Raadioside põhialused (0)

Referaat
Raadioside põhialused
Evalota- Liisbeth Link
11.a klass

Raadioside
Raadioside kujutab endast informatsiooni edastamist elektromagnetlainetega läbi õhu. Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine , milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet.

Raadioside on juba selle sajandi algusest peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga. Juba esimestes, raadioseanssides kasutati digitaalset andmeedastust, seda telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul.
Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed . Satelliitides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks.
Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval.
Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil moel moduleerida ehk mingil viisil mõjutada. Raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz. Vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency ) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV- jaamad .

Suhtluskeel
Eesti õhuruumis on lubatud rääkida kahes keeles: eesti ja inglise. Kuna aga Tallinnas on rahvusvaheline lennuväli ning siin lendab palju ka võõramaa piloote siis vähemalt Tallinna lennuväljal on vaikimisi reegel, et kui vähegi võimalik, siis kogu suhtlus on inglise keelne. Seda eelkõige selleks et kõik kes sidet kuulavad, saaksid sellest aru ning vajadusel nopiksid ka teiste side kuulamisest üles infot, mis aitaks paremini mõista liikluspilti.

Kutsung
Igal raadiosides osaleval jaamal (maapealsel või õhus oleval ) on oma kutsung. Maapealsete jaamade kutsungid näiteks on:

• Tallinn tower / Tallinn torn
  
• Tallinn radar / Tallinn radar
  
• Tallinn control / Taliinn kontrol
  
• Tartu tower / Tartu torn
  

Õhusõidukitel on aga erinevaid kutsungeid. Üks on nende registreerimistähis kuid liinilennukitel on selel asemel kasutusel liini tähis:

• ES-ECY
  
• Estonian 165
  

Kui maapealsete ja liinil olevate lennukite kutsungid hääldatakse välja normaalselt nagu ikka siis lennukite registritähised hääldatakse raadiosides välja tähthaaval kasutades NATO tähestikku:

• ES-ECY : echo sierra echo charlie yankee
  

Efektiivsuse tõstmiseks on lubatud õhusõidukite kutsungeid raadiosides lühendada, kuid seda ainult nii nagu lennujuht seda teeb (ehk piloot ei tohi omal algatusel kutsungit lühendada vaid alles siis kui lennujuht seda teeb)
Kutsungi lühendamine tähendab seda, et võetakse kutsungi esimene täht ja viimased kaks tähte.

• ES-ECY = ECY
  
• ES-ANS = ENS
  
• ES-PCO = ECO
  

Pakker Avio on lennuki registrimärkidega teinud muidugi kavalalt pannes esimese ja kolmanda tähe ühesuguseks (ES-ECY) ning sel puhul on lühendatud kutsung sama mis peale sidekriipsu olev kutsungi osa.
Sidepidamisviisid
Tänapäeva telekommunikatsioonisüsteemid kindlustavad side pidamise globaalses ulatuses.
Näiteks: Kosmoselaevadega peetakse sided sadade miljonitte kilomeetrite kaugusele.
Telekommunikatsioonisüsteemi moodustavad omavahel seotud sidepidamiseks vajalikud tehnilsed vahendid ja nende kogumid. Süsteemi koostisosadeks on erinevad seadmed , sõlmed jms.
Olenevalt olukorrast ja vajadustest on olemas 4 erinevat side pidamis viisi.
Sidepidamisviisid:
1) Raadioside
2) kaabelside (elekterside, traatside)
3) kullerside
4) signaalside
Signaali parameetrid
Igale signaalile seatakse mingisugused parameetrid. Seda on vaja selleks et kasutada iga sidekanalit võimalikult otstarbekalt. Signaali parameetrid määratakse ETSI poolt ja alati tuleb neid jälgida.
Kõik analoog signaalid on iseloomustatavad kolme parameetriga - amplituudi A, faasi φ ja sagedusega ω. Kõik need parameetrid on moduleeritavad eraldi või mõningatel juhtudel korraga ja neid saab kasutada informatsiooni ülekandmiseks .
Sõnumikommutatsioon
Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku.

• Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama.
  
• Iga paketti vastuvõtmise ja saatmise vahele jääb pisikene aja pilu
  
• Sellest tulenevalt võib sellises sisesüsteemis olla suurem viide .
  

Pakettkommutatsioon
Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum.
Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat . Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas , näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid .
Ahelkommutatsioon
Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu andmed pakkettidena iga üks sealt, kus ta parasjagu paremini läbi saab, vaid ahelkommutatsiooni korral luuakse üks kindel liin , mida pidi informatsioon liigub. See üks kindel liin on siis kogu ühenduse vältel hõivatud, teised sinna ligi ei pääse.
Ahelkommutatsiooni 3 etappi :

ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja),

andmete ülekandmine,

ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine).
See meetod on hea telefoniühenduseks. Andmeside jaoks ei ole eriti hea, kuna enamus aega kanal tühi, samas teised ei saa kasutada. Komm.sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space - division switching (NxN maatriks ), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Piirangud – blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus , ‘ kaja ’, privaatsus .

Kasutatud allikad
http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/raadioside.html
http://wigrypilot.blogspot.com/2013/08/raadioside-reeglid.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Raadioside
http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/sidepidamisviisid.html
http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/signaali_parameetrid.html
http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/snumikommutatsioon.html
http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/pakettkommutatsioon.html
http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/ahelkommutatsioon.html