Raadioside põhialused (0)

Raadioside põhialused

Referaat
Raadioside
Raadioside on informatsiooni  edastamine  raadiolainete vahendusel. Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet.
Raadioside on algperioodist (juba selle sajandi algusest) peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga, kusjuures nii üllatav kui see ka ei tundu, kasutati juba esimestes raadioseanssides tegelikult digitaalset andmeedastust (telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul).
Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Märgime, et raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz; seejuures vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency ) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV- jaamad .
Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed ; satelliitsides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks.
Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval.
Hertsides mõõdetakse raadiolainete võnkesagedust. Herts on perioodilise protsessi sageduse ühik, mis kuulub ka SI-süsteemi ühikute hulka. See ühik sai endale nime Heinrich Rudolf Hertz -i järgi.
Raadioside põhimõte:
Raadioside saatja ja vastuvõtja vahel toimub elektromagnetiliste lainete vahendusel. Saateseadmetes toodetav kõrgsageduslik vahelduvvool juhitakse saateantenni. Selle ümber tekivad võnkumise rütmis kiiresti vahelduvad elektri- ja magnetväljad , mis moodustavad ühise elektromagnetilise välja. Väli levib antenni ümbritsevas ruumis valguse kiirusega ja moodustab raadiolaine ehk elektromagnetilise laine. Raadiolained pole ainsad elektromagnetlained meid ümbritsevas keskkonnas ( näiteks on veel soojuskiirgus, nähtav valgus ja röntgenkiired ). Saateantennini juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis tekitatavad raadiolained lõikavad omal levikul vastuvõtuantenni ja indutseerivad selles elektromotoorjõu. Kuna aga üheaegselt tegutseb maailmas väga suur arv raadiosaatjaid, siis peab iga vastuvõtja sisaldama seadist, mis võimaldaks eraldada kõigist antenni saabuvatest signaalidest vajalikke. Antud ülesannet täidab võnkering .
Pakettkommutatsioon jaguneb kaheks:
Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum.
1)Ahelkommutatsioon:
Ahelkommutatsioon jaguneb kolme etappi : a) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja); b) andmete ülekandmine; c) ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine).
Antud meetod on hea telefoniühenduse jaoks.
2)Sidekommutatsioon:
Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks. Iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on kohale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum.
Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat .
Kanalikommutatsioon:
Tavaliselt kasutatakse telefonide puhul. Viimase puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada reaalajas ja kiiresti (näiteks otseülekannete puhul). Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja suurt kiirust.
Sõnumikommutatsioon:
Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama.
Raadioside teenistused :

• Raadioastronoomia 
  
• Raadioside teenistus  
  
• Amatöörraadioside 
  
• Amatöör-kosmoseside 
  
• Kosmose raadiometeoroloogia 
  
• Kosmose raadionavigatsioon  
  
• Kosmose raadiolokatsioon 
  
• Kosmoseuuringute raadioside 
  
• Liikuv lennuside 
  
• Liikuv lennuside lennuliinidel
  
• Liikuv lennuside väljaspool lennuliine  
  
• Liikuv kosmoseside 
  
• Liikuv lennu-kosmoseside 
  
• Liikuv lennu-kosmoseside lennuliinidel 
  
• Liikuv lennu-kosmoseside väljaspool lennuliine 
  
• Liikuv maaside 
  
• Liikuv maa-kosmoseside 
  
• Liikuv mereside 
  
• Sadama töö juhtimise raadioside 
  
• Laevade liikumise raadioside
  
• Liikuv mere-kosmoseside 
  
• Lennu-raadionavigatsioon 
  
• Lennu-kosmose raadionavigatsioon 
  
• Maa-uuringute kosmoseside 
  
• Mere-raadionavigatsioon 
  
• Mere-kosmose raadionavigatsioon 
  
• Ohutus-raadioside 
  
• Paikne kosmoseside 
  
• Paikne side 
  
• Raadiolokatsioon
  
• Raadiometeoroloogia 
  
• Ringhääling 
  
• Satelliit ringhääling
  
• Standardsageduse ja aja signaali raadioside
  
• Standardsageduse ja aja signaali raadioside satelliidilt 
  

Kasutatud allikad

http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/peegellevi.GIF
http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/raadioside.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Raadioside
http://www.tja.ee/raadioside/
http://et.wikipedia.org/wiki/Herts
http://en.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Hertz
http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/ahelkommutatsioon.html
http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/pakettkommutatsioon.html
http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/snumikommutatsioon.html