Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Side Eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui esimene edastatud bitt on jõudnud kaabi teise otsa?
  • Kui suur on telefonis kuluv võimsus?
  • Kaua kulub aega selleks et kirjeldatud võrgus edastada 600 kbit suurune fail?
  • Millise sagedusega peab kõnesignaali digitaliseerimisel diskreetima?
  • Millise ISO-OSI kihi seadmega on tegemist?
  • Milline on modemi tööpõhimõte - mida ta teeb?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Infotehnoloogia teaduskond
EKSAM
Side, IRT3930
Juhendaja :
Avo Ots
Tallinn
2016

Sisukord


150m kaabli bittide arv 3
2Telefonis kuluv võimsus 3
3Telefonis kuluv võimsus 3
4Telefonis kuluv võimsus 4
5Diskreetimine 4
6Alamvõrkude arv 4
7Telefonis kuluv võimsus 5
8Telefonis kuluv võimsus 5
  • 50m kaabli bittide arv


    Lähteülesanne: IEEE 802,3 (Ethranet) 10BASE -T kaablis on signaali levikiirus võrdne 70% valguse kiirusest. Maksimaalselt mitu bitti mahub 50 meetri pikkusesse kaablisse? Ehk mitmendat bitti hakkab kaabli ühes otsas asuv terminal edastama sellel hetkel, kui esimene edastatud bitt on jõudnud kaabi teise otsa?
    Lahenduskäik:
    Valguskiirus: 299 792 458 (m/s)
    Signaali veli kiirus: 70% valguse kiirusest
    Levikiirus kaablis = 299 792 458 (m/s) * 70% = 209 854 720,6 (m/s)
    Kaabli pikkus: 50 (m)
    Valguse levik 50m kaablis = 50 (m) / 209 854 720,6 (m/s) = 2,382 * 10-7 (s)
    10BASE-T kaabli kiirus: 10 mb/s
    Vastus: Bitt kaabli teises otsas = 2,382 * 10-7 (s) * 107 (b/s) = 2,38 bitti
  • Telefonis kuluv võimsus


    Lähteülesanne: Analoogtelefoni takistus on 400 Ω, telefoniliini takistus on 2000 Ω ja alajaamast tulev liinipinge on 50 V. Kui suur on telefonis kuluv võimsus?
    Lahenduskäik:
    Vastus: P (võimsus) = U2 / R = 502 (V) / 400 (Ω) + 2000 (Ω) = 1,042 (W)
  • Telefonis kuluv võimsus


    Lähteülesanne: Bitikiirus sidevõrgu füüsilises kihis on 9600 bit/s. Kanalikihis edastatakse pakette pikkusega 1024 bitti, millest päis moodustab 128 bitti. Kui kaua kulub aega selleks, et kirjeldatud võrgus edastada 600 kbit suurune fail? Eeldame täiendavalt, et paketid edastatakse järjest, ilma vahepausideta.
    Lahendus:
    Ühe pekti andmemaht = 1024 (bit) – 128 (bit) = 896 bit
    Saadetavate pakettide arv = 600 000 (bit) / 896 (bit) ≈ 669,64 paketti ≈ 670 paketti
    Kogu edastavate andmete maht = 670 (paketti) * 128 (päis bit) + 600 000 (bit) = 685 760 (bit)
    Vastus: Kogu andmetele edastav aeg = 685 760 (bit) / 9600 (bit/s) ≈ 71,43 (s)
  • Telefonis kuluv võimsus


    Lähteülesanne: IEEE 802.11 liidese ( WiFi ) ülekandekiirus on 54 Mbit/s, kanali ribalaius on 20 MHz. Signaali võimsus vastuvõtja sisendis on 0dBm, kui suur on müra võimsus?
    Lahenduskäik:
    R edastuskiirus = 54 Mbit/s
    W - sagedusriba laius = 20 MHz
    S – signaali võimsus = 0dBm
    Teisendus
    R = W log2 (1+S/N)
    -> log2 (1+S/N) = R/W (järgnevalt teisendame normaalkujule )
    -> 2R/W = 1 + S / N
    2R/W – 1 = S / N (jagan S-ga)
    -> (2R/W – 1) / S = 1 / N ( astmes -1)
    -> N = S / (2R/W – 1)
    Vastus: Kuna signaali võimsus vastuvõtja sisendis on 0 ehk sämple on 0, siis on ka müra koheselt 0, sest 0 jagatud mingi arvuga on alati 0.
  • Diskreetimine


    Lähteülesanne: IP telefoniga üle kantava kõne maksimaalne sagedus on 3,4 kHz. Vähemalt millise sagedusega peab kõnesignaali digitaliseerimisel diskreetima?
    Vastus: Vajalik diskreerimise vähemalt C 6,8 kHz ja D 34 kHz (Kui signaali m(t) ribalaius on B hertsi, siis on see signaal täielikult määratud disreetsete väljavõtetega ajavahemike 1/2B sekundi tagant.)
  • Alamvõrkude arv


    Lähteülesanne: Maksimaalselt mitu aadressi saab olla IP alamvõrgus aadressiga 192.168.2.0/24?
    Vastus: C ja 24
  • Telefonis kuluv võimsus


    Lähteülsanne: Modem . Millise ISO-OSI kihi seadmega on tegemist? Miks ja kus modemeid kasutatakse? Milline on modemi tööpõhimõte - mida ta teeb? Kuidas edastatakse andmeid (bittide 0 ja 1 väärtuseid) digitaalset sagedusmodulatsiooni (FSK) kasutavas modemis? Kuidas teostada FSK modemeid kasutades täisdupleksühendust? Skitseeri , kuidas näeb välja sellise, modemite vahelise FSK signaali spekter. Muu, mida oskad lisada.
    Vastus:
  • Modem asub ISO-OSI ( kihid : rakendus, esitlus, seanss, transport, võrk, kanal, füüsiline ühendus) 1. kihis ehk FÜÜSILISES
  • Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info.
  • Modem on seade, mis moduleerib ja demoduleerib edastatud analoogsignaali üle sidekanali ehk kodeerib ja dekodeerib digitaalset sõnumit analoogi ja tagasi.
  • Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine sagedust moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali nullidele vastab üks sagedus ja ühtedele teine sagedus. See modulatsioonimeetod leidis kasutust raadiotelegraafi juures.
  • Täisdupleks – andmeedastus kahes suunas sama aegselt.
  • Joonis
  • Telefonis kuluv võimsus


    Lähteülsanne: Kirjelda, mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad, võrguseadmed jaotur (hub) ja kommutaator ( switch ). Millises ISO-OSI kihis töötamiseks on kumbki mõeldud, mis on nende seadmete ülesanded võrgus, millised on nende funktsionaalsused – mida nad teha võimaldavad. Muu, mida oskad lisada.
    Vastus:
    • Jaotur ja kommutaator on ISO-OSI kanalikihis.
    • Eesmärgiks on olla keskseks ühenduskohaks võrgu erinevate seadmete jaoks ning mõlemad töötlevad pakette. Erinevus on see, et kommutaator jaotab paketi kindlale saajale MAC aadressi järgi ja jaotur jaotab paketi igasse enda porti vaatama selle, kellele tegelikult mõeldud oli.

    Jaotur
    Kommutaator
    Aktiivelementidena kasutatakse kohtvõrkudes:
    • jaoturit (hub) – seadet , mis jaotab signaali mitme võrku ühendatud seadme vahel;
    • kommuteerivat jaoturit (switching hub) – kõige olulisem erinevus jaoturist on kaadrite aadressitundlik edastus. Võimaldab võrke segmenteerida, osadeks jagada;

    Jaoturil on mitu ühenduspesa. Iga pesa saab ühendada võrgukaabliga. Ühenduspesasid nimetatakse sageli ka võrguliidesteks. Jaotur paljundab ühe võrguliidese kaudu vastuvõetud signaale ja edastab need kõigile ülejäänutele. Jaoturid suurendavad kahe tööjama vahelist maksimaalset kaugust. Põhiline probleem jaoturite kasutamisel on see, et jaotur ainult kordab signaale liideste vahel, sellepärast suurendab iga jaotur nende tööjaamade arvu, mis võivad info edastamisel kokkupõrkesse sattuda (põrkepiirkond).
    Kommutaatorid oskavad konfigureerida iga ühendatud võrguseadme personaalselt ja määrata selle tööle vastavalt seadme poolt toetatud töörežiimile. Infovahetusel ei saadeta andmepakette kõikidesse portidesse vaid ainult sellesse porti, kuhu on ühendatud andmeid vastu võttev seade. Kommutaatorid edastavad sõnumeid neid MAC- aadresside alusel ja suudavad pidada üleval otsingutabeleid MAC-aadressidega seotud liidestega. Kommutaatoritel on iga liidese jaoks olemas täisdupleks juurdepääs. Seega suudavad kommutaatorid edastada ja vastu võtta sõnumeid samal ajal igalt oma liideselt. Nii hoitakse ära üleliigne võrgukoormus ja lõppseadmed ei pea töötlema pakette, mis pole neile määratud. Tavaliselt kasutatakse kommutaatoreid tähttopoloogiaga võrkudes, ühendades iga tööjaama otse ühe kommutaatori liidesega. Sellisel viisil on tööjaamal olemas täisdupleks otseühendus iga teise võrgus oleva tööjaamaga. Selline ühendus pakub palju eeliseid andmeside kiiruste osas ja see on tegelikult kõige enam kasutatav lahendus piiratud arvu tööjaamadega kohtvõrkudes.
  • Vasakule Paremale
    Side Eksam #1 Side Eksam #2 Side Eksam #3 Side Eksam #4 Side Eksam #5 Side Eksam #6 Side Eksam #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ergo.pikas Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Side eksami jaoks küsimused
    21
    docx

    Side eksami jaoks küsimused

    Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5

    Side
    Side eksami spikker
    20
    pdf

    Side eksami spikker

    1 byte = 8 bit 1 = 1024 1 =1024 1 symbol=11bitti Eestis kehtiv Pv=100mW C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm diskreetimissamm=1/(2Fmax) Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax)) EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE ­ PÄIS ETHERNET ­ 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava in

    Side
    Side-spikker eksamiks
    1
    doc

    Side, spikker eksamiks

    ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. ­ 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. ­ 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait ­ pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144

    Elektriskeemid
    Side- spikker eksamiks
    1
    doc

    Side- spikker eksamiks

    Kõik inf jagatakse väikesteks rakkudeks-cell. Võimaldab samas võrgus ajakriitilist ja mitteajakriitilist infi edastada. Hea, WiMAX II ­ arendatakse 4G jaoks (wireless 100Mbit/s ja fixed 1Gbit/s) | WiFi ­ standard IEEE 802.11 kiire ja mõnus, maksustamine täpselt mahu järgi. Kõigepealt side loomine ja siis alles hakkab pihta.Tuleviku asi. 11a ­ 5GHz, 54 Mb/s; 11b ­ 2,4 GHz, 11 Mb/s; 11g, 2,4 GHz, 54Mb/s ATM-i kaks olulist eelist on suvalist tüüpi andmete edastuse võime ja väga suur edastuskiirus. Samas võrgus võib üheaegselt edastada teksti, andmeid, pilti jne. väikestes Last-mile ­ termin viimase ühenduse kohta ehk viimane ühendus kasutajani

    Side
    Sideõpe
    1
    doc

    Sideõpe

    * ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. ­ 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600*8/48=1600 1600*53/0,01 V:8,48Mbit/s * ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. ­ 9600*8/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s * ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baidi kordne, et tekiks t2is arv pakette. * Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10

    Side
    Side Eksam 2016
    42
    pdf

    Side Eksam 2016

    Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel 
 TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid s

    Side
    Side eksami spikker
    1
    docx

    Side eksami spikker

    etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait ­ pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­ 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? ­64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikk

    Side
    Side
    122
    docx

    Side

    signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega koodi vastu , püüab vigu tuvastada ning neid parandada. Allika dekoodris tehakse info kasutajale arusaadavaks – pakitakse lahti. Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur. 1  ISO-OSI mudel

    Side




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun