TV pult (0)

Tallinna Polütehnikum
“TV Pult ”
Referaat
Juhendas: Jevgeni Kurotškin
Juhendaja : E. Märtinson
Tallinn 2012
Sisukord
Sissejuhatus 3
Ajalugu 4
Kuidas kasutada tv pulti? 5
Kuidas töötab tv pult? 7
Moduleerimine 8
Kokkuvõtte 9
Kasutatud kirjandus………………………………………………………………….…10

Sissejuhatus

Pult on elektrooniline seade, mis juhib teist elektroonilist seaded. Tavaliselt see on väike karbike mis koosneb elektriskeemist ja paljudest nupukestest. Tal peab olema oma aku mis laseb töötada puldile autonoomses režiimis.
Võib juhtuda niimodi , et puldil on olemas juhi mis tähendab, et ta ei ole autonoomne seade, aga tv puldid tavaliselt töötavad ilma juhita ehk iseseisev seade. Puldiga võib juhtida kõike, näiteks: televiisor, arvutit, garaaži uksed, konditsioneerid, soojusjuhtivus , kosmoselaevu, DVD- mängija, audio mängija, foto- ja videokaamerad, mänguasju ja isegi autovõti on ka pult.
Pulte on erinevaid, on distantsioonilise juhtivusega, on televisiooni puldid on tavaliselt meie ajal autonoomsed seaded.

Ajalugu

Kõige esimene mainitamine puldist oli 1898 ja seda mõtles välja Nikola Tesla. Ta mõtles välja mehaanilise kraani tõstuki.
1956 aastal ameeriklane austriast sündinud Robert Adler mõtles välja juhtivuspuldi teleri jaoks Zennith space commander. Et lülitada kanaleid ja vahetada heli tase, „space commander” kasutas ultraheli , iga klikiga , pult andis välja oma hääle mis võttis vastu teler.
Aastas 1974 firmad GRUNDIG ja MAGNAVOX hakkasid müüma värvilised televiisorid koos uue puldiga. Need puldid kasutanud infropunast kiirgust samal ajal ta oli väga lihtne, seal oli ainult vajalikud nuppud: kanal edasi, kanal tagasi, heli tase ülesse, heli tase alla.
Raskemad ja targemad TV puldid on tulnud siis, kui telekanal BBC väljunud esimene teleteksti süsteemi. Et kasutada teleteksti oli vaja numbirt 0-st 9-ni, sest teleteksti lehed olid nummerdatud kolme arvelise numbriga.
Alguses kõik need „nutikad” puldid teleteksti jaoks oli juhtmelised, aga selle uue süsteemi populaarsus näitas, et oli vaja teha puldid juhtmevabad, et oleks mugav ja kiire kasutada telerit ja teleksti.

Kuidas kasutada tv pulti?

Kõigepealt tuleb sisestada pulti patareid .
Tavaliselt puldi jaoks on vaja kas AAA või AA formaadi patareid. Patareide kogus sõltub tootjast ja mudelist. Väga tihti kokku läheb kas üks või kaks patareid.
Peamised nupud:
Power on pealüliti see tähendab kui vajutad seda nuppu lülitub (näiteks) televiisor sisse ja välja.
Põhilised nupud on 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 0. Kanalite vahetamisek on olemas CH + ja CH – nuppud, mille abil me saame kiiresti vahetada kanalite positsioon. Helinupud on tavaliselt märgistatakse VOL + ja VOL - .
TV-AV nupp on vahetada sisse pordi, kas signaal tuleb TV antennist või teisest seadest, naiteks saab sisse lülitada mängukonsoli, videokaamerat või DVD mängijat. Uuemates televiisorites on olemas ka RGB ja HDRM kaablite sisse pordid ja nuppud.
Select nupp on tehtud kinnitamise jaoks. Tavaliselt selle nuppuga saab kinnitada oma valiku või kinnitada mingi funktsioon.
Menüü nupp tähendab palju funktsioone.
Tavaliselt menüü nuppude all saab teha erinevaid seadmeid, näiteks saab teha ekraani seadeid, süsteemi seadeid, kanalite seadmeid jne. kõik mis on seotud süsteemiga.
Mute nupp lülitab heli välja.
Teleteksti nuppud on tehtud selle jaoks, et puldi abil oleks võimalik mugavalt kasutada teleteksti.
Praeguses seisus on olemas ka „nutti“ puldid , sest tehnoloogia areneb iga aasta, ja telerite süsteemid ka arenevad koos. Näiteks uue Samsungi Smart TV puldil tehtud „ touch “ nuppud, mitte tavalised plastik või kummi nuppud. Mõned teleri puldid sisaldavad ka led display , kus on olemas kõik vajalik informatsioon.

Kuidas töötab tv pult?

Saadetavaid infopuna kiirgustega pikkusega 0,75- 1,4 mikroon. See värvus on inimesele nähtamatu, aga levitatav puldi süsteemiga. Suures osas PDU puldis kasutatakse spetsiaalset mikroskeemi. Praegu on televiisoril vähe nuppe , kuid puldi peal on palju.
Pultide jaoks mitme funktsioonideks peab olema raskem süsteem. See süsteem on
sagedusmanipulatsiooniga käske signaali vedaja ja kodeerija.
Praegu selle jaoks kasutatakse digitaalset töötlemist – saatja mikroskeem moduleerib ja kodeerib signaale ja saaja (TV) dekoteerib ja demoduleerib selle signaali.
Peale saadetud demodulatsiooni kasutatakse sageduse filtrit , et jagada signaale.
Oote režiimis kõik skaneerimis liinid , kuna inimene vajutab nuppu. Pärast seda aktiveerib kõik protsessid ja süsteem genereerib väljund signaali.
Meetod: (üks nupp ja üks liin) tavaliselt ei kasutata kuna tänapäevased puldid kasutavad palju erinevaid nuppe. Pärast nuppu vajutamist süsteem koostab saate mis sisaldab puldi ja nuppu koodi. Tavalised puldid ei omanda tagasi side süsteemi, mis tähendab et ta pult ei tea, kas signaal on jõudnud saajani või mitte. Selle pärast signaal saadetakse kuni sa sõrme nupu pealt ära ei võta. Pärast seda pult läheb jälle oote režiimi tagasi.

Moduleerimine

Tavaliselt puldis kasutatakse ühe ja sama modulatsioonisagedus ehk infrapunastsagedus. Selle sagedusele on seadistatud nii pult, kui ka saaja ehk TV. Modulatsiooni sagedused on tavaliselt standartsed – see on 36kHz, 38kHz, 40kHz, (Panasonic, Sony ). Haruldane arvatakse sagedus 56kHz (Sharp). Firma Bang &Olufsen kasutab 455kHz mis on kõige haruldane. Kui saatja ja saaja sagedused on erinevad see veel ei tähenda, et nad ei saa teine teist aru. Kui sagedused on erinevad, siis saade sügnaal muutub nõrgemaks.
Signaali edendaja on infrapunast valgusedioodi, mis omandab, oma modulatsiooni sagedust. Sageduse alatest 30 kuni 50 kHz tavaliselt kasutatakse infrapuna dioodi millel on olemas pikka laine sügnaalid 950nM, aga 455 kHz sagedus kasutab pikka laine infrapunast dioodi 870 nM-ga (nende pikkad lained ja suured sagedused on suunatud spetsialiseeritud saajale TSOP5700 ja TSOP7000).
Infrapunast signaalist saaja on tehtud, mitmest võimendist ja demoduleerijast, (sageduse detektorist) ja on tundlik signaalile kuni -90dB. Seega praktiliselt kõik infrapunast saajat omandavad infrapunast valgusfiltri (tume-punane läätsed või plastik).

Kokkuvõtte

TV pult on väga elukas seade, kuna ta väga tihti kukkub, või ükskõik mida temaga teevad, kas või õllepudelid avatakse.
Tavaliselt TV pult ei tööta siis, kui:

• Patareid on tühjad (kõige tavalimad rikked)
  
• Puldi peal maha kallatud mingi vedelik ja nuppud kleepudunud
  
• Löögi eest on katki läinud mingi osa, või isegi infrapunane valgusdiood
  
• Väga tihti kasutuses lähevad katki nuppu skeemid või saatjad
  
• Muda , tolm või rasv mis saab puldi korpuse sisse ja rikkub mikroskeemi.
  

Et, kui me tahame et pult töötaks korralikult väga kaua, meil lihtsalt on vaja olla natukene hoolikumad ja kontrollida üks kord aastas TV puldi batareid.
Kasutatud kirjandus
http://altor1.narod.ru/Articles/IRC.pdf
http://avrdevices.ru/usb-ik-primnik-na-avr/
http://teletehnika.km.ru/articles.php@id=38
http://www.lirc.org/receivers.html
10