Majandusinfosüsteemid 1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. · Süsteemne käsitlus põhineb arvamusel, et süsteemi elemendid toimivad erinevalt, kui need on keskkonnast või tervikust eraldatud. · Mõtlemisviis, mis käsitleb meid ümbritsevas maailmas ja meis endis toimuvat/leiduvat süsteemidena ja süsteemidesse kuuluvana. · Näiteks: majandussüsteemid (kapitalism, turumajandus), õigussüsteem jne. 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). · Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum, mis on mitteamorfne ja terviklik. Süsteemi iseloomustavad elemendid ehk objektid, sidemed, hierarhia ja käitumine. Sageli on süsteemi piiritlemine keeruline. · Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise. · Joonised: Sisendiks on mingi ressurss, tegevus
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja
Sisemiste edu mõõdikute piirangud on viinud mõõdikute arendamisele, mis arvestavad ka muid s.t. väliseid dimensioone. Stenhar et al. (1997) pakkusid neljadimensioonilist projekti edu mõõtmise mudelit (vt. tabel 2). Mõõdikud võivad omandada erineva olulisuse erinevates projektides ning muutuda aja jooksul. Projekti ajal ja kohe peale selle lõppu peetakse tavaliselt olulisimaks efektiivsust. Aja möödudes muutub lihtsamaks hinnata projekti mõju teistele dimensioonidele. Stenhar et al. (1997) soovitavad, et juhtkond peaks ,,hindama projekti lühi- ja pikaajalist mõju ning analüüsima projekti tulemuslikkust kõigi nelja dimensiooni alusel." 6 Tabel 2. Projektiedu dimensioonid. DIMENSIOON KIRJELDUS Projekti Kas projekt lõpetati tähtaegselt? Hea mõõdik, kuna efektiivsus
informatsiooni ümberorganiseerimine ja kommunikatsioonitehnoloogia täiustamine selliselt, et külastajaga on võimalik suhelda loomuliku keele kaudu. Reaalsuseks muutuvad täislauselised semantilised otsingud ja vastused ning süsteemide automaatne kohanemine kasutaja harjumuste ning eripäradega (õppivad süsteemid). Veeb 3.0 tähendab intelligentset kommunikatsiooni inimese ja Interneti vahel. Selle juurutamisega on seotud aga ka mitmed erinevad probleemid ja ohud: 1) Hoomamatus - Automaatsed süsteemid peavad toime tulema tohutute infokogustega, mis juba praegu võrgus olemas on ning kasvavad üha 2) Hägusus - Tuleb tegeleda mõistetega, mis pole üheselt defineeritavad (noor, vana, pikk, lühike) 3) Määramatus - Erinevate täpsete hinnangute kombinatsioon võib omada erinevat tähendust, vajalik on tulemuste statistiline interpretatsioon
NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamine, teostamine ja
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgtehnoloogia, eriti infotehnoloogia areng. Trendid, mis otseselt mõjutavad ärielu, on üleminek tootmisühiskonnalt teenindusühiskonnale ja äri rahvusvahelistumine. Rahvusvahelistumine on teatud arengusuunad organisatsiooni kodumaal, naabermaades või teistes maades, mis organisatsiooni tegevust võivad mõjutada. Rahvusvahelistumine kui keskkonna komponent on paljudele organisatsioonidele väga oluline. See toob juhtidele nii võimalusi kui raskusi. Mõnedele tähendab see konkurentsi tugevnemist oma maa turul,
tootmise ladude puhul konsignatsiooniladude puhul jaekaubanduse ladude puhul hulgikaubanduse ladude puhul 32. Mis on laohoone efektiivse kasutamise seisukohalt hoiustamise tarvis kõige olulisem? lao põrandapinna efektiivne kasutamine lao tööalade efektiivne kasutamine lao ruumi efektiivne kasutamine laotehnika ja -riiulite efektiivne kasutamine 33. Milline mõju võib olla töötoimingute tulemustele alavalgustatud laos? väheneb komplekteerimis- ja pakkimistöö kiirus ja suureneb vigade arv komplekteerimisel väheneb igasuguste laotoimingute teostamise kiirus, suureneb vigade arv ja õnnetuste risk, tekib silmade väsimus väheneb tõstukite liikumiskiirus riiulikoridorides ja suureneb õnnetuste risk hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise kiirus suurenevad, kuna ülespoole
Kõik kommentaarid