Eesti kartograafiline süsteem (0)

Eesti kartograafiline süsteem
Eesti  kartograafia  oli enne II maailmasõda võrdne teiste Euroopa riikidega.1940.a likvideeriti Eesti
kartograafiateenistus   Nõukogude   võimu   poolt.   Nõukogude   võimu   ajal   tehtud   kaardid   olid
venekeelsed ja salastatud, avalikuks kasutamiseks väljaantud kaardid olid aga moonutatud.
Eesti   taasiseseisvumisega   moodustati   1990.a  Maa-amet  ning   selles   geodeesia   ja   kartograafia
osakonnad.  Alates   1992.a   on    lõpetatud    Eesti   territooriumi    kaartide    ja    geodeetiliste    andmete
salastamine.
Eestis kasutusel olevad kartograafilised projektsioonid
Eestis on praegu kasutusel kaks kartograafilist  projektsiooni :
-   Transversaalne  Mercatori  projektsioon   (TM-BALTI)  kogu Baltikumi jaoks telgmeridiaaniga
24°ellipsoidil GRS-80. Selles projektsioonis on välja antud Eesti  Baaskaart
- Lamberti konformne  kooniline  projektsioon (L-EST)
telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80, mida kasutatakse Eesti Põhikaardi ja omavalitsuskaartide
koostamiseks
Eesti Baaskaart
Eesti Baaskaart on  topograafiline  kaart  mõõtkavas  1:50 000, mis valmis aastatel 1993 - 1996 ( digi -)
-1998 (trükikaart) Eesti-Rootsi ühisprojekti raames.  Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn
"baasinfot",   mida   on   võimalik   kasutada   geoinfosüsteemide   ning   mitmesuguste   teemakaartide
aluseks.   Baaskaart   on   TM-BALTI   projektsioonis.   St,   et   on   moodustatud   ühtne   Baltimaade
kaardisüsteem, mis liitub hästi ka vastavate Euroopa süsteemidega.
Baaskaart on nii   digitaal - kui trükiversioonis.  Digitaalse andmebaasiga baaskaart on koostatud
kaugseire   andmete   alusel  ja   valmistatud   1:50   000   mõõtkavaliste   mustvalgete   ortofotode
interpreteeringute   järgi.   Kaart   on   ette   nähtud  erialaste   andmekaartide   aluseks,   kuna   teda   on
võimalik   pidevalt   kaugseire   abil   täiendades   hoida   kaasaegsena.   Reljeef   (kõrgused)   on
transformeeritud vanadelt kaartidelt. Trükikaardi  viimased  lehed ilmusid aastal 1998. Kogu riiki
kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50cm paberil ehk 25x25km maapinnal.
Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon
  Referentsellipsoid : GRS-80
 Projektsiooni parameetrid:
1. telgmeridiaan  L = 24°00'
2. mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996
 Süsteemi parameetrid:
1. lähtepukti  geodeetilised koordinaadid:
B0 = 00°00', L0 = 24°00'
2. lähtepunkti  ristkoordinaadid :
x0 = 0 m, y0 = + 500 000 m
Projektsioonist tingitud  mõõtkava  moonutus telgmeridiaanil on 1:2500. Maksimaalsete moonutuste
piirkonda jääb selles projektsioonis Lääne-Eesti.
Baaskaarti kasutavad:
 loodusressursside ja keskkonnauuringutega tegelevad asutused, GIS, statistika ja rahvaloendus,
  riigikaitse , merelaevandus, transport, maareform jne
Baaskaart võimaldab kiiresti toota satelliidifotodel põhinevaid kaarte, kasutades  olemasolevat  infot
(reljeef, hüdrograafia, teed, kohanimed)
Eesti Põhikaart
Eesti Põhikaart  on Eesti kaardisüsteemi alus ja selle eesmärk on katta kogu Eesti  territoorium
tervikliku digitaalse topograafilise andmebaasiga. Põhikaardistuse projekt töötati välja ja kinnitati
1991.   a.   Kaardistamise   lähteandmeteks   on   aerofotod,   välitööde   materjalid,    olemasolevad
kartograafilised ning statistilised andmed. Projekti algusaastatel 1991-1995 toodeti kaardid käsitsi
ehk arvutit kasutamata. 1996. aastal alustati põhikaardi digitaalset tootmist. Eesti Põhikaardi toodete
autori-   ja   omanikuõigus   kuulub   Maaametile.  Eesti   Põhikaardi   andmebaas   sisaldab   infot
kommunikatsioonide   (teed,    elektriliinid    jne),   asustuse,   hüdrograafia,   reljeefi,   toponüümide   ja
maakasutuse  kohta. Andmebaasi täpsus ning detailsus vastab kaardimõõtkavale 1:10 000. Kogu
Eestit kattev põhikaart koosneb ~550 kaardilehest mõõtmetega 50x50. Trükikaardi mõõtkavas 
1:20 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 10x10 km. Digitaalse kaardi põhimõõtkava on 1:10 00,
mida kasutatakse  infosüsteemide  loomiseks (GIS). Olenevalt reljeefi iseloomust, on horisontaalide
lõikevaheks 2 või 4 meetrit. Põhikaardi uuendamine toimub iga 10-15 aasta järel. Eesti Põhikaart
peab rahuldama  uurimis - ja projekteerimistööde,  registrite , loodusvarade, uuringute, riigikaitse ja
elanikkonna   vajadusi.   Kaardi   järgi   peab   saama   määrata   maastikuobjektide   geograafilisi   ja
ristkoordinaate,   absoluutseid   kõrgusi,   maastikuobjektide   ja   haldusalade   paiknemist   ja   nende
põhiandmeid. Eesti territoorium on ida-lääne suunas pikem kui põhja-lõuna suunas, seepärast on
Eesti Põhikaart koostatud Lamberti konformses koonilises projektsioonis. Projektsiooni moonutuste
vähendamiseks on puutekoonuse asemel kasutatud lõikekoonust referentsellipsoidil GRS-80.
Projektsiooni parameetrid on järgmised:
1. koonuse lõikeparalleelid:
BL=58°00’ ja BP=59°20’
2. keskmeridiaan: LK=24°00’00’’
Kujutise mõõtkava on õige lõikeparalleelidel, mis on moonutuste nulljooneks
Kujutis on vähendatud lõikeparalleelide vahelisel alal ja suurendatud lõikeparalleelidest väljaspool.
Põhikaardi tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem on
L-EST97, mille parameetrid on:
1. x- telg on kollineaarne  LAMBERT -EST
keskmeridiaaniga
2. lähtepunkti geodeetilised koordinaadid:
B0=57°31’03.19415’’ ja L0=24°00’
3. lähtepunkti ristkoordinaadid:
x0= +6375 000 m ja y0=+500 000m
Kaardilehtede nomenklatuur
Kaardilehtede nomenklatuuriks nimetatakse  numbrite (tähtede) kombinatsiooni , mis kujutab 
kaardilehe aadressi maakeral.
Eesti Baaskaardi nomenklatuur
Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Kaardilehed on 
orienteeritud telgmeridiaani järgi, x- koordinaat  suureneb põhja- ja y-koordinaat ida suunas.
1:200 000 leht jagatakse  neljaks , saades  1:100 000  lehe numbri, mis on kolmekohaline (näiteks
641). 1:100 000 leht jagatakse neljaks, saades  1:50 000  kaardilehe numbri, mis on neljakohaline
(näiteks 6411), mis on Eesti Baaskaardi leheks.
Eesti Põhikaardi nomenklatuur
Kui jaotada 1:200 000 kaardileht 100 väiksemaks ruuduks ( numeratsioon algab alt vasakust 
nurgast), siis saame 1:20 000 Eesti põhikaardi lehe. Põhikaardi 1:20 000 number on 4-kohaline ning
koosneb kahest osast Kahte numbrit omavahel eraldatakse  punktiga , nt 64.10.
Rastri  saamisvõimalused
• Fotod:  aerofoto , kosmosefoto
• Kaartide skaneerimine
• Raster  piltide / kaartide ühendamine
GEOGRAAFILINE INFOSÜSTEEM
GIS
Erinevus kartograafia ja GIS vahel on:
 kartograafia ülesandeks on Maa reaalsusmudeli võimalikult täpne esitamine. GIS’i eesmärk on 
ruumisuhete analüüsimine. GIS on välja kasvanud digitaalkartograafiast.
GIS'i arenguga on laienenud tema kasutusalad
Peamised päringute liigid, mida GISiga tehakse, on:
• asukohapäringud Mis asub asukohas ...?
• otsingupäringud Kus asub objekt ...?
• trendipäringud Mis on muutunud ... jooksul?
• teekonnapäringud Milline on parim tee ...?
• klassifitseerimispäringud Mis tüüpi on piirkond ...?
 modelleerimispäringud Mis juhtub kui ...?
GIS sai alguse 1960. aastal, kui leiti, et kaarte saab programmeerida  lihtsate  koodidega ja  salvestada
arvutisse. Varem joonistati iga kaart käsitsi - isegi väikesed muudatused kaardil nõudsid uue kaardi
loomist. Digitaalkartograafia arenguga kaasnes võimalus määrata ja asetada kaardile kihte.
GIS võimaldab:
• kaarte automaatselt genereerida
• hallata arvutikaarte
• töödelda korraga graafilisi ja mittegraafilisi andmeid ning
tulemusi graafiliselt esitada
• analüüsida asukohaga seotud infot