Süntesaatori areng läbi aegade (0)

Süntesaatori areng 
läbi aegade
Jaspar Raissar
8 Klass
Ruila  Põhikool
Süntesaator
kõnekeeles ka sünt on muusikasmuusikainstrument, mille abil on võimalik 
luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli 
muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli 
imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub.
Süntesaatori töö põhineb helisünteesil.
Süntesaatorid jagunevad  riist - ja tarkvaralisteks süntesaatoriteks . 
Riistvaralised süntesaatorid jagunevad  analoog - ja 
digitaalsüntesaatoriteks.
Süntesaatori kontrollerina kasutatakse enamasti klaviatuuri, 
kontrollnuppudega paneeli, lintkontrollerit, hiirt või arvuti sõrmlauda. 
Klaviatuur  võib olla süntesaatoriga integreeritud või ka eraldi aparaat, mis 
võib olla ühendatud ühe või mitme süntesaatori või 
arvutiga MIDI, USB või FireWire ühenduse abil.
Heli ja helisüntees
Süntesaatorite töö põhineb erinevatel helisünteesi meetoditel.
Kõik helid moodustuvad mingist kombinatsioonist siinustoonidest, mida 
heli koostisosana nimetatakse osahelideks.  Helile  iseloomulikku osahelide 
kombinatsiooni nimetatakse helispektriks. Komplekssete helide 
analüüsimiseks kasutatakse Laplace'i transformatsiooni ja Fourier' 
transformatsiooni. Akustilise heli erinevatel osahelidel on erinev 
võnkesagedus. Üksikute osahelide helitugevusest sõltub heli tämber. 
Akustilise heli tämber muutub ajas, seda põhjustab üksikute osahelihelide 
helitugevuste vahekorra muutumine. Kõrgema võnkesagedusega osahelid 
vaibuvad tüüpiliselt kiiremini kui madala võnkesagedusega osahelid. 
Sünteesitud heli "kõlab õigesti", kui võetakse arvesse akustilise heli 
omadused nii võnkesageduse kui ka helitugevuse valdkonnas. Üks 
olulisemaid heli iseloomustavaid suurusi heli amplituudi kõvera mähisjoon. 
Heli tämbri muutmiseks kasutatakse süntesaatorites ADSR mähisjoone 
mudelit.
Areng enne ja vahetult pärast II 
maailmasõda
1906 ehitas Thaddeus Cahill telharmooniumi.
1937.aastal  leiutas  Ivor 
Darreg mikrointervallilise "Elektroonilise 
klaviatuuroboe".
1937-1957 tegeles vene  teadlane  Jevgeni 
Murzin süntesaatoriga ANS, mida ehitati ainult 
üks eksemplar, mis asub praegu Lomonossovi 
nimelises 
Areng pärast II maailmasõda. 
Moodulsüntesaatorid
1940-ndate lõpus, 1950-ndate alguses ehitasid   Hugh  Le Caine, John Hanert, Raymond   Scott , helilooja  
Percy Grainger koostöös Burnett Cross'iga ning teised suure hulga erinevaid automatiseeritud 
elektroonilise  muusika  kontrollereid
1958 valmis  Columbia -Princetoni Elektroonilise  Muusika  Keskuses  New  Yorgis hiiglaslik "RCA Mark II 
Sound  Synthesizer", mis ainuüksi ei produtseerinud muusikat, vaid oli ka täielikult programmeritav. 
RCA produtseeris nii heli kui ka muusikat. Uut tüüpi helisid  tekitati käsitsi juhitava vaakumtorude 
süsteemi abil. Sarnaselt mehhaanilisele klaverile kasutati perforeeritud paberlindi sekventsereid, mille 
abil kontrolliti heliallikat ja filtreid.
1958 ehitas Daphne Oram BBC raadiotehases süntesaatori, mille puhul kastutati Oramics- tehnikat , 
mida kontrollisid joonistused 35 millimeetrilisel filmilindil. Seda süntesaatorit kasutati BBC-s aastaid.
1960-ndatel olid süntesaatorid arenenud niivõrd, et neid võis mängida reaalajas, kuid neid leidus oma 
hiiglaslike mõõtmete tõttu vaid üksikutes stuudiotes. Need süntesaatorid olid tavaliselt konfigureeritud 
moodulitena eraldi signaaliallikate ja protsessoritega, mis olid omavahel ühendatud pistikute-kaablitega 
või muul meetodil ja mida  kontrollis ühtne kontrollseadeldis.
1950-ndate lõpus, 1960-ndate alguses ehitatud  varased  süntesaatorid olid enamasti 
eksperimentaalsed  spetsiaalselt ehitatud aparaadid, mis tavaliselt põhinesid moodulkontseptsioonil. 
Selliseid  instrumente  ehitasid Don Buchla, Hugh Le Caine, Raymond Scott ja Paul Ketoff. Vaid Don 
Buchla  arendas hiljem välja kommertsiaalse moodulsüntesaatori .
1970-ndatest alates hakati kasutama PCM sünteesi, alguses bittide 
arvuga 1 kuni 32, kuid tänapäeval on kõige tavalisemad formaadid 16 ja 
24 bitti , kasutades 32 bitti vaid kõrgema kvaliteediastme saavutamiseks.
1970-ndate lõpus, 1980-ndate alguses oli suhteliselt lihtne ehitada oma 
süntesaator. Jooniseid publitseeriti elektroonikaharrastajate ajakirjades 
näiteks Elektori poolt avaldatud formantmoodulsüntesaator DIY, mis oli 
Moogi süsteemi klooniks nind toodeti terveid konstruktoreid, näiteks 
firmade Paia USA ning Maplin Electronics UK poolt. Kuigi tihti oli nende 
konstruktsiooniideed üle võetud algselt harrastajate poolt konstrueeritud 
süntesaatoritelt. Näiteks Maplin 5600 oli tegelikult austraalia teadlase 
Trevor Marshall'i looming.
Akustilist heli füüsikaliselt 
modelleerivad süntesaatorid
1980-ndate lõpus hakati  tootma  süntesaatoreid, mille tööpõhimõtteks oli 
akustilise heli füüsikaline modelleerimine .
1989, innustatuna sagedusmodulatsiooni patendi  kasutamise edukusest, 
allkirjastas  Yamaha Stanfordi Ülikooliga lepingu arendada ühiselt digitaalset 
helisünteesi. Sellest tulenevalt osad tehnoloogiliste üksikasjadega seotud 
patendid kuuluvad Stanfordi Ülikoolile ja osad Yamahale.
1994 alustas Yamaha esimeste heli füüsikalisel modelleerimisel põhinevate 
süntesaatorite tootmist, millest esimene oli "Yamaha VL-1"
Süntesaatorid ja MIDI
1981 tegi Sequential Circuits'i insener  Dave  Smith ettepaneku võtta 
kasutusele digitaalsete elektrooniliste muusikainstrumentide tootjate ühine 
kommunikatsiooniprotokoll MIDI, mille abil on lihtne ühendada ja juhtida 
erinevate tootjate  digitaalseid muusikainstrumente. 1983 võeti 
tänapäevani  tegutseva  digitaalseid muusikainstrumente tootvate firmade 
konsortsiumi MIDI Manufacturers Association poolt kasutusele MIDI 
(Musical Instrument  Digital Interface ), digitaalse elektroonilise heli 
seriaalne kasutajaliides ja kommunikatsiooniprotokoll.
Süntesaatorid Eestis
Ilmselt kõige tuntumaks süntesaatoriks on Eestis "Normas" valmistatud 
lastesünt "Pille". Nõukogude perioodil oli kaubanduses saada ainult vene 
päritolu süntesaatoreid nagu näiteks 
Polivoks, Aelita, Junost, Elektroonika jne, siiski liikus Eestis mustal turul 
üksikuid lääne süntesaatoreid. Muuhulgas oli Linnahalli stuudios Prophet 
5 ja Roland Jupiter , mida võib kuulda mitmetel tol ajal väljaantud 
heliplaatidel.
Pilte

Document Outline

• Süntesaatori areng läbi aegade
• Süntesaator
• Heli ja helisüntees
• Areng enne ja vahetult pärast II maailmasõda
• Areng pärast II maailmasõda. Moodulsüntesaatorid
• Slide 6
• Akustilist heli füüsikaliselt modelleerivad süntesaatorid
• Süntesaatorid ja MIDI
• Süntesaatorid Eestis
• Pilte