mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo(tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati).
Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip-ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. 4. Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad Mingi soni.ee 5. Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas 6. Arvuti lisakaard(SCSI,LPT,I/O,jne) 1. SCSI vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte
On ka emaplaadi mudeleid, millel need puuduvad, sel juhul tuleb osta klaviatuur ja hiir, mis käivad USB pessa. Klaviatuuri otsik (nii emaplaadi kui seadme poolel) on lillat värvi, hiire oma aga roheline. Reeglina on klaviatuuri pesa emaplaadile lähemal kui hiire oma. Vanematel emaplaatidel on värvide asemel märgistatud pesad vastava seadme tähisega. S/PDIF - Digitaalse heli sisend/väljund. USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks: hiired, klaviatuurid, digikaamerad, skännerid, printerid, mälukaardilugejad, mälupulgad, välised kõvakettad jne. Arendustöö algas 1994. aastal ning küpseks sai 1996. aastal. Siiani on loodud kolm standardit: 1.0, 1.1 ja 2.0. Versioon 2.0 lubab 40x suuremat info edastamiskiirust kui eelkäijad. USB seadmed töötavad 5V peal. helikaart - Heli väljund. Kõik tänapäeval müüdavad helikaardid on võimelised väljastama 2
ühenduses väikeste kontaktide abil. Need on tavaliselt floppy ja IDE kontaktide läheduses ja võib tulemuseks anda ühe kaablite sasipuntra. ATX ja mini-ATX ATX emaplaadi tüüp loodi baby-AT baasil aastal 1995 Inteli poolt. Sellel tüübil on mitmeid eeliseid vanemate emaplaadi tüüpide ees. ATX tüüp määrab ära muudatused nii emaplaatides kui ka korpustes. Muutused on siis alljärgnevad: Joonis 1 ATX tüüpi emaplaadi paigutus korpuses · Integreeritud I/O portide pistikud: baby-AT emaplaadid kasutasid kontakte, kust läksid kaablid serial ja paralleel portide kontaktidesse, mis olid korpuse külge ehitatud. ATX'i puhul on need kontakid pandud otse emaplaadile. See uuendus alandab emaplaadi hinda, säästab paigaldamise aega ja muudab plaadi standardsemaks. · Integreeritud PS/2 hiire kontakt: Enamusel baby-AT tüüpi emaplaatidel on PS/2 hiire port emaplaadile ühendatud samamoodi nagu serial ja paralleel pordid
kokkujooksu probleemid, suur voolutarve ja suured mõõtmed. Neid probleeme ei ole LCD tüüpi ekraaniga monitoridel, kus kujutis tekitatakse tagant valgustatud LCD-paneelile. Selle iga pikselit tüüritakse eraldi transistoridega, mis võimaldab juhtida vajaliku hulga valgust erinevatesse ekraanipunktidesse. LCD-monitori eelisteks on 100% sirgete servadega kujutis, täiesti lame ekraan, madal voolutarve ja väikesed mõõtmed ning digitaalse liidese ehk DVI (Digital Visual Interface) olemasolul, mis võimaldab arvuti graafikakaardist kanda digitaalse ekraanipildiinfo ilma muundamata otse ekraanile. Olulised tehnilised parameetrid LCD ekraanil on: Ekraani mõõtmed - pildi suhe näitab, kas tegemist on laiekraaniga suhtega 16:9 või tavaekraaniga suhtega 4:3, ekraani suurust iseloomustatakse ekraani diagonaali mõõduga tollides. Tänapäeval kasutatav ekraani suhe on enamasti 16:9, mis
Hiir Modem 1 Tabel 2 PCI Express siin 18 ISDN adapter 1 Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse (vt joonis). Joonis 7 Paralleelpordid LPT 2 Enamik printereid kasutavad pildil näha olevat ühenduskaablit: ühes otsas (vasakul) 25-nõelane pistik, teises otsas (paremal) 36-nõelane Amphenol pistik: Joonis 8 Need pordid on arvutites olnud juba 20 aastat ja nüüd on nad välja vahetatud. Toome peamised põhjused: Jadaportide maksimaalne läbilaskevõime on 115,2 kilobitti sekundis ja paralleelportidel umbes 500 kilobitti sekundis, mis jääb tugevasti alla kaasaegsete seadmete (näiteks videokaamera) nõuetele.
Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor mälu (kiiretoimeline pooljuhtmälu) massmälu (kõvaketas) sisendseade (klaviatuur, hiir jms.)
puhvermälust ning juhtelektroonikast. Magnetilise ainega kaetud plaadid on tehtud tavaliselt metallist, kuid leidub ka klaasist tehtud plaate. Lugemis- ja kirjutamispead hõljuvad ketaste kohal (mõne mikromeetri kaugusel plaadist). Plaadid pöörlevad kõvaketta sees kindla kiirusega (4200/5400/7200/10K/15K pööret minuti jooksul). Juhtelektroonika juhib lugemis- ja kirjutamispäid ja edastab vajalikke andmeid. Puhvermälu on vajalik sellel põhjusel, et tihti on kõvaketta liidese läbilaskevõime suurem kui kõvaketta sisemine andmevahetuse kiirus (kiirus, millega kõvaketas suudab andmeid plaatidele kirjutada ja sealt lugeda). Andmed kirjutatakse konsentriliste ringidena (mitte spiraalina), mida nimetatakse radadeks (track). Rajad on jaotatud sektoriteks (sector). Sektoreid võib olla erinevatel radadel erinev arv (seesmistel ringidel vähem ja välimistel ringidel rohkem), kuid sektrorile salvestatav andmehulk on konstantne. Sellel põhjusel on kaasajal
Kõik kommentaarid