Digitaalse info hoidmine CD Ril Optiliste andmekandjate perekond CDROM Compact Disc Read Only Memory CDR Compact Disc Recordable CDRW Compact Disc ReWritable DVDROM CDROMi analoog DVDR, DVD+R DCRi analoog DVDRAM, DVDRW, DVD+RW korduvkirjutatavad DVD, CDRW analoog MO Compact Disc MagnetoOptical Optiliste andmekandjate kasutamine digitaalse info säilitamiseks ja arhiveerimiseks Igapäevaste varukoopiate tegemisel omab tooriku kvaliteet ja salvestamise protsess suurt tähtsust. Tehnoloogia praegusel arenguetapil tuleb lugeda kõige sobivamaks autonoomseks digitaalse info säilitamise meediumik ühekordseks salvestamiseks mõeldud CDRi. DVD mahutab lgikaudu seitse korda rohkem infot kui CD. Rahvusarhiiv ei soovita andmete arhiveerimiseks kasutada DVDsid. Soovitused: 1. SOOVITUS: Planeerige digitaalse info arhiveerimist Arhiveerimine= info korrastamine + selle kirjeldamine Planeerimist tuleks alustada info hul...
digitehnoloogiat. Pedagoogilisest vaatepunktist hõlmab digitaalne kirjaoskus oskust otsida teadmisi ning mõista digitaalsete lahenduste kasutamis- ja kaasamisvõimalusi. Digitaalse kirjaoskuse arendamine on oluline osa kaasaegses ühiskonnas, et inimene saaks olla osaline digitaalses ühiskonnas ja teadlikult võtta osa aruteludes. Digitaalse kirjaoskuse alla lähevad ka tänapäeval väga populaarseks saanud kohtades nagu näiteks facebookis kirjutamine ja postituste loomine. Digitaalset kirjaoskust oskavaid inimesi on tänapäeval aga juba päris palju, ning neid tuleb aina juurde. Digitaalne kirjaoskaja on inimene, kes mõistab digitaalse kirjaoskuse 8 põhielementi ning oskab arendada neid oskusi. Digitaalse kirjaoskuse 8 elementi on: kultuuriline, kognitiivne, konstruktiivne, kommunikatiivne, eneskindluse, loovuse, kriitilse ja kodaniku element. Digitaalset kirjaoskust saavad kõik inimesed arendada, tehes kirjalike tõid,
Paberil dokumentatsioon või digitaalne dokumentatsioon analüüs Kahtlemata kasutatakse ühe enam ja enam digitaalset dokumentatsiooni ja kaugel pole ka see aeg, mil kõik on digitaalne. Kuid sellegi poolest pole paberil dokumentatsioon veel kuskile kadunud. Erinevusi nende kahe dokumentatsiooni vahel on palju. Ilmselgelt on paberil dokumentatsioon eksisteerinud kauem, seetõttu kasutatakse seda ka päris palju. Tänapäeval kasutatakse enamjaolt digitaalset dokumentatsiooni, kuid suur osa dokumentidest on paberil. Paberil dokumentatsioonil on omad plussid ja miinused. Üheks eeliseks on kindlasti see,
Kehatemperatuuri mõõtmine. Olenevalt mõõtmiskohast on lapse normaalne kehatemperatuur 36-38 C. Hommikul on temperatuur madalam ja õhtupoole kõrgem. Kehatemperatuuri on kõige kergem mõõta pärakust (eriti imikul), kaenla alt, suust või kõrvaaugust. Kraadimine pärakust annab kõige kiiremini tulemuse. Suust mõõtmine selleks mitte ettenähtud termomeetriga võib olla ohtlik, sest laps võib hammustades kraadiklaasi lõhkuda. Pole vahet, kas kraadimiseks kasutada digitaalset või tavalist elavhõbetermomeetrit. Piiksatusega tulemust teadvustav digitaalne võib olla väikelapsele põnevam. Sellise termomeetriga saab tulemuse kiiremini. veidi rahutu väikelapse või imikuga võiks eelistada digitaalset kraadiklaasi. Pärakust kraadimiseks tuleks tita panna selili mähkimislauale, tõsta jalad veidi ülespoole ning vähese õliga libedamaks tehtud kraadiklaasi ots viia umbes paari sentimeetri sügavusele soolde.. Tulemus on käes umbes kahe minuti Kui laps punnib
asutustevahelise dokumendivahetussüsteemi (edaspidi dokumendivahetuskeskus) kaudu. 6. Nimeta digitaaldokumentide loomisel kasutatavaid mõningaid ühtlustatud andmekirjeldusi. Ühtlustatud andmekirjeldusi, WorldWide Web Consortium’i (W3C) Soovitustele vastavat laiendavat märgistuskeelt nt XML 7. Kuidas ja mille abil toimub isiku autentimine? Isiku autentimine toimub isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel või muu isiku digitaalset tuvastamist võimaldava vahendi abil või paroolipõhiselt vastavalt dokumendihaldussüsteemi kasutamise korrale. 8. Dokumendi vormistamisel ja teabekandja valikul tuleb lähtuda: dokumendi liigist; sarjast, kuhu dokument kuulub, ja säilitustähtajast; nõudest tagada dokumendi ja tema tõestusväärtuse säilimine säilitustähtaja jooksul;
lisaseadme toiteks. Tänu sellele, et USB-s on toitekaabel, saab välisseadmeid ühendada ilma oma vooluallikata. Maksimaalne voolutugevus USB siini kaudu on 500 mA. Ühele USB siini kontrollerile saab ühendada kuni 127 seadet. Hetkel kasutatakse kõige rohkem seadmeid, mis on tehtud spetsifikatsiooniga USB 2.0. Viimasel ajal on kättesaadavad ka seadmed, mis töötavad siinil USB 3.0. HDMI- High-Definition Multimedia Interface. Kõrglahutusega multimeedia, mis võimaldab teil kanda digitaalset video ja multi-channel kõrglahutusega digitaalset heli ja mis on kopeerimis kaitsega (HDCP- High Bandwidth Digital Copy Protection.) HDMI liides annab digitaalset DVI-ühendust mitme seadme vastava kaablile. Peamine erinevus HDMI ja DVI on see, et HDMI pesa on väiksem ning toetab multi-channel digital audio.Asendaja analoog ühenduvus standarditele nagu SCART või RCA. 3 Ajalugu
haldamist korraldada mitu asutust? Jah võivad. 11. Kes võib dokumendihaldussüsteemi dokumente sisestada või neid seal luua ja menetlusmärkeid teha? Dokumendihaldussüsteemi võib dokumente sisestada või neid seal luua ja menetlusmärkeid teha isik, kellel on vastavad õigused ja kelle isikusamasus on tuvastatud. 12. Kuidas toimub isiku autentimine dokumendihaldussüsteemis? Isiku autentimine toimub isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel või muu isiku digitaalset tuvastamist võimaldava vahendi abil või paroolipõhiselt vastavalt dokumendihaldussüsteemi kasutamise korrale. 13. Millistes dokumentides on sätestatud nõuded dokumentide koostamiseks ja vormistamiseks? Dokumendid koostatakse ja vormistatakse vastavalt õigusaktides ja standardites ettenähtud nõuetele. 14. Millisele normile peab vastama eestikeelne dokument?
LCD ekraanides on taustavalgus üks tervik. 4. PDP (Plasma) ekraanid. Plasma ekraanid koosnevad paljudest pisikestest gaasimahutitest kahe klaasi vahel. Gaasist saadakse elektri abil plasma, mis eraldab valgust. Plasma ekraanide eluiga on LCD ekraanide omast palju lühem. 5. HDMI (High-Definition Multimedia Interface) HDMI kasutajaliidest kasutatakse tänapäeval palju kodukinodes. See on kompaktsem ja täiuslikum kui DVI ja VGA. HDMI kaudu saab peale digitaalse pildi edastada ka digitaalset heli. Maksimum pildi edastamis resolutsioon on QXGA (2560x1600).
Tuntud kui perfokaartide leiutaja IBM asutaja Abikaasa Lucia Beverley Talcott Autasud Elliott Cresson Medal (1890) Herman Hollerithi isiklik elu Hollerith on sündinud Buffalos, New Yorkis Õppis New Yorki linnakolledzis kolis Georgtowni, Washington, D.C.'s lõi oma tabulatsinoonimasinate tehase 31. tänava ja C&O Kanali ristmikule täna on sinna paigutatud IBM koos tänutahvliga Perfokaart Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Praeguseks on perfokaart aegunud meedium Perfokaardid olid laialdaselt kasutuses 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks 20. sajandil muusikainstrumentide kontrollimiseks arvutusmasinates sisend-,väljund- ja salvestusmeediumina. IBM Asutati 1896. aastal toona oli nimeks Tabulating Machine Company. Asutajaks oli Herman Hollerith
tekstitöötluse, arvutustabelite ja esitluste loomise, vektorgraafika ning HTML-i redigeerimise mooduleid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Notepad++ toetab mitmeid programmeerimiskeeli iTunes iTunes on tasuta rakendus, mille abil saad oma arvutis digitaalset muusikat ja videoid korraldada ja esitada. See on ka pood, kust leiad kõik meelelahutuseks vajaliku. Seega on see täiuslik koht kuulamiseks, vaatamiseks, lugemiseks, mängimiseks, uurimiseks ja ostmiseks. Windows Live messenger Windows Live Messenger (lüh. MSN Messenger) on Microsofti kodukasutajatele mõeldud kiirsuhtluse programm Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Teine tase
tarkvara kasutamist, et luua, salvestada, säilitada, kaitsta, töödelda ja edastada digitaalset informatsiooni. Information Technology Association of America, lühendatult ITAA, defineerib infotehnoloogiat, kui "uuringuid, loomist, arendamist, rakendamist, juurutamist, toetamist või juhtimist arvutipõhistele infosüsteemidele, eriti tarkvararakendustele ja arvuti riistvarale".
määratud disreetsete väljavõtetega ajavahemike 1/2B sekundi tagant.) 6 Alamvõrkude arv Lähteülesanne: Maksimaalselt mitu aadressi saab olla IP alamvõrgus aadressiga 192.168.2.0/24? Vastus: C ja 24 4 7 Telefonis kuluv võimsus Lähteülsanne: Modem. Millise ISO-OSI kihi seadmega on tegemist? Miks ja kus modemeid kasutatakse? Milline on modemi tööpõhimõte - mida ta teeb? Kuidas edastatakse andmeid (bittide 0 ja 1 väärtuseid) digitaalset sagedusmodulatsiooni (FSK) kasutavas modemis? Kuidas teostada FSK modemeid kasutades täisdupleksühendust? Skitseeri, kuidas näeb välja sellise, modemite vahelise FSK signaali spekter. Muu, mida oskad lisada. Vastus: 1. Modem asub ISO-OSI (kihid: rakendus, esitlus, seanss, transport, võrk, kanal, füüsiline ühendus) 1. kihis ehk FÜÜSILISES 2. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 3
IT MIS ON IT? · Infotehnoloogia ehk IT (inglise keeles Information Technology ) käsitleb elektrooniliste arvutite ja tarkvara kasutamist, et luua, koguda, salvestada, säilitada, kaitsta, otsida, töödelda, korrastada, edastada ja tarbida digitaalset informatsiooni. MIS SEOSTUB IT-GA? · Arvutid · Telefonid · Tahvelarvutid · Nutikellad · Televisioon · Valveseadmed TUNTUMAD IT-GA SEOTUD FIRMAD · TELIA · TELE2 · ELISA · VIASAT · STARMAN · KLICK · EURONICS · JNE.. TUNTUMAD IT SÜSTEEMID · MICROSOFT · APPLE · ANDROID ANDROIDIST : · Android on tarkvarakomplekt elektroonikaseadmetele, mis hõlmab operatsioonisüsteemi, vahetarkvara ja peamisi rakendusi.
B-B 42,34 42,32 42,37 - - - - - Ovaalsus 0,11 0,04 0,13 - - - - - ovaalsusm1= 42,34 – 42,23= 0,11 (mm) ovaalsusm2= 42,32 – 42,28= 0,04 (mm) ovaalsusm3= 42,37 – 42,24= 0,13 (mm) d2teg = 42,29 – 3 * 2,59 + 0,866 * 4,5 = 38,417 (mm) d2teor = 41,75 -3 + 0,077 = 38,827 (mm) Δ d2 = 38,417 – 38,827 = - 0, 41 (mm) Järeldused: Õppisin kasutama digitaalset kõrgusmõõdikut ning arvutama keerme kesk läbimõõdu mõõtmist. Laboril tekkisid arusaamatused mõõtmisel, kuid lõpuks sain aru, kuidas teha ning labor sai tehtud. Mõõtmised olid lõppkokkuvõttes täpsed ning arvutuskäigud olid loogilised.
Digitaalne kirjaoskus on võime leida, liigitada, mõista, hinnata ja analüüsida infot, kasutades digitaaltehnoloogiat. Selle aluseks on parasjagu kasutusel oleva kõrgtehnoloogia tundmine ja teadmised selle kasutamisest. Digitaalse kirjaoskusega inimestel on võimalus teha oma tööd efektiivsemalt, eriti koos nende inimestega, kellel on tehnoloogia kasutamisel sarnased teadmised ja oskused. Digitaalset kirjaoskust uurides vaadeldakse kõiki digitaalvahendite abil info kasutamise viise, mitte ainult arvuti kasutamist. Digitaalne kirjaoskus kaasajal on midagi enamta, kui lihtsalt kirjaoskus. On oskus hakkama saada digitaalselt maailmaga. Digitaalne kirjaoskus on midagi enamat, sest juba väikestele lastele antakse kätte i pad-id ja tahvelarvutid, kuid nad ei oska neid kasutada. Tänapäeva noortele tunduvad koolis tehtavad ülesandes igavad ning nad ei pane proovile oskusi
analoogne video standardile ja täiustatud videolindi ribalaiusega. S-VHS on tõstetud helenduse resolutiooni kuni 400 rida horisontaalselt iga pildi jaoks (VHS jaoks on see keskmiselt 250). Audio-süsteem (nii lineaarse kui ka AFM jaoks ) on jäänud samaks. S-VHS on vähe mõjutanud oma koduturul, kuid saavutas valitseva seisundi videokaamera turul tänu oma heale pildikvaliteedile. ADAT formaat võimaldab salvestada mitmekordselt digitaalset heli, kasutades S-VHS meediat. JVC arendas ka SVHS-ET tehnoliigia oma Super-VHS videokaamerate ja videomakkidega, mis võimaldab lindistada Super VHS signaale odavatele VHS kassetidele, kuigi kergelt on udused. Peaaegu kõik Super-VHS videokaamerad ja videomakid on tänapäeval SVHS-ET tehnoloogiaga. VHS-C / Super VHS-C Teine variant on VHS-C, algselt valmistatud kaasaskantavate VCR-de jaoks aastal 1982, kuid lõpuks peopesasuurutes videokaamerates
ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. 1969 leiutas IBM is töötav Alan Shugart magnetandmekandjal 200 mm flopi. Diskett mahutas 79,75 kB informatsiooni ning oli ainult kettasseadmes lugemiseks. Magnetketas oli paigutatud õhukesest plastikust ümbrikusse. Info lugemisava oli kaitseta. Pildil 1.44MB disket. 4.CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Laserketas, millele mahub kuni 74 minutit digitaalset Hi-Fi stereoheli. 1983.a. esmakordselt müügile tulnud CD kujutab endast 120 mm diameetriga 1,2 mm paksust läbipaistvast plastist ketast, mille ühele poolele on pressitud spiraalne soon digitaalse heliga. Kompaktketaste materjalina kasutatakse polükarbonaati ning tehnoloogiana survevalu. Kõik muud laserkettad on hiljem välja kasvanud audio- laserkettast. (url= http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2773) Funktsioonilt jagunevad CD-d: · CD-ROM ehk ainult loetav CD;
kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; ■ leida ja säilitada digivahenditega infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; ■ osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomises ja kasutamises; ■ kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; ■ olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; ■ järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus. Tehnoloogia ainevaldkonna digipädevuse kirjeldus: ■ Tehnoloogiaaineid õppides kasutatakse digivahendeid infot otsides, tööd kavandades ja alternatiivseid lahendusi leides idee loomisest toote esitluseni üksinda või ühiselt. ■ Ollakse teadlik autoriõiguste järgimise kohustusest digikeskkonnas. ■ Õpitakse kasutama valdkonna tarkvaralahendusi ning nendega
kristalliseerub ning teise temperatuuriga kuumutades, võtab aine mittekristalliseerunud oleku. Kui aine on kristalliseerunud, peegeldab ta rohkem valgust kui mittekristalliseerunult. CD-plaat säilib normaalsetes tingimustes 50-100 aastat. Küll on ta kaitsetu mehaaniliste pahatahtlike vigastuste eest. Näiteks kruvikeerajaga üle plaadi tõmmatud kriips, muudab info loetamatuks. (kollis.pri.ee) 7 Sony demonstreeris avalikkusele esimest korda digitaalset audioplaati 1976. aasta septembris. Kahe aasta pärast esitleti täiustatud digitaalset audioplaati, millele sai 150 minuti jagu andmeid salvestada. 1979. aastal tutvustas Philips sarnast audioplaati. Samal aastal hakkasid Sony ja Philips tegema koostööd ning arendama välja uut ning paremat digitaalset audioplaati. 1981. aastal esitleti tulemust BBC vahendusel. 1982. aastal hakati CD-d tootma juba suuremates kogustes. 1985. aastal toodeti esimene CD-ROM ja 1990. aastal esimene CD-R
teiste puudujääk vajaduse vahetuse järele. Esialgu toimunud vahetus kaup kauba vastu tekitas probleeme, kui konkreetse vahetuspartneri pakutav ostu-müügi objekt ei sobinud. Tekkis eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha, mille kasutuselevõtuga saavutatud eesmärgiks oli kiirema vahetusprotsessi võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner. Tänapäeval kasutatakse reaalse raha asemel aina enam digitaalset raha. Kas raha tähendus on aegade jooksul muutunud? Rahasüsteem on sätestatud riigi raharingluse korraldus, mis määrab kindlaks rahametalli, rahaühiku, rahamärkide emiteerimise korra jm. Käesolevas referaadis on antud ülevaade raha ajaloost ning välja on toodud Eesti raha kujunemislugu. Raha mõiste Raha on üldine legaalne maksevahend. Selle vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha on üldtunnustatud ja korduvkasutatav
Mobiilside Mobiilside Alguse sai mobiilside 1930 aastal kui mobiilside tugijaamad võtsid enda alla terve auto pakiruumi. Seda kasutasid politsei ja sõjavägi. Üks tugijaam suutis korraga teenindada 25 kõnet. Sellised saatjad olid suure võimsusega. Mobiilside 2 1981 tutvustati juba uut kärgsidel põhinevat tehnoloogiat NMT (Nordic Mobile Telephone). See baseerus analoogsidel, kuid tänapäeva kasutatakse digitaalset sidet. Ameerikas võetakse kasutusele aga AMPS- süsteem Advanced Mobile Phone Service Mobiilside 3 Tänapäeval kõige kiiremini arenev valdkond on mobiilside. Telefoni abil mitte ainult ei helistata vaid ka teostatakse muid operatsioone. Hetkel kasutatakse GSM telefone. Need töötavad tavaliselt sagedusel 900/1800/1900 MHz. Mobiilside 4 Eestis on kasutusel vaid 900/1800 MHz sagedused. Telefoni abil saab lisaks rääkimisele ka
on elektriliselt isoleeritud ja kaetud plast, metall või kummikattega, nii et seda võib kanda taskus või näiteks võtmehoidja otsas. Pistik võib olla kaetud eemaldatava otsakuga, see võib olla ka katte sisse lükatav ja välja tõmmatav, kuigi ka kaitsmata kujul on tema kahjustumine vähetõenäoline. Enamikul mälupulkadel on standardne USBpistik, aga on olemas teistsuguseidki ühendusviise.) MP3mängija digitaalse muusika mängija. Selle peamine ülesanne on hoida ja mängida digitaalset muusikat, kuigi enamik seadmed on tänapäeval ekraaniga, mis võimaldab mängida videofaile ja vaadata pildifaile; lisaks diktofoniga. Mobiiltelefon ehk mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles
3) IT arenedes teravneb ja globaliseerub üldine majanduslik konkurents. Võimalused ja probleemid Üha suurenevad võimalused infotehnoloogia rakendamiseks ettevõtte igapäevases töös muudab olulisemaks oskus pakkuda e-teenuseid, selle eelduseks on klientide digitaalse andmebaasi olemasolu, mille kaudu teha pakkumisi. Kaasaegsed IKT võimalused ja interneti levik on muutnud lihtsaks ja kiiresti kontrollitavaks andmete kogumise, töötlemise, võrdlemise ja edastamise protsessid. Digitaalset teavet annab kodanik enda kohta pidevalt erinevate kanalite kaudu: mobiiltelefoni ja pangakaarte samuti kliendikaarte kasutades, veebikeskkonnas infot otsides ja e-kirju vahetades, e-maksuametis deklaratsioone täites, ID-kaarti kasutades erinevateks toiminguteks jne. Digitaalseks infovahetuseks riigiga annavad kodanikele riiklikud andmebaasid (X-tee andmestik). Seega interneti vahendusel toimivaid e-riigi andmekogumeid (riiklikud andmebaasid ühendatud
elektrooniline seadeldis nimega diood juhib voolu ühes suunas ja sellele ühele suunale vastupidises suunas ta voolu ei juhi. Selles suhtes käitub diood nagu elektrooniline lüliti. Dioodloogika kasutab dioode, et teostada loogilisi AND ja OR funktsioone. Dioodloogikalülitused on väga lihtsad ja nad pole üldse kallid ning spetsiifilistes siutatsioonides saab neid väga efektiivselt kasutada. Sellegipoolest ei saa neid eriti laialt kasutada, kuna nad kipuvad digitaalset signaali kiiresti ära rikkuma. Lisaks sellele, dioodloogika abil ei saa realiseerida NOT funktsiooni, nii et nende kasutusala on küllaltki piiratud. 11.TTL-loogika. Integraallülituste kiire arendamisega tekkis uusi probleeme ja neile proleemidele leiti ka pidevalt uusi lahendusi. Üks probleem DTL-I lülitustega oli, et integraallülituste kiibil võtab dioodi konstruktsioon sama palju ruumi kui transistori oma
Tekkis eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha, mille kasutuselevõtuga saavutatud eesmärgiks oli kiirema vahetusprotsessi võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner. Tänapäeval kasutatakse reaalse raha asemel aina enam digitaalset raha. 3 2. Raha ajalugu 2.1 Raha tekkimine Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutasid kolonistid kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana näiteks soola. Isegi inimesed on olnud kasutusel.
aktiivselt alates 1998. aastast. Ta on teinud sadakond akrüülmaali, enam kui 200 graafikaseeriat, samuti on valminud mitu raamatut ja hulganisti postkaarte. Aastast 2002 on toimunud rohkem kui 60 isiknäitust Eestis ja välisriikides. Aastatel 19982000 joonistas Nerva sadakond pilti, kasutades akrüülvärve. Akrüülmaalide tegemisel töötas ta välja oma tehnika, kuidas pilti osaliselt katta, et saaks pritsida sujuvaid üleminekuid. Aastal 2002 hakkas Nerva kasutama suureformaadilist digitaalset joonistuslauda, mille sisse on ehitatud ekraan, mis joonistatavat pilti reaalajas sama koha peal näitab. Joonistamiseks kasutab ta survetundlikku pliiatsit ning pärast pildi valmimist vormistab selle printeri jaoks sobilikku formaati. Kuni aastani 2004 kasutas Nerva tehnoloogiat nimetusega "tindi baasil graafika sünteetilisel paberil" ning trükkis oma pildid kaheksavärvilise kunstiprinteriga spetsiaalsele paberile, kattis need pealt UV-kaitsega laminaadiga ning kleepis aluspapile
kullerside signaalside Raadioside Raadioside kujutab endast informatsiooni edastamine elektromagnetlainetega läbi õhu. Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet. Raadioside on juba selle sajandi algusest peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga. Juba esimestes, raadioseanssides kasutati digitaalset andmeedastust, seda telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitsides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval.
Referaat Raadioside Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet. Raadioside on algperioodist (juba selle sajandi algusest) peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga, kusjuures nii üllatav kui see ka ei tundu, kasutati juba esimestes raadioseanssides tegelikult digitaalset andmeedastust (telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul). Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Märgime, et raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz; seejuures vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime
Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu toimub raadioside. Sideliini vahepunktides võivad olla signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Neid nimetatakse satelliitsides transponderiteks. Raadioside on selle algperioodist peale olnud seotud tihedalt moduleerimisprotsessiga, kusjuures juba esimestes raadioseanssides kasutati tegelikult digitaalset andmeedastust. Andmeedastus toimus telegraafisignaalide punktide ja kriipsude kujul. Kõrgsageduslikku raadiolainet tuleb mingil viisil moduleerida, et see kannaks endas mingit informatsiooni. Raadiolainete võnkesageduse piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz (kiloherts) kuni 3 GHz (gigaherts), samas vahemik 30 MHz (megaherts) - 300 MHz kannab meeterlainete ja vahemik 300 MHz kuni 3GHz detsimeetrilainete nime. Viimases kahes lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja televisioonijaamad
Oma kaasõpilastega, kui kirjutame referaati, siis kasutame Google Dokumentid, et iga saaks pärast oma osa lõpetamist, seda kohe postida. · Netikett Mina mõistan kultuuride mitmekesisuse arvestamise tähtsust digisuhtluses ning arvestan seda. Saan aru, et kõik inimesed on erinevad, ja millised võivad olla ebaeetiliste käitumise tagajärjed. · Digitaalse identiteedi haldamine Oskan kasutada turvaliselt ja eetiliselt oma digitaalset identiteeti ning on digisuhtluses võõrastega olen ettevaatlik (libaidentiteet). · Sisuloome · Digitaalne sisuloome Oskan oma õpitulemuste esitlemiseks kasutada digitaalseid õpimappe. Kasutan arvutit loovtööd tehes, andmeid kogudes, töödeldes ja analüüsides ning tulemusi esitades. · Uue teadmise loomine Uut teadmist esitades taaskkasutan ja lõimin olemasolevaid digimaterjale. · Autoriõigus ja litsentsid
Alguses oli gameport saasaval laienduskaardina, hiljem integreerituna helikaardile.Mängu pistik on selle jaoks, et ühendada arvuti tarkvara ja tarkvara seondada tarvikutega.Kasutatakse joystickute ühendamiseks. On ka olemas üleminekud game pordist usb- le. IEEE 1394 FireWire (ametlikult IEEE 1394) on jadasiini põhimõttel töötav kiire isokroonne andmeside liides, mis võimaldab andmete edastamist reaalajas. Kasutatakse laua kui ka sülearvutites. Displayport DisplayPort on digitaalset pilti kuvava liidese standard. DisplayPort on mõeldud digitaalvideoliidese(DVI, inglise keeles Digital Video Interface) ja video graafikamassiivi (graafikaadapteri) (VGA, inglise keeles Video Graphics Array) asendamiseks. SCSI Väikearvutisüsteemi liides on standardite komplekt, mis võimaldab arvutiga füüsiliselt liita väliseid seadmeid ja sooritada andmevahtetust. S-Video S-Video ehk Separate Video on pildi edastamiseks mõeldud standard. S-Video
süntesaatoritelt. Näiteks Maplin 5600 oli tegelikult austraalia teadlase Trevor Marshall'i looming. Akustilist heli füüsikaliselt modelleerivad süntesaatorid 1980-ndate lõpus hakati tootma süntesaatoreid, mille tööpõhimõtteks oli akustilise heli füüsikaline modelleerimine. 1989, innustatuna sagedusmodulatsiooni patendi kasutamise edukusest, allkirjastas Yamaha Stanfordi Ülikooliga lepingu arendada ühiselt digitaalset helisünteesi. Sellest tulenevalt osad tehnoloogiliste üksikasjadega seotud patendid kuuluvad Stanfordi Ülikoolile ja osad Yamahale. 1994 alustas Yamaha esimeste heli füüsikalisel modelleerimisel põhinevate süntesaatorite tootmist, millest esimene oli "Yamaha VL-1" Süntesaatorid ja MIDI 1981 tegi Sequential Circuits'i insener Dave Smith ettepaneku võtta kasutusele digitaalsete elektrooniliste muusikainstrumentide tootjate ühine
Puutetundlik ekraan iseenesest mõistetavate sümbolitega kontroll- ja abifunktsiooniks maksimaalse hõlpsusega/ Lisafunktsioone saab valida ühe nupuvajutusega, kustuta tekst kuvatakse kogu söögitegemise vältel/ Seadme käskude kuvamise erinevates võõrkeeltes/ Temperatuuri saab valida Celciuse ja Fahrenheiti vahel/ Juhtiv skaala nupulevajutus-funktsiooniga sissekannete kinnituseks ning lihtsalt puhastatavad nupud/ Digitaalne temperatuuri ekraan/ Bruto ja neto väärtuse kuvamine/ Digitaalset taimerit 0-24 tunnise alalise seadistustega saab valida h/min ja min/sek vahel/ 24- tunnise vahemikuga reaalaja kell/ Muutuv vibratsiooni toon/ Muutuv ekraani kontrast/ Tööoperatsiooni ja hoiatuse kuvamine, nt kuum õli praadimise ajal/ Ohutustemperatuuri piirang/ Kõrbenud jäätmete sahtel/ Patenteeritud sisetemperatuuti mõõdiku hoidja/ Serveerimisuks eestpoolse ligipääsuga/ USB ühendus/ sujuv 7
see võrreldes inimtööjõu kasutamisega siiski kokkuhoidu. Ebaratsionaalsuseks ja seega kolmandaks suuremaks probleemiks võib pidada ka digitaaldokumentide väljatrükkimist alatise säilitamise tagamiseks. Mis kord juba on digitaalsena loodud, peaks minu meelest tänapäevaste tehniliste lahenduste juures olema võimalik ka digitaalsena säilitada, liiatigi võttes arvesse, et kogu digitaalset teavet polegi võimalik paberkandjale vormistada. Taolise olukorra süüdlaseks võib pidada kehtivaid õigusakte, mis ei reguleeri digitaaldokumentide pikaajalist säilitamist piisavalt ja üheselt. 6 5 Aas, K ja Kärberg, T. Loengumaterjal ,,Dokumendihalduse aktuaalsed probleemid" 30.03.2012, lk 13-14 6 Rahvusarhiiv. Digitaalarhiivinduse strateegia 2005-2010, lk 12
kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus. Ühiskonnaõpetus on kontsentriline õppeaine, millel on poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja ideede dimensioon. Kogu ainetsükli vältel rõhutatakse vajadust kujundada õpilastes: - ühiskondlike protsesside toimemehhanismide mõistmine; - hoiak, et ühiskonnaelu puudutavates küsimustes isikliku argumenteeritud seisukoha omamine on vajalik;
lepingud ja aktid allkirjastatakse vajalikus hulgas eksemplarides (asjast huvitatud osapoolte arvust) ametikiri allkirjastatakse kahes eksemplaris allkirjaga samal ajal kirjutatakse dokumendile ka kuupäev digitaaldokumentide allkirjastamine – digitaalallkiri on kohustuslik: nii et ettenähtud seaduses kirjaga võetakse endale kohustusi kirjaga antakse õigusi dokumentide allkirjastamisel digitaalallkirjaga võib kasutada isikutunnistusele kantud digitaalset allkirjastamist võimaldavat sertifikaati või muud digitaalkirja seaduse nõuetele vastavat sertifikaati digitaaldok allkirjastatakse esimesena. Digitaaldok ja paberkandjal dokumendi vastuolu korral kehtib digitaaldokument. digitaaldokumentide autentimine – digitaaldok asemel levib autentimine nii asutusevahelises kui ka asutuse enda dokumendihaldussüsteemis. Autentimine toimub ID- kaardile kantud digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaadi alusel
ID-kaardil on tänu tema standardsele krediitkaardiformaadile passi ees mitmed eelised - mahub rahakoti vahele kaartidega ühte taskusse ning ei lähe kasutades "kapsaks" nagu paberdokumendid seda tihtilugu tegema kipuvad. 4 Digi-ID Digitaalne isikutunnistus ehk Digi-ID on ID-kaardiga analoogiline kiipkaart, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja. Digi-ID ja sellele kantud sertifikaatide kehtivusaeg on kolm aastat. Digi-ID-d võib elektrooniliselt kasutada ID- kaardi kõrval paralleelselt. Digi-ID kasutamiseks elektroonilises keskkonnas ei ole vaja eraldi tarkvara, arvutile kehtivad samad nõuded ja töötab sama tarkvaraga, mis ID-kaardi puhul. Juhul, kui ID-kaart on kaotatud, varastatud või muutunud kasutamiskõlbmatuks ja isikul on olemas kehtiv Digi-ID, võib seda kasutada elektroonilises keskkonnas kaotatud, varastatud
Evalota- Liisbeth Link 11.a klass Raadioside Raadioside kujutab endast informatsiooni edastamist elektromagnetlainetega läbi õhu. Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet. Raadioside on juba selle sajandi algusest peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga. Juba esimestes, raadioseanssides kasutati digitaalset andmeedastust, seda telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval.
Seejärel protsess kordub... 40.Kuidas genereerida kolmnurkpinget? Vaja on operatsioonvõimendit, takistit, kondekat, kahte vooluallikat ja mingit kaadervärki, mis väljundi amplituudpingel + sisendi vastu vahetaks (ja vastupidi). OV-ga paralleelselt ühendatud kondekas garanteerib lineaarselt muutuva võimenduse ja kui väljundpinge on jõudnud amplituudväärtuseni lülitab eelpoolmainitud kaadervärk sisendi väärtuse vastupidiseks. Nii saamegi oma kolmnurkpinge. 41.Kuidas ehitada digitaalset generaatorit? 42.Kvartsgeneraator. Suure sageduse ja väikese võimsusega endaergutusega elektrongeneraator, milles sageduse stabiilsuse tagab piesokristall. Kasut ergutusgeneraatorina raadiosaatjates ja vastuvõtjates, kvartskellades jne. 43.Stabilitron. Gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. 44.Tugipingeallikas. Tugipinge on elektripinge, millega võrreldakse mingit teist elektripinget
Eesti Põhikaart Eesti Põhikaart on Eesti kaardisüsteemi alus ja selle eesmärk on katta kogu Eesti territoorium tervikliku digitaalse topograafilise andmebaasiga. Põhikaardistuse projekt töötati välja ja kinnitati 1991. a. Kaardistamise lähteandmeteks on aerofotod, välitööde materjalid, olemasolevad kartograafilised ning statistilised andmed. Projekti algusaastatel 1991-1995 toodeti kaardid käsitsi ehk arvutit kasutamata. 1996. aastal alustati põhikaardi digitaalset tootmist. Eesti Põhikaardi toodete autori- ja omanikuõigus kuulub Maaametile. Eesti Põhikaardi andmebaas sisaldab infot kommunikatsioonide (teed, elektriliinid jne), asustuse, hüdrograafia, reljeefi, toponüümide ja maakasutuse kohta. Andmebaasi täpsus ning detailsus vastab kaardimõõtkavale 1:10 000. Kogu Eestit kattev põhikaart koosneb ~550 kaardilehest mõõtmetega 50x50. Trükikaardi mõõtkavas 1:20 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 10x10 km
3) Hiir- hiir on arvuti riistvaraline osutusseade. 4) Informatsioon- Teave 5) Monitor- Monitoriks on nimetatud kuvarit, kuna see võimaldab saada tagasisidet arvuti tegevusest, seega kui kuvarit kasutatakse arvuti monitoorimiseks võib selle kohta öelda "monitor" 6) Mälu- Mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid. 7) Modem- Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 8) Personaalarvuti- Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 9) Tarkvara- Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või
vähendavad tunduvalt signaali tugevust. Parimal juhul peaks Wifi ruuteri ja arvuti vahel olema silmside. Siis on signaal maksimaalselt tugev. · Kui tegemist on majaga, siis paiguta ruuter võimalikult keskele võrku kasutavate arvutite suhtes 5. SÕNASTIK Marsruuter ehk ruuter on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside. Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid. WAN ehk laivõrk on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik
pildi edastamiseks mõeldud standard. DVI töötati välja Digital Display Working Group (DDWG) konsortsiumi poolt, et välja vahetada vananenud analoogkonnektorit- VGA-d[1]. DVI disainiti edastamaks digitaalsignaali pakkimata kujul kuvani. Ta on osaliselt ühilduv HDMI standardiga digitaalreziimis ning tagasiühilduv VGA-ga analoogreziimis. DVI standardit kasutatakse põhiliselt videokaartidel, monitoridel, digitaalsetel projektoritel ja televiisoritel. DVI liides kasutab digitaalset protokolli, milles pikslite valgustatus edastatakse kahendkujul. Kui kuva töötab loomuliku eraldusega, siis loeb kuvar iga piksli heleduse, värvi ning seab kuvapiksli samale heledusele ning värvile. Sellisel juhul vastab igale pikslile väljundpuhvris üks piksel kuvas. Võrdlusena võivad analoogsignaaliga iga piksli valgustust ning värvust mõjutada tema lähedal olevad pikslid, lisaks ka elektriline müra ja muud tegurid, mis analoogsignaali moonutavad.
6 Kuidas töötab tv pult? Saadetavaid infopuna kiirgustega pikkusega 0,75- 1,4 mikroon. See värvus on inimesele nähtamatu, aga levitatav puldi süsteemiga. Suures osas PDU puldis kasutatakse spetsiaalset mikroskeemi. Praegu on televiisoril vähe nuppe, kuid puldi peal on palju. Pultide jaoks mitme funktsioonideks peab olema raskem süsteem. See süsteem on sagedusmanipulatsiooniga käske signaali vedaja ja kodeerija. Praegu selle jaoks kasutatakse digitaalset töötlemist saatja mikroskeem moduleerib ja kodeerib signaale ja saaja (TV) dekoteerib ja demoduleerib selle signaali. Peale saadetud demodulatsiooni kasutatakse sageduse filtrit, et jagada signaale. Oote reziimis kõik skaneerimis liinid, kuna inimene vajutab nuppu. Pärast seda aktiveerib kõik protsessid ja süsteem genereerib väljund signaali. Meetod: (üks nupp ja üks liin) tavaliselt ei kasutata kuna tänapäevased puldid kasutavad palju erinevaid nuppe
arv) . Kui signaal nõrgeneb allapoole digivastuvõtja tundlikkuse taset, tekivad paratamatult häired väiksematest plokkidest (mosaiigist) kuni pildi kadumiseni . Digitaalsignaali oluliste eeliste hulka kuulub see , et seda on võimalik videokujutise kvaliteeti märgatavalt kahjustamata tugevasti tihendada , kokku pakkida (nagu digi- taalset audiosignaali nt MP3-tehnika abil) . Videoandmed on vaja tihendada selleks et, digitaalset telesignaali oleks võimalik olemasolevate kanalite kaudu üle kanda . Tihendamata digitaalse televisioonisignaali ülekandmiseks tarvis andmeedestuskiirust umbes 250 Mbit/s : PAL-kaadri edestamiseks läheb vaja 720X576X3 = 1244160 baiti (piksli iga värvi R,G,B jaoks 1 bait), vastavalt 1,244 MB; seega sekundis 25 X 1,244 =31 MB ehk 38X8=248 Mbit/s . Edastatava info mahtu vähendatakse juba videosignaali digiteerimisel .Nimelt
....10 Otsingusõnade loetelu...............................................................................................................11 2 Sissejuhatus Dokumendihaldus on valdkond, millega puutuvad kokku kõik asutused ja organisatsioonid ning elu jooksul valdav enamik inimesi. Teabe hulk maailmas kasvab pidevalt ning kõrvuti traditsioonilise paberdokumendiga kasutatakse kaasaajal selle jäädvustamiseks ühe enam digitaalset kuju elektroonilises keskkonnas. Laienevad võimalused on loonud vajaduse uue ameti, dokumendihalduri, kujunemiseks. (MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, 2014) Inimesed ja organisatsioonid vajavad üha enam oma igapäevases elus informatsiooni. Informatsioon võib esineda nende jaoks mitmel viisil. See võib olla paberil, andmebaasis tabelitena või failis pildina. Dokumendid on seotud kindla omanikuga, kas inimese või asutusega, kes neid teeb ja kasutab.
kullale, Etherom ja Zcash. (Bajpai, 2017) . 4 2. Krüptoraha minevik 1988. aastal avaldas Wei Dai kirjelduse “b-money”st, anonüümsest elektroonilisest hajutatud sularaha süsteemist. (Dai, 1998) Sama aja paiku oli Nick Szabo, arvutiteadlane, kes nüüd blogib rahaseaduste ja raha ajaloo kohta, üks esimestest inimestest, kes kujutas ette uut, digitaalset valuutat, mille ta nimetas “bit gold”iks ja mida mitmed peavad Bitcoini eelkäijaks. (Peck, 2012) Peale seda, kui b-moneyl ja bit goldil ebaõnnestus saada laialdast toetust jäi vaikseks kõik e-raha teemaga seotu. (Peck, 2012) Krüptoraha alguseks loetakse, aga tihti 2008. aastal Satoshi Nakamato poolt loodud Bitcoini, mis oli esimene detsentraliseeritud krüptoraha. 2008. aasta oktoobris avaldas Nakamato krüptograafiateemalises mailinglistis artikli "A Peer-to-Peer Electronic Cash
1.2 Kuidas CD'si kirjutatakse CD-R kettastel ei ole õnarusi ega tasasusi, selle asemel on sile läikivast metallist kiht, mis on valgustundliku kihi peal. Kui cd plaat on tühi, siis värv on läbipaistev. Valgus saab läbi kumada ja tagasi peegelduda metall pinnalt aga kui kuumutada kuivanud värvi kihti eraldiseisva sageduse ja tugevusega siis värv muutub läbipaistmatuks, see tumendub kohani kus valgus enam läbi ei pääse. CD kirjutaja töö on kirjutada digitaalset mustrit tühjale plaadile. 1.3 CD-R kettaajam Kettaajam, mille abil saab salvestada informatsiooni CD-R ketastele ja valmistada nii CD-ROM'e kui muusika-CD'sid. Need ajamid on saadaval suhteliselt odava raha eest ja neid on lihtne ühendada tavalise personaalarvuti külge. Koos ajamiga on muidugi vaja osta ka vastav tarkvarapakett. Sama seade võimaldab ka lugeda CD-ROM ja muusika-CD kettaid. 1.4 CD-RW (CD-ReWritable disk)
kvaliteet. Võrgukaart Võrgukaart (inglise keeles network card, network adapter või NIC - network interface controller) on osa arvuti või mõne muu seadme riistvarast. Võrgukaardid võimaldavad andmevahetust minimaalselt kahe seadme vahel. Kolme seadme omavaheliseks andmevahetuseks on kindlasti vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele võrgukaartidele. Modem Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali, ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. Sõna 'modem' on tuletatud inglise keele sõnadest modulate ja demodulate, mis tähendavad vastavalt 'moduleerima' ja 'demoduleerima'. Toiteplokk Toiteplokk on seade, mis muudab saadaoleva võrgupingega elektrienergia tarbijale sobiva pingega energiaks.
kaardid. Eesti Baaskaart: topograafiline kaart mõõtkavaga 1:50 000 kasutatakse geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks 1998 ei ole baaskaardi infot uuendatud. Eesti Põhikaart: topograafiline kaart Eesti kaardisüsteemi alus mõõtkava 1:20 000 Põhikaardistuse projekt töötati välja ja kinnitati 1991. aastal. Põhikaardi digitaalset tootmist alustati 1996. aastal. Alates 1997. aastast on kogu põhikaardi tootmise protsess digitaalne. 13. Võrrelge omavahel geograafilisi ja tasapinnalisi ristkoordinaate. Geograafilise laiuse ja pikkuse abil saab määrata mistahes punkti asukohta maakera pinnal või kaardil. Geograafiliste koordinaatide leidmiseks kasutatakse paralleele ja meridiaane ja neid esitatakse kraadides.
annaabi.ee 
