Rahvatervis, haridus, tööhõive ja vananev elanikkond on ainult osa probleemsetest valdkondadest, mis ei kao iseenesest vaid vajavad lahendamist. Alkoholism on üks lahendamist vajav sotsiaalprobleem tänapäeva Eestis. Probleemi lahendamisel põrkume aga nii mõnegi sotsiaaleetilise küsimuse otsa. Käesolevas essees käsitlen läbi alkoholismi sallivuse teemat ja püüan leida vastused kahele küsimusele: Kas alkoholisimi ravi peaks olema riigi poolt tasustatud? Kas alkoholimüügi piirang diskrimineerib ettevõtjaid ja kahjustab majandust? Selleks, et hinnata Eesti ühiskonda sotsiaaleetiliselt positsioonilt, tuleb lahti kirjutada sotsiaaleetika mõiste. Sotsiaaleetika on üks praktilise eetika harudest, mis uurib problemaatilisi sotsiaalset laadi küsimusi eetilisest aspektist, analüüsib ja püüab leida lahendusi (Eetikaveeb). ,,Sotsiaaleetika laiemas mõttes uurib inimliku ühiselu moraalseid norme ja põhimõtteid
Esindatud on indoeuroopa ja tiibeti-birma keelerühmad. Nepali keelt räägib 49%, maithili 12%, bhodzpuri 8%, tharu 6%, tamangi 5%, nevari 4%, magari 3%, avadhi 2%, bantawa 2%, limbu 1% badzika keelt 1% elanikest. Nepali keel on ametlikuks riigikeeleks. Kirjakeel baseerub devanaagari kirjal. Nepali lõunapoolses osas vastu India piiri räägitakse ka hindi keelt. Nepalis kehtib kastisüsteem. Kuigi 1963. aastast pärinev tsiviilseadustik keelab igasuguse diskrimineerimise, diskrimineerib kastisüsteem võimude sekkumatuse tõttu 70% elanikest Pinnamood Üle 40% Nepalist paikneb kõrgemal kui 3000 m. Nepali põhjaosas paikneb suur osa Himaalaja mägedest, sealhulgas Dzomolungma mägi, mille tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast, olles merepinna suhtes kõrgeim punkt Maal. Kümne maailma kõrgeima mäe seas on veel seitse, mis asuvad Nepalis. Nepali madalaim punkt (70 m merepinnast) on riigi lõunaosas Kencha Kalani lähedal. Bougenvillea Jõulutäht
Meremaa, India, USA, Kanda) Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat. Majoritaarsete parlamendi valimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, presidendivalimiste korral rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi plussiks on selle selgus ja lihtsuse. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest( nt. annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt e võrdeliselt neile antu häältega; mitmemandaadilised valimisringkonnad;kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(Avatud nimekiri-kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber; suletud nimekiri- pingerida ei moodustata) Proportsionaalse süsteemi puudusteks on häältelugemise keerukus nind erakondade suur mõju valimistulemustele;häälte
neutraalsed määratlused, kriteeriumid või praktikad panevad inimesi ebasoodsasse olukorda rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. · Näide: Kaubamaja keelab töötajatel kliente teenindades peakatete kandmise. See reegel tähendab, et inimesed, kelle usulised veendumused nõuavad pea katmist, näiteks muslimi naised, ei saa selles poes töötada. Kauplus diskrimineerib kaudselt seda inimrühma. · On tehtud teaduslikult kindlaks, et kuuekuulised lapsed ,,diskrimineerivad" juba nahavärvi alusel. Lastel on väiksest peale loomulik vajadus asju määratleda ja piiritleda. Vaid valgeid lapsi ja nende vanemaid kahtlustatakse rassismis. Valged lapsed tundvat end juba loodusest lähtuvalt väärtuslikematena. · Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustunud rakendama ühtseid karistusi rassismi ja
3)Valimissüsteemid a)Majoritaarne vs *moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast parlamendi saadik *enamus häältega võidetakse *esimene koht tähtis , teised ei ole- ei saa midagi "võitja saab kõik" *lihthäälteenamuse põhimõte- võidab see, kes saab rohkem hääli *absoluutne häälte enamus- peab saama häälte absoluutse enamuse 50% +1. +selgus ja lihtsus-arusaadav --annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid/ebaõiglus --kaotsiläinud hääled b)Proportsionaalne vs *jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega %=koht parlamendis *mitmemandaadilised valimisringkonnad *kandidaadid seatakseüles erakonna valimisnimekirjas erakonna poolt +hääled ei lähe kaduma +parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud +tagab pluralismi valitsemise paremini +võrdeline keerukus --erakondade suur mõju vs --hakkab hajuma saadiku isiklik vastutus
Valijatüübid: parteiaktivistid; inimesed, kes valivad alati sama erakonda, jooksikud ja passiivsed Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem (Inglismaa, Uus-Meremaa, USA, Kanada; Prantsusmaa) · Ühemandaadilised valmisringkonnad(4-6 saadikut erinevatest parteidest) · Tavaliselt kehtib lihthäälteenamuse põhimõte(vb presidendi valimistel olla absoluutse enamuse põhimõte) · Pluss selgus ja lihtsus · Miinused annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid; teistele antud hääli ei kanta üle ega võeta arvesse, Parlament ei peegelda valijaskonna eelistusi. Propotsionaaalne süsteem ( Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Itaalia, Taani) · Mitmemandaadiline valmisringkond · Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega · Kandidaadid seatakse üles erakonna valmisnimekirjaks (avatud, suletud) · Sageli kasutatakse valmiskünnist häälte piirinorm erakondadele
apokal�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab psisega, mis peaks j�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab udma siia pagulaste immigrantide v�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab i moslemite saabudes, ajavad nad ise samal ajal poliitikat ja �ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab hutavad �ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab hiskonnas k�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab itumist, mis diskrimineerib naisi, s�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab jap�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab genikke ja sealhulgas eriti moslemite ja seksuaalv�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab hemuste �ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab igusi ja vabadusi. Nagu see l�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab hikokkuv�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab te osutab, soovib Houellebecq teadlikult lugejat
ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteem e.Enamusvalimiste süsteem on kõige vanem. Seal moodustatake ühemandaadilised välisringkonnad. St. Et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Valituks osutub enamuse häältest saanu: ,,Võitja saab kõik" *ühemandaadilised valimisringkonnad;*Valituks osutub enamuse saanu; *Lihthäälteenamus;* Absoluutne häälteenamus. + · Selgus ja lihtsus - · Annab eelised juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. · Kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab kogu riik vaid ühe ringkonna, tavalisem on teatud hulk 5-15 mandaadilisi valimisringkondi.Kolmas tunnus seisneb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekirja
arusaadav kes/kuidas * parteidel võrdsemad šansid parlamenti pääseb saada parlamendis esindatud * tagab pluralismi paremini PUUDUSED * annab eeliseid juhtivatele * häältelugemise keerukus ja suurparteidele ja diskrimineerib eralkondade suur mõju väiksemaid valimistulemustele * kaotsiläinud hääled * hajub saadiku isiklik vastutus 1 RIIK USA-demokraadid, 2 partei Eesti, Rootsi süsteem; Suurbritannia PROPORTSIONAALNE: Avatud nimekirjad-kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber Suletud- pingerida ei moodustata
Prantsusmaa Itaalia, Taani Plussid Selge ja lihtne Parteidel võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud Miinused Annab eeliseid juhtivatele Häältelugemise keerukus ning suurparteidele ning diskrimineerib erakondade mõju. väiksemaid. POLIITILINE KULTUUR poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Milline on Eesti poliitiline kultuur? Alusväärtused: *materiaalsus ja instrumentaalsus, *ilmalikkus, *individualism, *vähene võimudistants, *rahvuslik maailmanägemus, *maskuliinsus, *riigitraditsioonide nõrkus ja antietatism, *nõrk kodanikukultuur, *nõrgad kommunitaarsed väärtused, *orienteeritus muutustele,
Niisama tänaval hängivate noorte kambad on minu meelest tõsine probleem - on kohe näha, et neil ei ole elus mingit motivatsiooni, lihtsalt hängivad tänaval, joovad, laaberdavad ja küllap varsti ka süstivad, levitavad suguhaigusi jne. Kui kodust kasvatust ja mõistust ei ole piisavalt, ongi noored potentsiaalsed ohvrid". 1.2. Aktuaalsus Aktuaalsust kajastavad artiklid "Korterite ehitus väheneb hüppeliselt", "Omavalitsuste rahakotid kõiguvad noateral" ning "Gripipaanika tapab ja diskrimineerib". Kaks esimest artiklit on otseselt seotud majanduslangusest tingitud tagajärgedega kinnisvarabuumi vaibumine ja valitsuse poolt tehtud kärped. Seagripi juhtum köidab 4 tähelepanu siiamaani, kuigi tundub, et otsest ohtu enam pole. Alguses väljahõigatud surmajuhtumite arv ja televiisorist näidatud paanika kohalike mehhiklaste seas, pani ka teisel pool maakera elavad inimesed muretsema. Kommentaarid: lugeja 04.05.2009 06:54
Vanemad ka hoiatavad, et lükkaksime oma esimese vahekorra võimalikult kaugele. Aga ikkagi paljud arvavad, et ise teab ikka kõige paremini. Aga kui süütus kaotatake suvalise inimesega paneb ikka mõtlema, et oleks ikka pidanud veidi ootama. Aga tagasi seda enam võtta ei saa. Vahel teavad vanemad elust natukene rohkem ja nende arvamusega võiks natukenegi arvestada. Ka koolis on noorukieas kõiksuguseid probleeme. Kellelegi võib tunduda ei mõni õpetaja diskrimineerib teda. Kas siis paneb ebaõiglaseid hindeid või avaldub see kuidagi teisiti. Pinget tekitab ka vanemate surve headele hinnetele. Kui vanemad ise on targad tahetakse, et ka pere järelkasv oleks selline. Aga keegi ei suuda õppida üle oma võimete. Kooli probleemiks võib olla ka kiusamine klassikaaslaste poolt. Kuigi minu arust on seda üldiselt vähemaks jäänud, ka nooremates klassides. Oli ju kunagi ajalehes suur uudis, et
· Valimised on ühetaolised ehk võrdsed(1hääl-1inimene) · Valimised on salajased Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem (Inglismaa, Uus-Meremaa, USA, Kanada; Prantsusmaa) · Ühemandaadilised valmisringkonnad(4-6 saadikut erinevatest parteidest) · Tavaliselt kehtib lihthäälteenamuse põhimõte(vb presidendi valimistel olla absoluutse enamuse põhimõte) · Pluss selgus ja lihtsus · Miinused annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid; teistele antud hääli ei kanta üle ega võeta arvesse, Parlament ei peegelda valijaskonna eelistusi. Propotsionaaalne süsteem ( Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Itaalia, Taani) · Mitmemandaadiline valmisringkond · Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega · Kandidaadid seatakse üles erakonna valmisnimekirjaks (avatud, suletud) · Sageli kasutatakse valmiskünnist häälte piirinorm erakondadele
Moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (st parlamenti pääseb üks saadik). Kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte (kes saab rohkem hääli see saab ka saadikukoha. Presidendi valimiste puhul rakendatakse aga absoluutne häälteenamus nõue ehk 50% häältest + 1 hääl. Peamine pluss majoritaarse süsteemi puhul on selgus ja lihtsus. Teisalt pole see süsteem vaba puudustest, sest see annab eeliseid juhtuvatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid ning lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne valimissüsteem- jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kolmas tunnus on et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mõnedes riikides saabki hääletada vaid nimekirja, mitte aga konkreetse isiku poolt. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast
ihaldatakse (teatakse, et eelistatakse rohkem) Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid inimesed kaks printsiipi, vabadusprintsiip ja erinevusprintsiip Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemalt kahel viisil. Kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki suurema kasu pärast riskitaks! Erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid & edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele & kehvematele. (Nozick) Kadeduse argument Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Lotovõit oleks ebaõiglane Ei võta arvesse individuaalseid staatusi, kuidas keegi oma olukorda jõudis. Iseloomustage Nozicku õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele. Nn ajalooliste õiguste teooria: Mingi hüve (omandi) jaotus on õiglane, kui see on
Valimissüsteemid 1. majoritaarne e enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli. Absoluutse häälteenamuse nõue kasutatakse presidendivalimistel, peab saama 50% + 1 hääl, kui I voorus piisavalt hääli ei saada, toimub II voor. + selge ja lihtne - annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ja diskrimineerib väiksemaid - kaotsiläinud hääled 2. proportsionaalne e võrdeline valimissüsteem Jagab saadikukohad parteide vahel võrdseliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekiri suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekiri hääled jagatakse ringi e erakond ise valib, kelle nimekirja etteotsa paigutab.
(,,Võitja saab kõik") · Lihthäälteenamuse põhimõte- saadikukoha saab see, kes saab rohkem hääli kui teised. · Presidendivalimiste puhul- tuleb saavutada absoluutne häälteenamus, st absoluutne enamus ehk 50% + 1 hääl. Kui keegi nii palju hääli ei saa, moodustatakse valimiste II voor. · Peamine pluss- selgus ja lihtsus. Kõigile selge, kuidas parlamenti pääseb. · Miinus- annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. · Kaotsiläinud hääled Lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem · Laialt levinud, peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proport. Süstem keerukam. · Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. (partei, mis kogus 7% valijate häältest, omandab 100 kohalises parlamendis 7 kohta)
See kehtib parlamendivalimiste puhul, kuid presidendivalimistel rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. St valimisvõiduks tuleb koguda häälte absoluutne enamus ehk 50%+1 häält. Kui ükski kandidaat nii palju hääli ei saa, korraldatakse valimiste teine voor, kuhu pääsevad vaid suurema toetuse kogunud isikud ja seal piisab võiduks vaid lihthäälteenamusest. Majoritaarse süsteemi pluss on selle selgu ja lihtsus. Miinuseks on eelise andmine juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid, kes saavad ka vähem kohti. Teiseks miinuseks on kaotsiläinud hääled. St lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament ei peegelda päris täpselt valijate eelistusi. 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem: on laialt levinud, peetakse õiglasemaks, kuid seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste süsteem. Kehtib Soomes, Rootsis, Eestis, Hollandis, Itaalias, Taanis. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proprtsionaalselt ehk
Eripärad Fukuyama väidab, et Külma Sõja tulemusena saavutatud liberaalne demokraatia lõpetab riikide vahelised konfliktid ning on saabunud ajaloo lõpp. Huntington näeb, aga kultuuride vahelisi konflikte, mis tulevikus tõeks osutuvad: islam vs lääs - ISIS. Oma identiteedi määratlemiseks, usub Huntington, et religioon on kõige olulisem. Ta teeb märkuse, milles öeldakse, et religioon on enam kui rahvus, "diskrimineerib järsult ja eranditult" inimeste seas. Isegi kui rahvusest koosnevad inimesed on võimelised edukalt integreeruma välisriigi kogukonnaga, oleks "raskem olla kaali-katolik ja poolmoslem". Ta näeb ka religiooni (erinevalt Fukuyamast) tõsise ohuna liberaalsele demokraatiale. Ta väidab, et fundamentalismi tekkimine radikaalse islami vormis on reaktsioon, mis järgnes lääne / liberaalsete väärtuste levikule. Huntington arvab, et need kaks ideoloogiat on teineteise
iseloomustatakse lihthäälteenamuse süsteemi ütlusega "võitja saab kõik". Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte. Majoritaarsete presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Igaühel on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Niisiis ei peegelda lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem
Majoritaarne valimissüsteem. Enamusvalimiste süsteem, kus moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. Igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest,kes esindavad erinevaid parteisid, valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat- see, kes saab enamuse häältest. Tähtis tulla esimeseks, teine ja kolmas koht ei saa midagi. Pluss on selle süsteemi selgus ja lihtsus. Puudused- annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Proportsionaalne valimissüsteem. 1. Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. 2. on mitmemandaadilised valimisringkonnad. 3. kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Valijal tuleb eelistada pigem üht või teist erakondlikku programmi, kui isikut. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõusen
nõuet. Nagu nimetus ütleb tuleb valimisvõiduks koguda häälte absoluutne enamus ehk 50 % pluss üks hääl. Kui keegi ei saa enamust korraldatakse teine voor. Mis aga on kulukas ja aeganõudev. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Igaühele on arusaadav , kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Väikeparteid saavad väga vähe kohti. Teiseks suureks probleemiks on kaotsiläinud hääled. Kujutlegem, et Suurbritannias osutub ühest ringkonnast vaöituks konservatiivide partei kandidaat. Nende valijate hääled , kes eelistasid teiste erakondade kandidaate , lähevad aga ,,raisku" neid ei kanta kellelegi üle ega võeta mingil muul kombel arvesse. 2. Proportsionaalne valimissüsteem Proportsionaalne valimis süsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks,
Selles valimissüsteemsi moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad-igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte. Majoritaarse presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Süsteem pole vaba ka puudustest- see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Teiseks probleemiks on kaotsiläinud hääled. · Proportsionaalne valimissüsteem On laialt levinud (Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Itaalia, Taani) . Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on see ka keerukam. Proportsinaalne spsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsinaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Selle süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad
Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st et saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised kandidaadid. Majoritaarsete presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Igaühele on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Nt annab see eeliseid juhtivale suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. P: Laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kolmas tunnus seisneb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas
· Fleim (inglise keelest "flame" tähendab leeki, tuld) on emotsionaalne märkus, mis on tihti öeldud vestluses osalejate arvamusest hoolimata. Selle sõnumi eesmärk on panna kasutajad reageerima, tihti sõnumi autor ei ole taktitundeline. Tulemusena unustavad vestluses osalejad jutu teema ja hakkavad riidlema omavahel. Fleimist räägime, kui sõnumite autor hakkab riidlema, rääkides teiste puududest, diskrimineerib soo, usu või millegi muu põhjal, kui autori sõnumid on liiga emotsionaalsed (tihti negatiivsed) ja provotseerivad skandaali. · Fluud (ingl. k. ,,flood", uputus) suured mahukad sõnumid foorumites või ajaveebis, mis kasutadav palju ruumi, kuid ei sisalda mingit mõtet (infot). Sellised sõnumid koosnevad hüüdnimedest, smailidest, tsitaatidest, slängist, abreviatuuridest jne. Tehniline fluud on häkkerite rünnak
moodustada stabiilse üheparteilise valitsuse. riikides +selgus ja lihtsus, igaüks teab kuidas parteisse +tavaliselt ei saavuta ükski erakond absoluutset pääseb häälteenamust parlamendi valimistel, seetõttu -annab eelise juhtivatele suurparteidele, mood. mitmeparteiline koalitsiooni valitsus, mis diskrimineerib väiksemaid ei pruugi olla stabiilne.(erandina TLN linnavo- likogu sai 2009 a-l 53% kõigist häältest, mis -kaotsiläinud hääled, seetõttu ei peegelda parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi andis talle 44 mandaati 79st) +võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud
4. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil. -Alushüved. Need “üldinimlikud hüved” lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. -Printsiibid. Mõned on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid printsiipe (nii nagu seda tegid Rawlsi valijad)? Äkki valijad suurema kasu pärast riskivad! Julge hundi rind on rasvane. Robert Nozick: Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele ja kehvematele. 5. Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Robert Nozick: Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele ja kehvematele. 5 6
Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? b) Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? c) Printsiibid diskrimineerivad: Robert Nozick: Rawlsi printsiibid (eriti erinevusprintsiip) diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekas-edukas inimene sellega nõustuma? 7. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone: Misiganes õiglane olukord muutub vabaduse tingimustes õige pea ebaõiglaseks. (Eesmärkide põhised printsiibid on õiglased vaid siis, kui jaotus on võrdne/ kui on 1% rikkaid vms
ühetaolisus e võrdsus (võrdsed võimalused propageerimiseks; kõik hääled kaalult võrdsed, igaühel ainult 1 hääl) MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM- ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik, kes saab enim hääli). Lihthäälteenamus: saadikuks saab teistest rohkem hääli saanud. Absoluutne häälteenamus: 50%+ häält. Hea: selgus ja lihtsus. Halb: annab eelised juhtivale suurparteile, diskrimineerib väiksemaid; kaotsiläinud hääled, ei peegelda täpselt valijaskonna eelistusi. PROPORTSIONAALNE- Jagab saadikukohad parlamendis võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (tuleb eelistada üht või teist erakonda). Avatud (reastatakse ümber pärast tulemusi; sõltub valija toetusest) või suletud nimekiri (kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu kandidaati parlamenti pääseb; sõltub erakonnast)
Rawls väidab, et kõik, mille kohta saab näidata, et see on hüpoteetilise lepingu tulemus, on õiglane, kuna inimeste otsused on täiesti erapooletud. 7. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! 1) Rawls eeldab, et inimene tahab vabadust, võimalusi, sissetulekuid, kuid inimesed väärtustavad alati täiesti erinevaid asju - see konkreetne mall kõlab ainult kapitalistliku ühiskonna huvide moodi. 2) Rawlsi printsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid - miks peaks nende töö vilja jaotatama kehvikutele? 3) Inimesed ei pruugi diskrimineerimisest loobuda, vaid võivad suuremat kasu lootes riskile minna. Julge hundi rind on rasvane. 8. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Mistahes õiglane olukord muutub vabaduse tingimustes uuesti ebaõiglasteks, kuna mõned investeerivad tulu, ,,panevad raha kasvama", mõned laristavad ära. Tekkinud olukorda saaks
teadmatuse loori taga valivad inimesed 2 printsiipi: vabadusprintsiip, erinevusprintsiip. 47.Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil. Kas ikka valitakse need printsiibid? Kas seda on ratsionaalne teha. Äkki mad riskivad suurema kasu pärast. Kas prinsiibid on siduvad, õiglased? Roland Dworkin: Kas on õiglene nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud. R.Noziek- Prinsiibid diskrimineerivad- eriti erinevusprintsiip- diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaesematele ja kehvematele jagamiseks. ( Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid prinsiipe. Äkki on inimesed suurema kasu pärast valmis riskima! Rawlsi prinsiibid diskrimineerivad andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekad ja edukad sellega nõustuma)? 48
alati täiesti erinevaid asju - see konkreetne mall kõlab ainult kapitalistliku ühiskonna huvide vastamisi tülika küsimusega kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos?! (Davies 1997) moodi. *Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest 2) Rawlsi printsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid - miks peaks nende töö vilja jaotatama kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! *... < teos 1? < teos 2 < teos 3 < teos 4 < teos 5 < teos 6 kehvikutele? ... 2. Probleeme narratiividega *Kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada võistlevate
määravad rahaliste annetuste ning kampaaniakulude ülempiiri. kõik hääled on kaalult ühetaolised ehk võrdsed ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 VALIMISSÜSTEEMID Majoritaarne valimissüsteem -> Inglismaa,Uus- Meremaa,USA,India Lihthäälteenamus- saadikukoht kuulub sellele, kes saab rohkem hääli Absoluutne häälteenamus-võiduks tuleb koguda 50% häältest + 1 HÄÄL Majoritaarse plussid- selgus ja lihtsus miinused- diskrimineerib väiksemaid erakondi, suurparteid saavad parlamendis rohkem hääli kaotsiläinud hääled- valijate hääled, kes eelistasid teiste erakondade kandidaate ei kanta üle ega võeta arvesse Proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem 1.Mitmemandaadilised valimisringkonnad 2.Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas- valijal tuleb eelistada pigem erakondlikku programmi kui üksikisikut Valimisnimekirjad jagunevad suletuteks ja avatuteks. Suletud
Kokkupuude parteiga Majanduslikud tingimused Arvamused vaidlusküsimustes Poliitilised tingimused Majoritaarne e enamusvalimiste e isikuvalimiste süsteem: · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Parlamendi saadikuks saab kõige enam hääli kogunud kandidaat (ühes ringkonnas kandideerib 4-6 inimest) + selge ja lihtne. Igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb - eelised on suurparteidel, diskrimineerib väiksemaid (suurtel on parlamendis rohkem kohti kui väikestel; sunnib väiksemaid ühinema) - hääled lähevad kaotsi (mitte-võitnud kandidaatide hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta arvesse) - parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi Nt Inglismaa, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada Proportsionaalne valimissüsteem: · Parlamendi saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega ( partei
Kokkupuude parteiga Majanduslikud tingimused Arvamused vaidlusküsimustes Poliitilised tingimused Majoritaarne e enamusvalimiste e isikuvalimiste süsteem: Ühemandaadilised valimisringkonnad Parlamendi saadikuks saab kõige enam hääli kogunud kandidaat (ühes ringkonnas kandideerib 4-6 inimest) selge ja lihtne. Igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb eelised on suurparteidel, diskrimineerib väiksemaid (suurtel on parlamendis rohkem kohti kui väikestel; sunnib väiksemaid ühinema) hääled lähevad kaotsi (mitte-võitnud kandidaatide hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta arvesse) parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi Nt Inglismaa, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada Proportsionaalne valimissüsteem: Parlamendi saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega ( partei
teistele naistele ja selle eesmärgiks on uurida ja kõrvaldada rõhumine, mis tuleneb ühiskonnas valitsevast seksismist, andes nõnda klientidele suurema vabaduse ja kontrolli oma elu üle, võimaluse isiklikuks arenguks ja kasvuks. Pikemas perspektiivis on selle eesmärgiks kõrvaldada seksismist tulenev rõhumine. Laiemas määratluses püüab mitteseksistlik töö vältida seda, et sotsiaaltöö protsesse kasutataks viisil, mis rõhub või diskrimineerib naisi või kinnitab meeste üleolekut ühiskonnas. Feministliku sotsiaaltöö juured on 1960te ja 1970te aastate naisliikumises (Hudson 1985, Collins 1986, Gilligan 1982). Klientidega töötamiseks soovitavad feministliku sotsiaaltöö esindajad järgmisi printsiipe töös klientidega: · Ettevalmistamine info naisklientide vajadustest ja ressurssidest, toeta naisi toetuse ja ressursside taotlemisel;
4. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil. .. Alushüved ja printsiibid. Rawls eeldab, et algpositsiooni inimene tahab vabadust, võimalusi, sissetulekuid. Need ,,üldinimlikud hüved" lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. .. Mõned on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid printsiipe. Äkki valijad riskivad? .. Erinevusprintsiip (suurim kasu neile kes on vaeses olukorras) diskrimineerib andekaid ja edukaid inimesi. Miks peaks nad sellega nõustuma? (Nozick) 5. Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Mallikesksed: Õiglus sõltub mingist konkreetsest tunnusest. Nt tööpanusest, töötatud ajast, kõlbelisusest, IQst. Probleem: lotovõit oleks ebaõiglane. Mallikesksed õiguskontseptsioonid eeldavad hüvede ümberjaotamine ja sellega rikuvad inimeste õigusi. Nad teostavad süstemaatilist vägivalda, et säilitada oma printsiipi.
Egalitaar-libaralismi kriitikat 1. Alushüved: Mille hulgast valida? Rawls eeldab, et hüpoteetilises algolukorras olev inimene tahab – vabadust – võimalusi – sissetulekuid. Need “üldinimlikud hüved” lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. 2. Printsiibid?: a) Paljud on kahelnud, kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad! b) Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid & edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele & kehvematele. Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid kaks printsiipi: 1. Vabadusprintsiip Kõigil peab olema võrdne õigus poliitilistele ja kodanikuvabadustele: sõna- ja väljendusvabadus (mõtlemisvabadus, trükivabadus); religiooni- ja südametunnistuse vabadus, vabadus osaleda poliitilises protsessis ja kandideerida ametikohtadele. 2. Erinevusprintsiip
Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? 2)Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? 3)Printsiibid diskrimineerivad: Robert Nozick: Rawlsi printsiibid (eriti erinevusprintsiip) diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekas-edukas inimene sellega nõustuma? 12. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised printsiibid ei ole ausad, sest mis saab siis nendest inimestets, kes ei ole andekad, ei oma head töökohta või ei saagi üldse tööd teha? Kas tema jäetakse siis kõigest ilma? 13
ja seal piisab võiduks lihthäälteenamusest. Kahe valimisvooru korraldamine on kulukas ja töömahukas, seetõttu rakendataksegi absoluutenamuse süsteemi peamiselt presidendivalimistel. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Igaühele on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Väiksemad erakonnad, keda võib toetada koguni kuni kümnendik valijaist, saavad majoritaarses süsteemis väga vähe kohti. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Kujutlegem, et Suurbritannias osutub ühest ringkonnast valituks konservatiivide partei kandidaat. Nende
peab saama kindlasti üle 50% häältest. Kui seda ei juhtu korraldadatse valimiste teine voor. Ja teises voorus võidab see, kes saab rohkem hääli (lihthäälteenamus). Kuna valimised on kallid, siis kasutatakse teist vooru harilikult presidendivalimistele, nt prantsusmaal. Majoritaarse süsteemi plussiks on selle lihtsus ja selgus. Igaühele on selge kes ja kuidas parlamenti pääseb. Puuduseks on aga see, et annab eelised juhtivatele suurparteidel ning diskrimineerib väiksemaid. Teiseks probleemiks on lihthäälteenamuse puhul kaotsi läinud hääled. Enamus hääli läheb kaduma ja neid ei arvestata enam kuskil ja seega ei peegelda see süsteem täpselt valijaskonna eelistusi. 2. Proportsionaalne valimissüsteem (võrdeline valimissüsteem). Seda peetakse õiglasemaks. Kuid kahjuks on see süsteem ka üsna keerukas. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile
Teine ideoloogiline moment - kolmanda maailma riigid, kes oleksid oma iseseisvust saanud, tahtsid, et protokolli oleksid kirja pandud igasugused liikumised kui rahvuvahelised konfliktid. www.icrc.org punase risti kodulehekülg Potokoll on suutnud tõestada, et nende tegevus on erapoolik. Nad ei vali kunagi oma poolt. Katse kontrollida osapoolte vahe, et hoida ära sõjarikkumine, või olla valmis sellist olukorda registreerida. RV humanitaar õigus ühelt poolt diskrimineerib, kuid samas ta ei tee vahet kumma poolega on tegu. S.t agressorriigil on samad reeglid kui rünnataval riigil. Vastastikkuse põhimõtte ( reciprocity). X loeng Inimõigused Inimõigustel on 2 dimensiooni: Juriidiline vaadata, mida rahvusvahelised lepingud ütlevad inimõiguste kohta Filosoofiline mis inimõigused on, kust nad pärit on, mis on nende tähendus.
tulemus võimalikult heaks. Egalitaar-liberalismi kriitikat: - Alushüved: mille hulgast valida? Rawls eeldab, et hüpoteetilises algolukorras tahab inimene vabadust, võimalusi ja sissetulekuid. See kõlab nagu kapitalistlik ühiskond. - Printsiibid: paljud kahtlevad, kas on ratsionaalne valida just neid printsiipe, äkki inimesed riskivad suurema kasu pärast. Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid, sest nende omandit jagatakse vaesematele ja kehvematele. Miks peaks edukad sellega nõustuma? III Libertarism/libertarianism *Nozick Õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid ei tohi piirata ühegi sotsiaalse hüve saavutamiseks. Riik kui öövaht: peab kaitsma omandit varguse, vägivalla jne eest. Ressursside ümberjaotust reguleerigu ainult vabaturg, kingitused ja vabatahtlikud annetused.
Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? Printsiibid diskrimineerivad: Robert Nozick: Rawlsi printsiibid (eriti erinevusprintsiip) diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekas-edukas inimene sellega nõustuma? 11. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised printsiibid ei ole ausad, sest mis saab siis nendest inimestets, kes ei ole andekad, ei oma head töökohta või ei saagi üldse tööd teha
13. sisaldada teise isiku, kauba või teenuse reklaami, kui sellise isiku, kauba või teenuse reklaam on antud ajal, kohas või viisil keelatud; 19. kujutada isikuid seksuaalobjektina, sisaldada sobimatut alastust ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid; 20. kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti. 7) Halvustav reklaam – mis otseselt või kaudselt alavääristab, halvustab või diskrimineerib isikut või isikuid mingite asjaolude tõttu. §3 (4) Reklaam ei tohi: 9. otseselt ega kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust, tegevusala, kaupa, teenust ega üritust; 10. sisaldada halvustamist ega diskrimineerimist rahvuse, rassi, vanuse, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse,
korraldamise seaduse § 11. M. Arendi esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada siseministri käskkiri, leides, et see on motiveerimata ja selle andmisel ei ole arvestatud tema soovi alal hoida oma suguvõsa nime. Kaebaja taotles ka perekonnanimede korraldamise seaduse § 11 põhiseadusevastaseks tunnistamist, kuna piirang, mille kohaselt võõrkeelse kujuga perekonnanime ei või taotleda eesti rahvusest või eestikujulist perekonnanime kandev isik, diskrimineerib rahvusliku tunnuse alusel eesti rahvusest isikuid ning on seetõttu vastuolus põhiseaduse §-ga 12. Tallinna Halduskohus tühistas 21. veebruari 2001. a otsusega siseministri vaidlustatud käskkirja ning esitas 27. veebruaril 2001 Riigikohtule taotluse kontrollida perekonnaseaduse § 140 lg 1 vastavust põhiseadusele.) Eesnimekasutust reguleerib perekonnaseaduse II osa 7. ptk § 46. Eesnimevalik on piiratud vaid lg 3 sisuga, keelates lapsele panna eesnime, mis
Egalitaar-libaralismi kriitikat 1. Alushüved: Mille hulgast valida? Rawls eeldab, et hüpoteetilises algolukorras olev inimene tahab - vabadust - võimalusi - sissetulekuid Need "üldinimlikud hüved" lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. 2. Printsiibid?: a) Paljud on kahelnud, kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad! b) Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid & edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele & kehvematele. Miks peaks andekad-edukad sellega nõustuma? (Nozick 1974) 179. Hüpoteetiline algolukord? Kujutletav olukord, kus inimesed on nn teadmatuse looritaga, ega tea ... - ... oma kohta ühiskonnas (klassipositsiooni, sotsiaalset staatust, rahvust, sugu) - ... andeid, võimeid - ... mis on "hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi teatakse, et eelistatakse rohkem)
17. Kellest sõltub Eesti maksukoormus põhiliselt? Arutlusteemad Euroopa arenenud riikide migrandisõbralikkuse tagajärjed. Kas kõikide Euroopa inimõiguste konventsiooni osalisriikide liikmelisus on õigustatud või on Euroopa Nõukogus ka riike, kus on inimõigustega probleeme? Kas Eesti tegelikkus vastab Euroopa sotsiaalhartale? Demokraatiata ühiskonnad tänapäeva maailmas. Kas Eestile on vaja Euroopa Liitu või Euroopa Liidule Eestit? Kas Euroopa Liit diskrimineerib uusi liikmesriike? Kas Euroopa Liit võib muutuda föderatsiooniks? Millised on Euroopa Liiduga liitumise negatiivsed mõjud? Kas kõigis hinnatõusudes on süüdi Euroopa Liit? Kas Eestit võib tabada massiline sisseränne vaesematest riikidest? Euroopa Liidu plussid ja miinused. 54
annaabi.ee 
