Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mobiilside (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mobiilside
Mobiilside
Alguse sai mobiilside 1930 aastal kui
mobiilside tugijaamad võtsid enda alla terve
auto pakiruumi.
Seda kasutasid politsei ja sõjavägi.
Üks tugijaam suutis korraga teenindada 25
kõnet.
Sellised saatjad olid suure võimsusega.
Mobiilside 2
1981 tutvustati juba uut kärgsidel põhinevat
tehnoloogiat NMT (Nordic Mobile
Telephone).
See baseerus analoogsidel, kuid tänapäeva
kasutatakse digitaalset sidet.
Ameerikas võetakse kasutusele aga AMPS-
süsteem ­ Advanced Mobile Phone Service
Mobiilside 3
Tänapäeval kõige kiiremini arenev
valdkond on mobiilside.
Telefoni abil mitte ainult ei helistata vaid ka
teostatakse muid operatsioone.
Hetkel kasutatakse GSM telefone.
Need töötavad tavaliselt sagedusel
900/1800/1900 MHz.
Mobiilside 4
Eestis on kasutusel vaid 900/1800 MHz
sagedused.
Telefoni abil saab lisaks rääkimisele ka
Interneti külastada, kaitsta oma autot jne.
Interneti kasutamiseks on vaja, et telefon
omaks GPRS toetust.
Kõik uued telefonid omavad seda.
Mobiilside 5
Lisaks sellele saab telefoni abil saata ka
sõnumeid nii SMS kui ka MMS-e.
Telefonid omavad ka erinevaid liideseid
mille abil saab neid ühendada teiste
seadmetega.
Liidesed on kas IrDA või Bluetooth.
Nende liideste abil saavad telefon ja arvuti
omavahel suhelda.
Mobiilside 6
Nii saab telefon olla ka modemiks, mille
abil saab minna Internetti.
Maksta tuleb samadel tingimustel nagu
kasutaksite GPRS teenust telefonis.
Maksate iga allalaaditud "Mega" eest.
Telefonile saab lasta ka saata maile, et teada
saada millal teie kirjakasti tuleb kiri.
3G
GSM lahendused ei ole kuigi kiired
tänapäevaseks andmeedastuseks.
Selle abil ei saa saata reaalajas videoid ja
muusikat.
Selleks, et seda teha saaks tuleb kasutusele
3G ­ kolmas põlvkond.
Selle tehnoloogia abil on andmeedastus
palju kiirem.
3G2
Hetkel arendatakse kõige rohkem UMTSi.
See on Universal Mobile
Telecommunications System.
Seda aitavad arendada kõik maailma
juhtivad arvuti- ja mobiilside tootjad.
See tehnoloogia suurendab andmeedastuse
kiirus ja lubab ka videoid saata üle
mobiilside võrgu.
3G3
Iga3G telefon omab kiiremat
andmeedastust ja muid lisateenuseid mida
GSM telefon ei võimalda.
Helistamise omadused oma ka UMTS puhul
samad mis praegusel GSM telefonil.
Hetkel on andmeedastuse kiiruseks
2Mbit/sek.
See on kiirem kui enamus ADSL ühendusi.
3G4
Kasutades UMTS-i peaks edaspidi saama
näha ka helistaja pilti ja näha millega ta
helistamise ajal tegeleb.
Tulevikus peaks UMTS hind muutuma
odavamaks kui praeguse GSM telefoni
hind.
See tähendab seda, et osad teenused, mida
kasutame üle GPRS muutuvad odavamaks.
3G5
Eestis on loota korralikku 3G võrku alles
aastal 2005.
Kuna tegemist on uue ja kalli tehnoloogiaga
siis esialgu on selle hind eestlastel kallis.
Arenedes muutub hind aga järjest
vastuvõetavamaks.
Jaapanis on 3G ja GSM võrgu hinnad juba
peaaegu samad.
3G6
Jaapanis on 3G võrgud haaranud enda alla
juba 96% kogu elanikkonnast.
Itaalias on aga see tehnoloogia kolmandiku
võrra kallim kui vana GSM tehnoloogia.
Eesti hinda veel ei teata.
Esimene 3G võrgu katsetus on aga tehtud ja
see õnnestus.
GSM ja 3G võrdlus
3G tagab parema kvaliteedi ja suurem hulga
kliente kui GSM.
3G lubab saata suuremamahulisi sõnumeid
kui GSM.
3G võimaldab videokonverentsi, mida GSM
ei luba.
3G on kallim kui GSM.
Vasakule Paremale
Mobiilside #1 Mobiilside #2 Mobiilside #3 Mobiilside #4 Mobiilside #5 Mobiilside #6 Mobiilside #7 Mobiilside #8 Mobiilside #9 Mobiilside #10 Mobiilside #11 Mobiilside #12 Mobiilside #13 Mobiilside #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Koolimaterjal Õppematerjali autor
KOKKUVÕTE POWERPOINDINA

Sarnased õppematerjalid

Mobiiliside ja GPRS
32
ppt

Mobiiliside ja GPRS

Mobiiliside ja GPRS Koostas: Andres Ader AA-31 2006 õa. Mobiiliside Raadiolaineid kasutati sides esmakordselt üle 100 aasta tagasi, reaalne mobiilside katsetamine algas 1940. aastatel. 10­15 aastat tagasi muutusid algselt eelkõige sõjaväe ja salateenistuste jaoks evitatud süsteemid laiatarbekaubaks. Mobiiliside Mobiiltelefonitöö põhineb kahesuunalisel ühendusel kaasaskantava telefoniaparaadi ja tugijaama vahel. Mobiiliside Tugivõrgu moodustavad statsionaarsed saate-vastuvõtujaamad, koos keskse arvutiga hoiavad need mobiiltelefonide liikumisel silma peal ja vajadusel vahetavad

Arvutivõrgud
Mobiiltelefon
11
docx

Mobiiltelefon

suhtumist praegusesse, odavasse ja vabalt taskusse mahtuvasse tehnoloogiasse. Mobiiltelefonide ajalugu on lühike, aga areng selles tööstusharus on olnud väga kiire. Kui tänapäeval on mobiiltelefon igapäevane tarbeese, siis tosin aastat tagasi oli tegemist pigem prestiizi rõhutamise ja staatuse sümboliga. Esimesed mobiiltelefonid Eestis kaalusid kuni 3,5 kg. Võrdluseks olgu öeldud, et nüüdsel ajal kaaluvad need 100 g ümber. Eesti mobiilside ajalugu sai alguse 1991. aasta kevadel, kui Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena alustas tööd Eesti Mobiiltelefon (EMT). Esimene värvilise ekraaniga telefon tuli turule 1997. aastal. Selleks oli Siemens S10 ning sellel oli 4 erinevat värvi Esimene nutitelefon (puutetundlik telefon) tuli välja aastal 2007, selleks oli iPhone. Juba 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson

Side
Arvutivõrkude Referaat
19
odt

Arvutivõrkude Referaat

2001.a. ja see võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. Suur andmeedastuskiirus annab mobiilkommunikaatorite, pihuarvutite ja sülearvutite omanikele võimaluse korraldada videokonverentse ja kasutada interaktiivseid veebisaite ning muid taolisi lahendusi. GPRS põhineb GSM (Global System for Mobile Communications) süsteemil ja täiendab olemasolevaid mobiilside teenuseid nagu kõneteenus ja SMS (Short Message Service ­ lühisõnumiteenus). Teoreetiliselt peaks GPRS tulema kasutajale odavam kuikanalikommutatsiooniga süsteemi kasutamine. Kasutajale peaks olema lihtsam pakkuda ka mitmesuguseid uusi rakendusi, sest kaob vajadus vahetarkvara järele, mis seni pidi sobitama tavalise juhtmetega telefonivõrgu suuremat andmeedastuskiirust mobiilvõrgu väiksema kiirusega. GPRS võimaldab virtuaalse privaatvõrgu (VPN)

Arvutivõrgud
Side eksami spikker
20
pdf

Side eksami spikker

kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. ­ 25/5=5 operaatorit max 35. Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz? ­ 120/2/5=12 max 36. Kolmanda põlvkonna mobiilside võrkudes võib terminaal võtta infot vastu mitmelt tugijaamalt.Millised on moodustunud raadiokanali parameetrid ja kuidas vahetatakse tugijaama. 37. Kujutise ülekandel lepitakse kokku põhiparameetrid. Millised on enamlevinud kujutiste ülekandestandardid ja neile vastavad ülekantava digiinfo mahud? 38. Lairiba CDMA võrgus eraldatakse sidekanaleid kasutades kanalitele eraldatud koode. Millised on sidekanali parameetrid füüsilise

Side
Arvuti võrgu referaat
8
doc

Arvuti võrgu referaat

sisend/väljundporte. Need on sageli RISC-põhised ning neid kasutatakse tööstuslike seadmete ja protsesside juhtimiseks reaalajas. GSM (Global System for Mobile communications) - GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs ­ Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle-euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI ­ European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a. Järgmisel aastal alustati esimese GSM kommertsteenuse pakkumist ning 1993.a. töötas juba 36 GSM võrku 22 riigis. Kuigi GSM on Euroopa standard, ei piirdu tema kasutamine ainult Euroopaga. Üle 200 GSM-võrgu tegutseb 110 riigis üle maailma (k. a. DCS1800 ja PCS1900)

Arvutivõrgud
Side teooria
24
docx

Side teooria

kiire muutmine, spetsifikatsiooni nii et uhe signaali ulekandeks kasutatakse paljusid 802.11g erinevaid Bluetooth: sageduskanaleid. Kanalite kasutamise jarjekord on 1998. a. Ericssoni, Inteli, Nokia ja Toshiba teada nii koostoos valja saatjale kui vastuvotjale. Spektrilaotuse eelised tootatud mobiilside spetsifikatsioon. See kirjeldab, fikseeritud kuidas kandevsageduse kasutamise ees on jargmised: mobiiltelefonid, sulearvutid ja elektronmarkmikud · Spektrilaotusega signaaliedastus on vaga (PDA) saavad mura- ja lihtsal viisil andmeid vahetada nii omavahel kui hairekindel, sest signaali kokkukogumisel ka kodu- voi

Side
Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused-
12
docx

Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused !

· · · · GSM telefon: · GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs ­ Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle- euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI ­ European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a. Järgmisel aastal alustati esimese GSM kommertsteenuse pakkumist ning 1993.a. töötas juba 36 GSM võrku 22 riigis. Kuigi GSM on Euroopa standard, ei piirdu tema kasutamine ainult Euroopaga. Üle 200 GSM-võrgu tegutseb 110 riigis üle maailma (k. a.

Telekommunikatsionni alused
Side eksami materjal
4
doc

Side eksami materjal

1. Kihiline arhitektuur: kuidas see tekib ja milleks see hea on? 3-kihiline mudel: *rakendused, *arvutid, *võrk. Kihtide vaheline suhtlemine toimub läbi SAP-punktide (Service Access Point). Selle 3-kihilisele mudelile oleks vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkihid suhtlevad omavahel, kus alumine

Side




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun