Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tark- ja riistvara (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Reaalkool
Arvuti riist- ja tarkvara
Referaat
Kevin Morten Saidla
Õpetaja Kailit Taliaru
Tallinn 2010


Sisukord


Riistvara 2
Personaalarvutid võib jagada kaheks: 3
Lõppkasutaja seisukohalt koosneb arvuti: 3
Monitor / kuvar / displei 3
Klaviatuur 3
Hiir 4
Printer 4
Emaplaat 5
Protsessor 5
Mälu 6
Videokaart 6
Kõvaketas 7
CD-ROM 7
Disketiseade 8
Helikaart 8
Võrgukaart 9
Modem 9
Toiteplokk 9
Kasutatud kirjandus 10

Riistvara

Kuna arvutite riistvara ja tarkvara on väga erinevad selgitan meeleldi need teemad eraldi, alustades riistvarast

Personaalarvutid võib jagada kaheks:

- lauaarvutid
- sülearvutid e kantavad arvutid

Lõppkasutaja seisukohalt koosneb arvuti:

arvutiplokist
monitorist
klaviatuurist
hiirest
kõlaritest
(+ printer)
Need kõik üleval loetletud on kõige üldisemad riistvara komponendid.

Monitor / kuvar / displei

Kuvar muudab arvutis toimuva kasutaja jaoks visuaalselt jälgitavaks. Kuvarite peamiseks parameetriteks on kuvari diagonaali pikkus ja lahutusvõime ( resolutsioon ). Tänapäeval on enamkasutatavateks kuvarid diagonaali pikkusega 15" ja 17" (tolli). Graafikaprogrammide ja mängude jaoks peaks olema 19" kuvar. Kuvarite tüüpiliseks lahutusvõimeks on 800x600 ja 1024x768. Kuvar ühendatakse arvuti tagapaneeli külge kolmerealise liidese abil (ainuke 3‑realine liides, seepärast kergesti äratuntav).
Sülearvutites e kantavates arvutites kasutatakse vedelkristalldispleisid , mis tarbivad vähem võimsust ja eelkõige võimaldavad arvuti realiseerida väikesegabariidilisena.

Klaviatuur

Klaviatuur võimaldab kasutajal arvutisse käske ja andmeid sisestada. Käskude andmisel tuleb piirduda inglisepäraste sümbolitega, tekstidokumentidesse võib sisestada mistahes sümboleid ja vajadusel vahetada ka keelt. Tavaliselt on arvuti juurde tuleval klaviatuuril 102 või 105 klahvi. Klaviatuur ühendatakse arvuti tagapaneeli külge kõrval joonisel näidatud PS/2 liidese abil.

Hiir

Hiir on käskude ja andmete mugavaks sisestusvahendiks graafilise kasutajaliidese puhul, nagu seda kaasaegsed operatsioonisüsteemid ja programmid enamasti omavadki. Ka hiir ühendatakse arvuti tagapaneeli külge tavaliselt PS/2 liidese abil. Uuemad hiired on samuti USB-liidesega.
http://tyrigy.tyri.ee/laine/algopetus1_files/image001.gif


Printer

Printeri abil saame välja trükkida dokumente. Printerite põhiliigid on:
- laserprinterid (kallid ja kvaliteetsed)
- tindiprinterid (odavad, kuid ekspluatatsioonikulud on suured) ja
- maatriksprinterid e nõelprinterid (odavad ja võimaldavad printida isekopeerivate paberite puhul mitu eksemplari korraga).
Printer ühendatakse arvuti tagapaneeli küljes oleva paralleelpordi kulge nn Centronics -kaabli abil.
Nüüd üleminek arvuti riistvarale, mis on arvuti sees.

Emaplaat


Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks.
Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid , mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid.

Protsessor


Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid.
Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer : taimeri iga takti ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt protsessori taktsagedus, kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe takti ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt mõõdetakse protsessori kiirust instruktsioonides sekundis (IPS) ja ujukomaoperarsioonides sekundis (FLOPS).
Mikroprotsessor on miniatuurne elektroonikaseadis, mis täidab protsessori ülesandeid ning on ehitatud ühe pooljuhtskeemina. Protsessori rolli arvutis täidavad tavaliselt üks või mitu mikroprotsessorit.

Mälu


http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/f/f8/Personaalarvuti_andmete_salvestamise_tyybid.PNG
Personaalarvuti mälutüüpide suhted.
Arvuti mälu on arvuti komponent , ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid binaarkujul.
Mälu mahtu mõõdetakse baitides, harvem bittides.
Mälu jaguneb primaar - ja sekundaarsalvestiteks. Primaarsalvesti moodustavad põhimälu (RAM) ja teised "sisse ehitatud" seadised. Sekundaarsalvestid on kõvakettad, magnetlintsalvestid ja teised välisseadmed.

Videokaart


Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog - kui digitaalsignaali.

Kõvaketas


Kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/62/Harddisk-head.jpg
Kõvaketta tööpind koos kirjutamis -lugemispeaga
Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne.
Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast . Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada.

CD-ROM


CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD- pleier , CD-lugeja.


Disketiseade

Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive , FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks.

Helikaart


Helikaart (inglise Sound Card) on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale.
Seda on vaja näiteks selleks, et arvuti igal käivitamisel lemmikmeloodiat mängiks või nupuvajutusel häälitseks ning multimeedia programme käsitledes heli kosta oleks.
Helikaardil on vähemalt üks väljundpesa. Veel võib sel olla mikrofoni pesa, millesse mikrofoni ühendades saad ka oma hääle arvutisse jäädvustada. Lisaks võib helikaardil olla taga sisendpesa, millesse saad lasta näiteks raadiost heli ning seda siis arvutisse salvestada ja oma kodukale üles riputada. Võimalusi on päris palju. Lisaks on uuematel kaartidel olemas ka gameport, kuhu saad ühendada joysticku või midi-boardi (klaverklahvistik, millega on võimalik mängida oma lugu arvutisse). Helikaarte on kahte eri tüüpi: FM Synthesis ja Wavetable. Vahe seisneb selles, millise meetodiga nad muusikat sünteesivad.
FM Synthesis - see helikaart sünteesib MIDI loole pillid iseenesest, kui muusika mängima hakkab. Sellel helikaarti variandil võivad mõned instrumendid välja tulla veidi kummalised ja selle pärast ei kõla FM Synthesis helikaardiga mängitud MIDI päris loomulikud .
Wavetable - sellele helikaardile on peale ehitatud suurem mälu, millesse on lindistatud kõik instrumendid, mida MIDI kasutab. Wavetable kaartiga mängitud MIDI-d on päris hea kvaliteediga ja loomulikud. Mida parem on helikaart, seda rohkem instrumente tema mälu sisaldab.
Enamus helikaarte on 16 või 24 bitised. See tähendab, et 16 bitine kaart käsitleb 16 andmebitti ühe korraga. Mida rohkem andmebitte helikaart korraga käsitleda suudab, seda parem on heli kvaliteet.


Võrgukaart

Võrgukaart (inglise keeles network card, network adapter või NIC - network interface controller) on osa arvuti või mõne muu seadme riistvarast. Võrgukaardid võimaldavad andmevahetust minimaalselt kahe seadme vahel. Kolme seadme omavaheliseks andmevahetuseks on kindlasti vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele võrgukaartidele.

Modem


Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali, ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info.
Sõna 'modem' on tuletatud inglise keele sõnadest modulate ja demodulate, mis tähendavad vastavalt 'moduleerima' ja 'demoduleerima'.

Toiteplokk


Toiteplokk on seade, mis muudab saadaoleva võrgupingega elektrienergia tarbijale sobiva pingega energiaks.
Tavaliselt on majapidamises saadaval 220V /50Hz vahelduvpinge või autoakust 12V alalispinge . Voolu tarbivad seadmed aga vajavad tihti teistsugust pinget, näiteks paljud arvutid vajavad stabiliseeritud pingeid +5V ja -5V, +12V ja -12V ühise nullklemmi suhtes.
Vanemate, 220V/50Hz vahelduvpinget tarbivate toiteplokkide koosseisus oli suhteliselt raske trafo . Seoses transistoride arenguga muudetakse enamikes nüüdisaegsetes toiteplokkides 220V vahelduvpinge alguses dioodsilla abil alalispingeks. See silutakse kondensaatoritega ja muudetakse transistoride abil uuesti vahelduv- või impulsspingeks, millel on märksa kõrgem sagedus (mitukümmend kHz). Trafo abil vähendatakse see pinge vajaliku suuruseni , alaldatakse dioodidega ja läbi filtrite läheb see tarvitisse. Praktikas kasutatavad skeemid on keerulisemad ja sisaldavad palju rohkem detaile, näiteks kaitselülitusi ja tagasisideahelaid.
Kokkuhoid tuleb sellest, et trafode ja kondensaatorite mass väheneb võrdeliselt sageduse suurenemisega. Kergemad trafod ja kondensaatorid on enamasti väiksemad ja odavamad.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/41/Instek_PST3202_DC_Power_Supply.jpg

Kasutatud kirjandus

materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/AO2/Pakkimine/Arvuti.doc
http://et.wikipedia.org/wiki/Emaplaat
http://et.wikipedia.org/wiki/Protsessor
http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lu_(arvuti)
http://et.wikipedia.org/wiki/Videokaart
http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas
http://et.wikipedia.org/wiki/CD-ROM
http://et.wikipedia.org/wiki/Disketiseade
http://et.wikipedia.org/wiki/Helikaart
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rgukaart
http://et.wikipedia.org/wiki/Mode m
http://et.wikipedia.org/wiki/Toiteplokk
Vasakule Paremale
Tark- ja riistvara #1 Tark- ja riistvara #2 Tark- ja riistvara #3 Tark- ja riistvara #4 Tark- ja riistvara #5 Tark- ja riistvara #6 Tark- ja riistvara #7 Tark- ja riistvara #8 Tark- ja riistvara #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor replayer Õppematerjali autor
Referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Arvuti riistvara slaidiesitlus
30
pptx

Arvuti riistvara slaidiesitlus

Arvuti riistvara Arvuti Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks. Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja väljundseadmed. Riistvara komponendid Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM, helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer, skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks.

Arvutiõpetus
Riistvara
3
docx

Riistvara

Computer). Esialgu kasutati neid arvuteid põhiliselt matemaatika tehete sooritamiseks, sest polnud vaja teha mahukaid arvutusi käsitsi. Töötav arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Tarkvara ehk arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskude jada, mida ta täidab. Kui on vaja luua mõnda uut programmi, tuleb see programmeerida. Programmi paigaldamist arvutisse nimetatakse installeerimiseks. Tarkvara töötab nö. riistvara peal. Arvuti riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks: protsessor, RAM-mälu, emaplaat, toiteplokk. Arvutisisesed riistvara komponendid: Emaplaat ­ andmetöötlussüsteemi keskseade, mis on ühenduses sisend ja väljundseadmetega.

Informaatika
Arvuti riistvara
7
docx

Arvuti riistvara

Kilingi-Nõmme gümnaasium Kristiina Veelaid 1 ARVUTI RIISTVARA Referaat 2011 SISUKORD Tiitelleht .....................................................1 Sisukord ....................................................2 Sissejuhatus ..............................................3 Arvuti riistvara..............................................4 Mis on üldse arvuti riistvara.......................4 Riistvara komponendid.................................4 Emaplaat...........................................5 Kuvar ehk monitor.................................5-6 Mälupesad ...........................................6-7 Pistikupesad...........................................7 BIOS.....................................................8 SISSEJUHATUS Referaat arvuti riistvarast. http://riistvara.kolhoos.ee/stories/storyReader$3

Arvuti õpetus
Arvuti komponendid ja funktsioonid
2
odt

Arvuti komponendid ja funktsioonid

Arvuti komponendid ja funktsioonid Põhiseadmed monitor - muudab arvutis toimuva visuaalselt nähtavaks. klaviatuur - võimaldab sisestada arvutisse käske ja andmeid (juhtida arvuti tööd) hiir - liigutab (hiire)kursorit ekraanil; saab nt menüüsid avada ja muid valikuid teha ekraanil (seeläbi juhtida arvuti tööd) korpus, keskseade, süsteemiplokk - sisaldab arvuti tööks vajalikke komponente, keskseadme külge ühendatakse kõik muud lisaseadmed Lisaseadmed printer - materjali (tekst, pildid, tabelid) trükkimiseks paberile (kilele) skanner - paberil,kilel või filmil olevate tekstide ja piltide sisestamiseks arvutisse modem - arvuti ühendamiseks internetiga veebikaamera (webcam) - võimaldab teha pilte, videoklippe kõlarid, kõrvaklapid - helifailide (nt mp3), muusika kuulamiseks mikrofon - heli sisestamiseks arvutisse juhtpuldid (juhtkang (joystik); juhpu

Arvutiõpetus
Arvuti emaplaadid
18
docx

Arvuti emaplaadid

Tavaliselt on pesa ruudukujuline Socket tüüpi pesa, kuhu protsessor koos jahutusega peale pannakse. Kasutatakse ka Slot1 tüüpi pesasid, kus protsessor paikneb lisakaardil. Slot pesa oli kasutusel Inteli poolt, kes tootis koos jahutusega plastikkesta integreeritud protsessoreid. Joonis 6 ­ Slot tüüpi pesa Joonis 7 ­ Slot paigaldatav protsessor BIOS BIOS (Basic Input/Output System) on arvutis madalama taseme tarkvara, mis on liideseks riistvara ja operatsioonisüsteemi vahel. BIOSis olev info on salvestatud flash-mällu (flash memory). Joonis 8 ­ BIOS kiip Joonis 9 ­ Flash mälu Arvuti sisselülitamisel BIOS: · Vaatab üle CMOS seaded BIOS vaatab informatsiooni, mis on salvestatud väiksesse 64 bitisesse CMOS (complementary metal oxide semiconductor) kiipi. BIOS kasutab CMOS tehnoloogiat, et salvestada informatsiooni arvuti konfiguratsioonimuudatuste kohta.

Arvutite riistvara alused
Arvuti füüsilised komponendid
18
doc

Arvuti füüsilised komponendid

olemasolu ning paneb tööle kõvakettal oleva operatsioonisüsteemi. Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem on arvuti süsteemi tarkvara, mille ülesandeks on riistvaraga suhtlemine ning arvutiressursside jagamise programmide vahel. See süsteem on vahekihiks kasutaja ja riistvara vahel. Eesmärgiks on lihtsustada kasutajate programmide ülesannete täitmist. See teeb ka mugavamaks opsüsteemide kasutamise ja peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada. b. Mälud . Neid on arvutil mitu, neid annab omavahel jaotada. Kuid mälu ise on arvutil koht, kuhu saab salvestada tööks vajalikke andmeid ja programme. Mahut mõõdetakse baitides. Vähim andmeühik on bitt, 1 bait = 8 bitti, 210 baiti = 1024 baiti =1 KB (kilobait). Arvusüsteem on kahendsüsteem, kus kasutatakse numbreid 0 ja 1, kuid meie kasutame kümnendsüsteemi, kus kasutatakse arvude moodustamiseks numbreid 0-9.

Arvuti riistvara
Arvuti ehitus
20
ppt

Arvuti ehitus

Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1

Informaatika
Mida on oluline teada arvuti ehitusest-
3
odt

Mida on oluline teada arvuti ehitusest ?

Tartu Kivilinna Gümnaasium Koostas: Hanna Holdt Juhendas: Eha Vaard Tartu 2008 Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Põhielemendid KORPUS on masinaehituses mingi seadme või mehhanismi massiivne kate EMAPLAAT on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplok

Arvuti õpetus




Meedia

Kommentaarid (1)

HHannastiina profiilipilt
Hannastiina V: Väga hea referaat.

Aga võiks olla täpsemalt.

Miks liidestest pole midagi juttu?!
19:29 07-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun