SEC - Simple Event Correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti SOA – System Outage Analysis- ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI ITIL - IT infrastructure library - infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab üksikasjalikke kirjeldusi mitmetele olulistele IT-tavadele, põhjalikke kontrollnimekirju, ülesandeid ja menetlusi, mida on võimalik kohandada mis tahes IT-organisatsioonis. PIR - Post-implementation review - Läbivaatus, mis koostatakse muudatuse või projekti juurutamise järel RFC – Request for Change Ametliku muudatuse ettepanek CFIA – Component Failure Impact Analysis - Aitab määrata CI tõrke puhul mõju IT teenustele
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
· informatsiooniteooriaga · süsteemiteooriaga · tehisintellekti ja ekspertsüsteemidega. Enamik käsitlusi paigutab siiski infoteaduse sotsiaalteaduste, loodusteaduste või humanitaarteaduste alla. Loodusteadus Paisley (1990) väidab, et infoteaduse ajalooline areng on seotud loodusteadustega, sest mõned varased uuringud pärinevad loodusteadustest. Leitakse, et infoteadus on seotud loodusteadustega eelkõige infotehnoloogia, arvutite ja nendega seotud teooriate kasutamise tõttu. Sarasevic (1992) väidab, et infoteadus on lahutamatult seotud infotehnoloogiaga ning infoteadus sõltub IT võimalustest. Sellegipoolest pole keegi veenvalt tõestanud, et infoteadus on loodusteadus. Harmon (1990) on kirjutanud ühe vähestest artiklitest, mis arutleb raamatukogu ja infoteaduse seoseid loodusteadustega ja teadmustehnikaga. Tema definitsioon seob infoteadusega bioloogilised ja füüsikalised süsteemid.
Olulise osa logistika ja tarneahela juhtimise sisust moodustab protsessi- ja operatsiooni- juhtimine. Protsesside tõhusa kavandamise, käivitamise ja juhtimiseta on võimatu saavutada edu nüüdisaegsete tehnoloogiate, transpordimasinate ja infotehnoloogia kasutamisega. Riigisisene ja rahvusvahelises ulatuses toimuv ostmine, transport ja ladustamine on mõel- damatud õiguslike regulatsioonideta. Eriti tähtsad on rahvusvahelises ulatuses kehtivad õigus- likud regulatsioonid mitmesuguste konventsioonide, eeskirjade ja üldtingimuste kujul. Enamik
Olulise osa logistika ja tarneahela juhtimise sisust moodustab protsessi- ja operatsiooni- juhtimine. Protsesside tõhusa kavandamise, käivitamise ja juhtimiseta on võimatu saavutada edu nüüdisaegsete tehnoloogiate, transpordimasinate ja infotehnoloogia kasutamisega. Riigisisene ja rahvusvahelises ulatuses toimuv ostmine, transport ja ladustamine on mõel- damatud õiguslike regulatsioonideta. Eriti tähtsad on rahvusvahelises ulatuses kehtivad õigus- likud regulatsioonid mitmesuguste konventsioonide, eeskirjade ja üldtingimuste kujul. Enamik
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
Kõik kommentaarid