Raadioside põhialused (0)

RAADIOSIDE PÕHIALUSED
Referaat
2013

Sisukord

Sidepidamisviisid 3
Raadioside 3
Ahelkommutatsioon 4
Pakettkommutatsioon 5
Sõnumikommutatsioon 5
Signaali parameetrid 5
Kasutatud allikad 6

Sidepidamisviisid

Tänapäeva telekommunikatsioonisüsteemid kindlustavad side pidamise globaalses ulatuses. Näiteks: Kosmoselaevadega peetakse sided sadade miljonitte kilomeetrite kaugusele. Telekommunikatsioonisüsteemi moodustavad omavahel seotud sidepidamiseks vajalikud tehnilsed vahendid ja nende kogumid. Süsteemi koostisosadeks on erinevad seadmed , sõlmed jms.
Sidepidamisviisid:

• Raadioside 
  
• kaabelside (elekterside, traatside) 
  
• kullerside
  
• signaalside
  

Raadioside

Raadioside kujutab endast informatsiooni edastamine elektromagnetlainetega läbi õhu.
Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet.
Raadioside on juba selle sajandi algusest peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga. Juba esimestes, raadioseanssides kasutati digitaalset andmeedastust, seda telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul.
Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitsides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks.
Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval.
Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil moduleerida ehk mingil viisil mõjutada. Raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz. Vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency ) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV- jaamad .

Ahelkommutatsioon

Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu andmed pakkettidena iga üks sealt, kus ta parasjagu paremini läbi saab, vaid ahelkommutatsiooni korral luuakse üks kindel liin , mida pidi informatsioon liigub. See üks kindel liin on siis kogu ühenduse vältel hõivatud, teised sinna ligi ei pääse.
Ahelkommutatsiooni 3 etappi on:

• ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja),
  
• andmete ülekandmine,
  
• ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine).
  

See meetod on hea telefoniühenduseks kuid andmeside jaoks ei ole eriti hea, kuna enamus aega on kanal tühi, samas teised ei saa kasutada. Kommutatsiooni sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space - division switching (NxN maatriks ), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Selle meetodi piirangud on: blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus , ‘ kaja ’, privaatne ligipääs.

Pakettkommutatsioon

Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum.
Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay , kasutab seda tehnikat . Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas , näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid .

Sõnumikommutatsioon

• Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku.
  
• Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama.
  
• Iga paketti vastuvõtmise ja saatmise vahele jääb pisikene aja pilu
  
• Sellest tulenevalt võib sellises sisesüsteemis olla suurem viide .
  

Signaali parameetrid

Igale signaalile seatakse mingisugused parameetrid. Seda on vaja selleks et kasutada iga sidekanalit võimalikult otstarbekalt. Signaali parameetrid määratakse ETSI poolt ja alati tuleb neid jälgida.

Kasutatud allikad

http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/sidepidamisviisid.html
http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/signaali_parameetrid.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Raadioside
http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/raadioside.html
http://wiki.wifi.ee/index.php/Raadioside