Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge: Fukuyama versus Huntington (0)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge: 
Fukuyama   versus   Huntington  
 
Põhjused: 

 
Ajaloo lõpu teooria (Fukuyama) 1989 
 
Fukuyama väitis, et külma sõjaga koos on lõppenud ka ideoloogiate aeg ning sellega 
kaasnevalt inimkonna ideoloogiline evolutsioon : liberaalse demokraatia näol on jõutud 
viimase ja parima maailma ühendava valitsemisvormini. Kuigi maailm muutub jätkuvalt, ei 
ole edasine progress võimalik. 
 
 
Tsivilisatsioonide kokkupõrge (Huntington) 1992 
 
Huntington nõustus Fukuyama teesiga, et ideoloogiate aeg maailmas on külm sõda lõppenud. 
Vastanduvalt väitis ta, et maailm on oma läbikäimistes normaliseerunud ja oma tavapärasesse 
olekusse, kus valdavateks on kultuurilised ja religioossed konfliktid, naasnud. Progress 
toimub jätkuvalt ning edasiminek ei ole mitte ainult võimalik, vaid vältimatu. 
 
 
Olulised protsessid ja  arengud
 
Ajaloo lõpu teooriat toetab suur riikide arv, mis võttis peale külma sõja lõppu omaks 
liberaalse demokraatia väärtused: sinna hulka võib lugeda ka Eesti. Samuti toetab teooriat 
sõjaliste konfliktide maha rahunemine Balkanites, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Samas 
on näha, et liberaalse demokraatia poole liikumisel tehtud sammud nii Araabia kevade ajal 
kui ka Ukrainas, Taimaal, Türgis ja Nicaraguas on praeguseks ebaõnnestunud ning liberaalne  
demokraatia ei ole tänaseni võimeline suures osas maailmast kanda kinnitama . Samuti 
ohustab liberaalse demokraatia arengut populism , mis võidutseb Brexiti ja Donald Trumpi 
USA presidendiks tõusmise näol. Välja toodud vastuargumentide olemasolu ajaloo lõpu 
teooriale on 2014. ja 2016 . aastal antud intevjuudes tunnistanud ka Fukuyama ise. 
 
Tsivilisatsioonide kokkupõrgete mudelit toetavad tänapäeva näiline vastasseis lääne ja muu 
maailma vahel, kultuurilise ja majandusliku ülemvõimu saavutamise nimel, ning ajaloost 
kuni tänaseni püsivad etnilised ja religioossed konfliktid. Samas toimub ressursside nimel 
jätkuvalt konflikte nii Lõuna-Ameerikas kui ka Aafrikas ning globaliseeruv maailm tõstatab 
küsimuse, kas on võimalik rääkida kitsalt näiteks “islami-maailmast” ja “lääne-maailmast”. 
 
Eripärad 
 
Fukuyama väidab, et Külma Sõja tulemusena saavutatud liberaalne demokraatia lõpetab 
riikide vahelised konfliktid ning on saabunud ajaloo lõpp. 
Huntington näeb, aga kultuuride vahelisi konflikte, mis tulevikus tõeks osutuvad: islam vs 
lääs - ISIS
Oma identiteedi määratlemiseks, usub Huntington, et religioon on kõige olulisem. Ta teeb 
märkuse, milles öeldakse, et religioon on enam kui rahvus, "diskrimineerib järsult ja 
eranditult" inimeste seas. Isegi kui rahvusest koosnevad inimesed on võimelised edukalt 
integreeruma välisriigi kogukonnaga, oleks "raskem olla kaali- katolik ja poolmoslem". Ta 
näeb ka religiooni (erinevalt Fukuyamast) tõsise ohuna liberaalsele demokraatiale. Ta väidab, 
et fundamentalismi tekkimine radikaalse islami vormis on reaktsioon, mis järgnes lääne / 
liberaalsete väärtuste levikule. Huntington arvab , et need kaks ideoloogiat on teineteise 
vastased (liberaalne mitte-liberaalide vastu) ja prognoosib seega, et tulevikus oleksid need 
üksteist vastastikku ahistanud, mis tooks kaasa kultuuriväärtuste kokkupõrke. 
Kõige olulisem argument Fukuyama vastu on Huntingtoni skeptitsism läänelikuks muutmise 
protsessi suhtes. Francis Fukuyama samastab riikide arengut ja edusamme läänelikku 
protsessiga. Huntington ei väida mitte ainult, et see eeldus on vale, vaid ka seda, et see on 
"ülbe", et lääs kaaluks oma väärtusi universaalsena. Ta toob näiteid sellistest riikidest nagu 
Venemaa, Hiina ja mitmetest Lähis-Ida riikidest, kus vaadeldakse demokraatia liberaalseid 
väärtusi, sõnavabadust, vabaturge, võrdõiguslikkust ja muid mitte ainult välismaiseid 
standardeid, vaid ka potentsiaalseid ohte kodanike identiteeti vastu. Lisaks väidab ta, et 
Lääne väärtuste jõuline kehtestamine, mis ei ole pärit teistest riikidest, on "inimõiguste 
imperialismi" levik. Tema sõnul tekitab see väga tava tõsine tagasilöögi, mille tulemuseks on 
konflikt Lääne ja mitte-lääne maailma vahel. 
Huntingtoni ideede peamine probleem on see, et ta vaatab uut ajastu pehmetes värvides, 
öeldes, et konflikt kultuuride, religioonide ja rahvuste vahel oleks uue poliitilise korra 
reaalsuses vältimatu. 
Ta eirab aga seda, et tsivilisatsioonide vaheline suhtlemine ei põhjustaks alati konflikti, kuna 
paljudes küsimustes võib ületada rahumeelsete vahenditega, nagu kaubandust ja 
majandussuhteid, nagu väidab Fukuyama. 
Seepärast näib, et kuigi mõlemal teoorial on puudusi, liites üksteise nõrgad ja tugevad kohad, 
kirjeldavad nad tegelikult kaasaegse maailmakorra reaalsust. 
 
 
 
Tagajärjed ja mõjud tänapäeval 
 
Huntington - tänane islami- ja läänemaailm on kujunenud just vastastikuste kokkupuu​dete ja 
ajaloolise läbikäimise tulemusena. Huntington pani täppi sellega, et riikidevahelised sõjad 
asenduvad tsivilisatsioonidevaheliste sõdadega. 
 
Fukuyama - reaalsus on see, et verised sõjad ei ole lõppenud. Konflikid kuhjuvad ning sõda 
ja vihavaenu ei saa kaotada erinevuste kaotamisega, selline taotlus on iseenesest vägivaldne. 
 
Inimsusevastased kuriteod 20.sajandil 
 
Kuriteod 

● pogromm - rüüstamine, rüüsterünnak 
● genotsi d - süstemaatiline ja tahtlik tegevus, mil ega soovitakse täielikult või osaliselt 
hävitada mingi  etnilinerassiline  või religioosne usk 
●  holodomor  - näljahäda 
● küüditamine - etniline puhastus 
 
Põhjused 
● Etniline puhastus (üks genotsi di vorme) “territooriumi puhastamine” 
● Rahva hirmutamine 
●  Rass  
● Usk 
 
Olulised inimestevastased kuriteod 
 

● Srebrenica massimõrv - 1995.a.  8000  mehe ja  poisi   tapmine , 25 000 - 30 000 
põgeniku seas korraldatud etniline puhastus
 
 
Vasakule Paremale
Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge-Fukuyama versus Huntington #1 Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge-Fukuyama versus Huntington #2 Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge-Fukuyama versus Huntington #3 Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge-Fukuyama versus Huntington #4 Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge-Fukuyama versus Huntington #5 Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge-Fukuyama versus Huntington #6 Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge-Fukuyama versus Huntington #7 Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge-Fukuyama versus Huntington #8 Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge-Fukuyama versus Huntington #9 Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge-Fukuyama versus Huntington #10 Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge-Fukuyama versus Huntington #11 Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge-Fukuyama versus Huntington #12
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 270467 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

Rahvusvaheline julgeolek konspekt

Sõna julgeolek (security): latina keeles secure/securus= vaba rünnakust või ohust, olla kaitstud. Vana-kreeka kirjanduses tähendas nt sõda ja rahu, liitlust. Keskajal tähendas secure- veidrat MEEST. G. Washington hüvastijätu kõne (Peetakse Monroe doktriini eelseks kõneks, jutt USA julgeoleku) kasutab sõna security. Vanemad terminid: 1920-1930 julgeoleku termin- sõda ja rahu. Lisaks tuli juurde kolmas- desarmeerimine. Külmasõja ajal: 1945- ÜRO (julgeoleku organisatsioon oma loomult) ja Julgeoleku Nõukogu- ainus

Rahvusvaheline julgeolek (RIR6002)
thumbnail
72
docx

Rahvusvaheline poliitika konspekt

............ 10 Kolm maailma................................................................................................ 11 Kultuuriiline jaotus............................................................................................. 11 Spengler......................................................................................................... 11 Tonybee.......................................................................................................... 11 Huntington..................................................................................................... 11 Majandus........................................................................................................... 11 Maailma jaotamine rikkuse järgi.....................................................................11 3.10.2017 – rahvusvahelised organisatsioonid.....................................................13 Tekkimise tingimused (Iris Claude Archer).....................

Riigiteadused
thumbnail
41
docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

ebaõnnestumine, positsioonisõja algus Tannenbergi 1914, Idarinne saksa-vene rindel Hindenburg/Luddendorff purustasid ühe vene armee, teine taandus Ida-Preisimaal Ypres’i 1915 aprill, Läänerinne esimene mürkgaasi kasutus, sakslaste keemiarelv Somme’i 1916 sept, Läänerinne esimesed tankid, kokku 1,3mlj hukkunut Jüüti merelahing 1916, Läänerinne Taani rannikul, mere ajaloo suurim rinne 7. Eluolu sõja ajal ● Naiste tähtsuse tõus kuna mehed sõjas ● Suur osa inimesi rindel ehk kehtestati töökohustus ● Varisesid kokku türgi, austria-ungari, venemaa ● Formuleerus kindel peremudel (naine kodus, mees tööl) ● Aja möödudes sõja romantiseerimine vähenes, sest sõda venis pikemaks -> tüdimus pahameel, vigastused ● Sallimatus muulaste vastu ● Riigil suur osa majanduses, saksa majandusblokaad

12. klassi ajalugu
thumbnail
22
docx

Ajalooarvestus

Julmad võtted näiteks Nankingi veresaun, kus hukkus kuni 300 000 hiinlast. d) MRP salaprotokoll. Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. II maailmasõda (1.september 1939 ­ 2.september 1945.) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest: üle 20 miljoni NSV Liidust, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust) Teise maailmasõja eeldused ja põhjused 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentiil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada

Ajalugu
thumbnail
88
docx

Rahvusvahelise poliitika loengud

● Jõudude tasakaal Realistid on väga jõupõhised. Liberalismi kontseptsioonid ● Inimloomus on hea ● Siseriiklik ja väline pole lahus ● Null-summa (kellegi võit on teise kaotus) ● Majanduse olulisus - Kaubandus ● Institutsioonid ● Tegutsejad ● Anarhia Liberalistide arust pole toimijad mitte ainult riigid, vaid võivad olla ka muud. Marksism ja konstruktivism ● Marksism - Imperialism - Maailma-impeerium või maailmamajandus - Tuum - perifeeria - pool-perifeeria -> Tuum ekspluateerib (ehk kasutab) perifeeriat, pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid ● Hargmaised korporatsioonid

Rahvusvahelised suhted
thumbnail
22
docx

USA(1991-2011) ajalooreferaat

Bush ja välisminister Baker suutsid suruda tahaplaanile Araabia riikide omavahelise vaenu Iisraeliga, mis oleksid muidu võinud koalitsiooni mürgitada. Ehkki Jaapan ja Saksamaa ei saatnud sõdureid, toetasid nad koalitsiooni sõjaliselt 16,6 mrd dollariga. Iraagis oli ligi miljon koalitsiooni sõdurit, kellest enamuse 73% moodustasid USA väed . Paljud riigid keeldusid esialgu sõdimast viidates sellele, sõda on Araabia siseasi või siis ei tahtnud suurendada USA mõjuvõimu Lähis- Idas. Lõpuks siiski nad toetasid seda operatsiooni, kuna nad Iraak näitas suurt agressivsust teiste Lähis-Ida maade suunas. ÜRO julgeolekunõukogu ja Araabia Liiga saatsid Iraagile mitmesuguseid resolutsioone, mille tähtaegadel lasi Hussein mööda minna. Ilmselt tähtsaim oli 678 mis kuulutati välja 29. Novembril 1990 ja selle tähtaeg oli 15. Jaanuar 1991, pärast selle lõppemist otsustatigi aluastada Kuveidi vabastamist.

Ajalugu
thumbnail
20
docx

Ajaloo suuline arvestus

kommunismimeelsusega. ● USA allkirjastas lepingu milles lubas Kuubat enam mitte kunagi rünnata ● hävitati tuumarelvad 11. USA president Ronald Reagan. a) Ronald Reagan inimesena; ● USA president 1981-89 ● parempoolsete vaadetega ● kõigi aegade vanim USA presidendikandidaat kuni Donald Trumpini ● peetakse üheks populaarsemaks, mõjukamaks ja edukamaks juhiks Ameerika Ühendriikide ajaloo ● meenutatakse presidendina, kes alistas Nõukogude Liidu ja võitis külma sõja b) milliseid ümberkorraldusi tegi riigis; ● esimese ametiaja jooksul laiendas USA sõjaväge ja suurendas kaitsekulutusi, et riiki sõjaliselt kindlustada ● elavdas riigi majandust maksureformidega ○ piirati riiklikke kulutusi ○ näiteks sotsiaalprogrammid ○ alandati makse

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat

Töös käsitletavad konfliktid on kõik praegusel hetkel veel käimasolevad ning toovad pidevalt juurde uusi hukkunuid. (v.a Gruusia kriis, kuid ka seal jääb olukord pingeliseks) Referaat on jagatud peatükkideks erinevate kriisikollete kaupa. Viited on teksti lisatud kasutades kasutatud allikate nimekirjas olevat numeratsiooni. Eesti keele õigekeelsus sõnaraamat annab sõna "kriis" tähenduseks raske olukorra, järsu häire, puuduse või nappuse. Meditsiinis tähendab sõna "kriis" ohtlikku olukorda. On olemas väga erinevaid kriisi liike. Valitsuskriis, majanduskriis, energiakriis, poliitilised kriisid, sõjalised kriisid jne. Selles töös keskendun ma kriisidele, mis on põhjustanud sõjalise konflikti ja relvastatud jõudude kokkupõrkeid ning sõdu. Kriiside tekkeks võib olla erinevaid põhjuseid. Põhjus võib olla majanduslik.

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun