha väljamakseid Aktsionäridele. 5 Dividendid Nimeliste aktsiate omajatele makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Eelisaktsia omanikele makstav osa puhaskasumist (dividend) vastab 60 % tema aktsiate nimiväärtusest. Dividende makstakse kord aastas. Dividendide maksmise otsuse võtab vastu Üldkoosolek juhindudes seaduse nõuetest. Dividendide jagamise otsuses nähakse ette dividendidena jaotatava kasumi suurus, dividendide maksmise kord ja tähtajad. Juhatus teatab ühe (1) kuu jooksul arvates vastava Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest Aktsionäridele dividendide maksmise aja, koha ja maksmise korra. Asutajad kinnitavad käesolevaga asutamislepingule lisatud asutatava osaühingu põhikirja. Põhikirja kinnitamise kuupäev on käesoleva asutamislepingu sõlmimise kuupäev. Asutamiskulude eeldatav suurus on 600 eurot ja selle kannavad asutajad proportsionaalselt
21; kui tulu teenimise üldvüime (BEP) laenu intressimäärast suurem, siis tasub pangalaenu rohkem kasutada, sest siis ROE ehk tulusus omanikele kasvab rohkem. Kui vastupidi, siis ei tasu, sest see hakkab omanike rikkust vähendama. 22. Ettevõtte omafinantseerimine Ettevõtte omafinantseerimise alla kuulub omanike poolne finantseerimine aktsiate ja osade vormis. See jaguneb kaheks: Sisene omakapital- see on puhaskasumi osa, mis pole dividendidena välja makstud ehk eelmiste perioodide jaotamata kasum ja/või reservkapita. Väline omakapital- see on omanike poolt laenatud raha ettevõttesse. Omafinantseerimise puhul üheks keerukamaks alateemaks on omakapitali hind, tegelikkuses on omakapital kallim kui võõrkapital. Aktsiaseltsil aktsia ja minimum aktsiakapital peab olema 25 000 eurot. Osaühingul osa ja miinimum osakapital võib nüüdsest puududa, eelnevalt oli see 2 500 eurot. 23
Aasta 20 milj ja 2. Aasta 120 milj B: 1. Aasta 100 milj ja 2. Aasta 31,25 milj Kui diskonteerimismäär on 5%, siis millised on projekti NPV ja IRR? 3. Ettevõte planeerib teha investeeringu tootmisseadmesse summas 2 milj krooni. Selleks on olemas omakapital summas 1 milj krooni ning võetakse laen summas 1 milj krooni. Laenu intress on 12% aastas ning omakapitali nõutav tulunorm on 20%. Kogu kasum makstakse välja omanikele iga aasta lõpus dividendidena. Laenu projekti eluea jooksul tagasi ei maksta. Projekti kestvuseks on 3 aastat. Esimesel aastal on toodete hinnaks 40 krooni ning toodetakse ja müüakse 60 000 toodet. Teisel aastal suureneb toodete müügihind 5% ja kogus on 10% suurem ning kolmandal aastal väheneb hind eelneva aasta hinnast 9,5% ja kogus suureneb 10%. Muutuvkulud moodustavad hinnast 60% ning püsikulud on 100 000 krooni aastas. Seadet amorditakse järgnevalt: 40%, 35% ja 25%.
maksuvõlgnevusi, mis sisaldavad käibemaksu, töötajate tulumaksu, sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu jms. Seetõttu antud juhul ei saa siin mingit konkreetset valemit olla, sest sõltub eelkõige ka sellest, kuidas ettevõte planeerib käibemaksu tasumist. Raino 26. Dividendide prognoosimine Dividendide maksmise otsus on jällegi juhtimisotsus, mida ei saa seostada teiste kirjete muutusega. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. 27. Paindlik eelarve ja eelarve hälbed Enamasti juhtub, et tehtud plaan ei lähe kokku tegelikkusega. Oluline on koostada paindlik eelarve, mida saab teha alles pärast tegelike tulemuste realiseerumist ja mis tähendab, et võetakse aluseks tegelikult toodetud toodete arv ja korrigeeritakse eelnevalt valminud kirjeid, mis sõltuvad otseselt mahust. Siis saab öelda kas tegemist soodsa hälbe või ebasoodsaga...
Tootmisoperatsiooni tüüpi teenindusettevõttes on keemiline puhastus, trükikoda jne. Tootmisoperatsioonid on eraldatud kohast, kus klientide tellimusi vastu võetakse. Tähtis on,et vastuvõturuum sisendaks muljet professionaalsusest. 14. 60 Omakapital- vahendid, mis on ettevõtte omanikeringi poolt ettevõttesse paigutatud ( see ei pruugi olla ainult rahaline) või ettevõtte ise oma tegutsemisega loonud reinvesteeritud kasum (kasum, mida ei jagata dividendidena omanike vahel, vaid paigutatakse tegevuse laiendamisse). 15. 61 Võõrkapital vahendid, mis kaasatakse ettevõttesse väljast, nimetatakse ka laenukapitaliks, sest tegemist on ajutise kaasamisega. 16. Laenureegel võõr- ja omakapitali suhte kohta Klassikaline laenamise reegel ütleb, et võõr- ja omakapitali suhe on 2:1, st võõrkapitali maht ei tohi omakapitali mahtu ületada rohkem kui kaks korda. Eesti pankades on tavaks kasutada reeglit 70:30 17
•ettevõtte väärtuse maksimeerimine; •omanike (aktsionäride) rikkuse maksimeerimine; •aktsia hinna maksimeerimine. Finantsotsused jaotuvad tinglikult kolme kategooriasse: • finantseerimisotsused, ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha hankimine); • investeerimisotsused, ehk ressursside paigutamisega seotud otsused; • dividendiotsused – määravad, kui suur osa teenitud kasumist reinvesteerida ning kui suure osa jaotada firma omanikele dividendidena. 14 Loetle investeeringute planeerimise etapid ja anna nende lühiiseloomustus;PREV investeerimisprojektide läbivaatamine; investeeringu rahavoogude arvutamine - saadakse investeerimise tulemusena (näiteks ettevõtte käikuandmine – äriprojekti, kui terviku realiseerimine; ettevõtte täiendava tootmisliini käivitamine jne). Lisandunud rahavood arvutatakse
Tulumaks. Füüsilised isikud maksavad 2010. aastal tulumaksu (21%) kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta, maksuvaba tulu 2010. aastal 27000 krooni s.o. 2250 kr kuus. Füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtlustulu arvestamine toimub kassapõhiselt, ettevõtluse tulude ja kulude vahe maksustatakse nii tulu- kui sotsiaalmaksuga. Äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt (mitte kasumi teenimisel nagu teistes riikides) alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki (investeeringute soodustamiseks). Juriidiliste isikute poolt makstava kasumimaksu määr on 26% jaotatavast kasumist (e. 21/79 dividendi summast). Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% (20% sotsiaalkindlustus + 13% tervisekindlustus) reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2010. a on 4350 krooni
teenus 63. Tulumaks – maks, millega maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Füüsilise isiku tulumaks – maks, mida residendist füüsilised isikud maksavad kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Juriidilise isiku tulumaks – maks, mida äriühingud maksavad oma kasumilt mitte kasumi teenimisel, vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki (investeeringute soodustamiseks). 64. Turg – tähistab mis tahes institutsiooni, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad, samuti kohta, kus selline tegevus toimub 65. Turundus – tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid 66
parkimistasuAktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tarbimist mõjutavad maksud Käibemaks mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad Kapitalimaks (kinnisvaralt või intressidelt) mõjutab rikkaid inimesi, kes säästavad Aktsiisimaks - reguleerimaks kahjulikke harjumus võimalusi Maksudega saab soosida teatud tegevusi anda maksuvabastusi Omanikutulu taasinvesteerimine mitte dividendidena välja võtmine Invaliidide tööle võtmine5.5 Tööealine rahvastik jaguneb kaheks:1)maj.aktiivne rahvastik e tööjõud moodustub nendest inim,kes soovivad töötada ja on võimelised töötama 2)maj.passiivse e mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need isikud,kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.Töötajateks e hõivatuteks loetakse palgatöölised,ettevõtjad ja ka vabakutselised,kes saavad oma töö esst tasu.Töötutena loetakse neid inimesi kes tahavad ja
firma 80 tükki seadmete eest, mis võeti arvele põhivarana. Seadmete hinnaks eksperdi poolt hinnati 5000EEK. Müüdud aktsiate nimiväärtus oli 4000 EEK. D: Materiaalne põhivara 5000 EEK K: Aktsiakapital 4000 EEK K: Ülekurss 1000 EEK 44. Kasumijaotus AS-i üldkoosolekul võetakse vastu 200X a. Kasumi jaotuse otsus. Otsustatakse aruandeaasta puhaskasumist, mis on 50 000 EEK, moodustada äriseadustiku sätetest tulenevalt kohustuslik reservfond 2500 EEK (5% aruandeaasta puhaskasumist). Dividendidena välja maksta 14 250 EEK, eraldada fondiemissiooni reservi 23 750 EEK ja jaotamata kasumise 9500 EEK D: Aruandeaasta kasum 50 000 EEK K: Kohustuslik reservkapital 2500 EEK K: Viitvõlad (dividendivõlad) 14 250 EEK K: Fondiemissiooni reserv 23750 EEK K: Eelmiste perioodide jaotamata kasum 9500 EEK Seejuures kantakse dividendidelt pärast väljamaksmist üle tulumaks s.o. 26% brutodividendilt 14250*26/74=5007 EEK D: Tulumaksukulu 5007 EEK K: Tulumaks dividendidelt 5007 EEK 45
juurdearvutatud maksud, seega ettevõtte kogukulu seoses Siimu palgaga on 480 + 158,40 + 6,72 = 645,12. Sellest riigile tuleb maksta 65,72 + 158,4 + 6,72 = 230,84 ning Siimule 391,24. NB ! Praegu eksisteerivad erinevad kogumispensioni määrad: · isikud, kelle palgalt ei tule kogumispensioni makset kinni pidada · isikud, kelle palgalt tuleb kinni pidada 1% kogumispensioni makset · isikud, kelle palgalt tuleb kinni pidada 2% kogumispensioni makset Näide: Agnese pangaarvele laekus dividendidena 5 000 eurot. Järgmisel kuul peab ettevõte tasuma dividendide tulumaksu sumamas 5 000 * 21/79 = 1329,11 eurot. Agnesel maksukohustust ei teki, maksu tasub ning deklareerib ettevõte. Näide: Ettevõte maksab kinni oma töötaja korteriüüri summas 100 eurot, tegemist on erisoodustusega. Ettevõttel tuleb maksta: · tulumaksu 21/79 * 100 = 26,58 ning · sotsiaalmaksu 33% * (100 + 26,58) = 41,77 Seega kokku tuleb ettevõttel maksta makse summas 68,35 eurot. Sotsiaalmaks
2. Kuidas suurendada nõutavat rahahulka? Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel. A. Ettevõte emiteerib väärtpabereid, et saada raha (finantseerimisotsus). B. Saadud raha investeerib ettevõte varadesse (investeerimisotsus). C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse. Muud huvigrupid võivad saada raha. E. Jaotamata jäetud raha (puhaskasum) reinvesteeritakse ettevõttesse tagasi. F. Raha makstakse välja investoritele intresside ja dividendidena (dividendiotsus). Agentuurikonflikt ettevõttes. Agentuurikonflikti teooria uurib vastuolusid, mis võivad tekkida ettevõtte omanike, tema juhtkonna ja võlausaldajate vahel. Konflikt iseenesest tekitab kulusid, mida tuleb hoida minimaalsetena. Seega on eristatavad kolm eraldiseisvat agentuurikonflikti allikat: a) juhtkonna ja ettevõtte omanike ehk aktsionäride vahel, b) ettevõtte omanike ja võlausaldajate vahel, c) võlausaldajate ja juhtkonna vahel.
Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital võrdub arvuliselt varadega, millest on mahaarvatud kohustused. Omakapitali hulka kuuluvad aktsionäride investeeringud ettevõttesse (nominaalaktsiakapital pluss sissemakstud kapital) ja ettevõtte poolt bilansipäevaks akumuleeritud kasum (jaotamata kasum), juhul kui ei ole tehtud omanikele väljamakseid dividendidena. Bilansi puudused: · ei peegelda ettevõtte tegelikku väärtust, kuna varude hindamise aluseks on võetud nende soetusmaksumus; · kõrge inflatsiooni perioodil muutuvad bilansis toodud arvud väga kiiresti ebaadekvaatseks; · bilanss iseloomustab ettevõtte seisundit ainult teatud ajamomendil. · kui ettevõtte tegevus on hooajaline, ei pruugi bilanss ettevõtte finantsseisundit adekvaatselt kajastada.
Kaubalist tüüpi teenindusettevõtete hulka kuuluvad motellid, ilusalongid, reisibürood. Seda tüüpi teenindusettevõtte jaoks on oluline kohanduda tarbija nõudmistele ja luua tema jaoks atraktiivne mulje. 14.omakapital: 1) omakapital - vahendid, mis on ettevõtte omanikeringi poolt ettevõttesse paigutatud (see ei pruugi olla ainult rahaline) või ettevõtte ise oma tegutsemisega loonud - reinvesteeritud kasum (kasum, mida ei jagata dividendidena omanike vahel, vaid paigutatakse tegevuse laiendamisse 15.võõrkapital: võõrkapital - vahendid, mis kaasatakse ettevõttesse väljast, nimetatakse ka laenukapitaliks, sest tegemist on kapitali ajutise kaasamisega. 16.laenureegel võõr ja omakapitali suhte kokku: Kui omakapitalist ei piisa, siis tuleb kaasata võõrkapitali (nende liikidest lähemalt järgmises peatükis). Klassikaline laenamise reegel ütleb, et võõr- ja omakapitali suhe on 2:1 s
Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses.
numbrid vähenema hakkavad. Esimesed märgid majapidamiste tähtajaliste hoiuste kasvukiiruse suurenemise näol on selleks olemas. On ju kodumajapidamiste võlakoormal oma piir ja ega intressidki Euroopa Keskpanga keldrisse igavesti luku taha jää. Majanduspoliitiline tugi tasakaalukale arengule on ka edaspidi hädatarvilik. Finantsstabiilsuse seisukohast on tähtis, et kommertspangad ei ruttaks eelmise aasta suuri kasumeid kohe dividendidena välja maksma, vaid kaasaks neid piisavalt ka kapitalipuhvritesse. See on tarvilik, et maandada käesoleva aasta tagasihoidlikumate kasvuootuste taustal laenuteenindamisega seotud riske. Valitsussektoril on jätkuvalt oluline roll välistasakaalu saavutamiseks konservatiivse joone ja eelarve ülejäägi säilitamisel. EESTI MAJANDUS AASTAL 2006 Esialgsete hinnangute järgi kasvas Eesti majandus 2006. aastal 11%. See on viimase 15 aasta kiireim kasvutempo
materjalidele, reklaamile, transpordile jne. Kuna tavapäraselt tekib firmal palju ootamatuid kulusid, siis on kasulik lisaks arvessevõetud kuludele vähemalt 10% juurde planeerida. Kasumiaruande tulemus prognoositud kasum (või kahjum) seob kasumiaruande vahetult bilansiga: see suurendab (või vähendab) vastavalt bilansi omakapitali. Kasumi prognoosimisel tuleb lähtuda raamatupidamise seadusest, kuna omanikele saab dividendidena välja maksta vaid selle kasumi, mis on arvutatud vastavat sellele seadusele. Samas ei maksa võtta prognooside tegemise põhjaks aastaaruande vorme, kuna need ei kajasta äritegevuse kulusid äriplaani jaoks piisava detailsusega. Kõik toodete valmistamisega seotud otsekulud (materjal, toorained, komponendid ning palgad, mis teenitakse välja seoses vastavate toodete müügiga ja mida müügi mittetoimumise korral poleks makstud) kajastuvad selle perioodi kuludes, kui vastavad tooteid müüdi
vekslivõla, mida plaanime teisel aastal võtta 75 000 eurot ,et saaks korteri koheselt ilma pangatoetuseta välja osta, jääb alles 40 600.eurot. Arvestades maha reklaamikulu ja maaklerikulud, mis ka kindlasti on tõusnud 2017 ndaks aastaks, jääb kasumiks 38 000 eurot. III aasta: 54 000 ostuhind/remont x2 =108 000 eurot.. Müügihind 80 000 eurot x2 = 160 000 eurot. Meie enda investeering kolmandal aastal on 50 000 eurot. (16 000 kirjutame välja dividendidena) Vekslivõlana võtame jälle eraisikult 72 000 eurot. Müügist saadud summa eest tasume vekslivõla, alles jääb 88 000 eurot. Tasudes maakleritasud ja kasvanud reklaamitasud ning arvestades ettearvamatute kulutustega, jääb alles 85 000 eurot. Ennustust on tehtud ideaalvariandis, selle teostumine oleneb suuresti Eesti majanduskeskkonna kasvust ja sellest tulenevalt kinnisvarahindade muutusest. Samuti on vaja tasuda
palka kui dividende kuid maksustatakse vaid tulumaksuga * FIE koduse pinna kulusid kergem ärikuluna näidata, OÜ enamasti rendipinnal * FIE käive väike ja piiranguteta, OÜ käive suurem * FIE raamatupidamine kassapõhine ja tehakse ise, OÜ raamatupidamine tekkepõhine ja lisakuluga * FIE raha võib kasutada ettevõtlustulu isiklikeks vajadusteks, OÜ äriühingu ja eraisiku rahad peavad olema eraldatud (isiklik tulu palgana või dividendidena) * FIE ettevõtlus on üks tervik, OÜ samal omanikul võib olla mitu OÜ-d sellele liaaks ka FIE * FIE tulumaksuvaba erikonto abil, OÜ tulumaksuvaba 44) Frantsiis pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Eelised ja miinused ja frantsiisivõtja seisukohalt Madalam läbikukkumiste protsent, kontrollitud ärikontseptsioon
Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital võrdub arvuliselt varadega, millest on mahaarvatud kohustused. Omakapitali hulka kuuluvad aktsionäride investeeringud ettevõttesse (nominaalaktsiakapital pluss sissemakstud kapital) ja ettevõtte poolt bilansipäevaks akumuleeritud kasum (jaotamata kasum), juhul kui ei ole tehtud omanikele väljamakseid dividendidena. Bilansi puudused: · ei peegelda ettevõtte tegelikku väärtust, kuna varude hindamise aluseks on võetud nende soetusmaksumus; · kõrge inflatsiooni perioodil muutuvad bilansis toodud arvud väga kiiresti ebaadekvaatseks; · bilanss iseloomustab ettevõtte seisundit ainult teatud ajamomendil. · kui ettevõtte tegevus on hooajaline, ei pruugi bilanss ettevõtte finantsseisundit adekvaatselt kajastada.
Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital võrdub arvuliselt varadega, millest on mahaarvatud kohustused. Omakapitali hulka kuuluvad aktsionäride investeeringud ettevõttesse (nominaalaktsiakapital pluss sissemakstud kapital) ja ettevõtte poolt bilansipäevaks akumuleeritud kasum (jaotamata kasum), juhul kui ei ole tehtud omanikele väljamakseid dividendidena. Bilansi puudused: · ei peegelda ettevõtte tegelikku väärtust, kuna varude hindamise aluseks on võetud nende soetusmaksumus; · kõrge inflatsiooni perioodil muutuvad bilansis toodud arvud väga kiiresti ebaadekvaatseks; · bilanss iseloomustab ettevõtte seisundit ainult teatud ajamomendil. · kui ettevõtte tegevus on hooajaline, ei pruugi bilanss ettevõtte finantsseisundit adekvaatselt kajastada.
Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital võrdub arvuliselt varadega, millest on mahaarvatud kohustused. Omakapitali hulka kuuluvad aktsionäride investeeringud ettevõttesse (nominaalaktsiakapital pluss sissemakstud kapital) ja ettevõtte poolt bilansipäevaks akumuleeritud kasum (jaotamata kasum), juhul kui ei ole tehtud omanikele väljamakseid dividendidena. Bilansi puudused: · ei peegelda ettevõtte tegelikku väärtust, kuna varude hindamise aluseks on võetud nende soetusmaksumus; · kõrge inflatsiooni perioodil muutuvad bilansis toodud arvud väga kiiresti ebaadekvaatseks; · bilanss iseloomustab ettevõtte seisundit ainult teatud ajamomendil. · kui ettevõtte tegevus on hooajaline, ei pruugi bilanss ettevõtte finantsseisundit adekvaatselt kajastada.
Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses. Füüsiline isik on iga inimene, juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte
tegevust sisemistest ressurssidest. · Ettevõtted eelistavad maksta rahalisi dividende · Ettevõtted soovivad teatud finantspaindlikkust rahaliste reservide näol · Juhul, kui vajatakse ettevõttevälist finantseerimist, kasutatakse esimese võimalusena laenu võtmist. 39. Modigliani- Milleri teooria Eeldused: · Kapitali kaasamiseks kasutatakse vaid pikaajalisi võlainstrumente ja lihtaktsiaid · Ettevõte ei kasva (P=D/ks) · Kõik teenitud kasumid makstakse dividendidena välja, tulevikuperioodide dividendid võrduvad kasumiga (P=EPS/ks) · Ettevõtetel ei esine kulusid või trahve, kui nad ei maksa laenuintresse, kuid võlakirjaomanikud võivad ettevõtte üle võtta. Põhijäreldused: tulumaksu puudumisel on kapitali struktuuri otsused tähtsusetud. Tulumaksu olemasolul saavad ettevõtted laenukapitali kasutamise kaudu tõsta firma väärtust ja alandada kapitali alternatiivkulu. Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on ka väärtus. 40
Seega teevad firmad valikuid läbi indiviididel eelistuste. Finantssektor. · Pangad,kindlustusfirmad, pensionifondid, laenu- ja hoiuühistud jt. · Vahendab ressursse ettevõtete, avaliku sektori ja majapidamiste vahel. · Peamised säästjad on tavaliselt majapidamised (Eestis ka ettevõtted ja avalik sektor) · Säästude kasutajad on ettevütted. Kui palju on teeninud palgana ja dividendidena ressursside mõõgist, Kaupade nõudlus ja pakkumine peavad tasakaalustama turud, et majandus toimiks MAJANDUS 3.03.10 1. majanduskriis töötus (toetused, investeeringud, 2. haridus (haridusreform) 3. haldusreform 4. poliitika (riigikogu, 5. seadusandlus seaduse kvaliteet 6. eesti saab olema põhja-euroopa kõige integreeritum riik (NATO, Eli liige, schengeni viisaruum, euro?) 7. liiklus + õnnetused RIIGIEELARVE RIIGIEELARVE SEADUS Vastu võetud 9. 06. 1999
kokkuleppimine olla suur probleem. Konfliktimängud ehk nullsummamängud - Neid iseloomustab olukord, kus kõik see, mis üks mängija mingi mängu tulemuse korral võidab, moodustab teise mängija kaotuse. Erinevate strateegiate rakendamisel ei looda väärtusi juurde ega hävitata. Tulemus on alati null (üldisemalt: konstant). Näiteks: Olgu tegemist ettevõtte kasumi jaotamisega tööandjate (aktsionäride) ja töövõtjate vahel. Esimesed saavad oma osa kätte dividendidena, teised kõrgemate palkadena. Olgu mõlemal poolel kaks strateegiat jäik positsioon ja kompromissivalmidus. Kui mõlemad pooled on kompromissivalmid, jagavad nad läbirääkimiste objektiks oleva kasumi kenasti pooleks. Kui mõlemad pooled on jäigad, siis on tulemus sama, kuid vaid pikema viivitusega. Segamängud: vangidilemma, kooostöö Reetmine koostöö 3,3 1,4
annaabi.ee 
