Arvuti välised salvestusseadmed (0)

1. Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Seepärast kutsutakse teda ka arvuti „ajuks“
Pildil on pentium MMX protsessor
2. Magnetlint on sobivate mehaaniliste omadustega plastist riba, mille üks külg on kaetud magneetuva kihiga — magnet ehk töökihiga. Magnetlinti kasutatakse andmekandjana, analoogsignaali (helisignaali), magneetilise salvestamise puhul.
Andmete salvestamine lindile on palju odavam kui nende salvestamine magnetketastele. Lintidel on ka väga suur mälumaht, mis ulatub sadadest kilobaitidest paljude terabaitideni. Teiselt poolt on aga andmepöördus lintide puhul palju aeglasem kui ketaste puhul, sest vajaliku koha leidmiseks lindil tuleb kogu lint algusest peale kuni vajaliku kohani läbi kerida, kettal aga saab lugemis-kirjutamispea kiiresti paigutada vajaliku raja kohale. Kuna lindid on aeglased, siis kasutatakse neid üldiselt andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja varukoopiate tegemiseks. Regulaarselt kasutatavaid andmeid hoitakse ketastel. (url= http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2773 )
3.Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive, FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks.
1969 – leiutas IBM is töötav Alan Shugart magnetandmekandjal 200 mm flopi. Diskett mahutas 79,75 kB informatsiooni ning oli ainult kettasseadmes lugemiseks. Magnetketas oli paigutatud õhukesest plastikust ümbrikusse. Info lugemisava oli kaitseta.
Pildil 1.44MB disket.
4.CD (inglise keeles compact disc ) on andmekandja , mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Laserketas, millele mahub kuni 74 minutit digitaalset Hi-Fi stereoheli. 1983.a. esmakordselt müügile tulnud CD kujutab endast 120 mm diameetriga 1,2 mm paksust läbipaistvast plastist ketast , mille ühele poolele on pressitud spiraalne soon digitaalse heliga . Kompaktketaste materjalina kasutatakse polükarbonaati ning tehnoloogiana survevalu. Kõik muud laserkettad on hiljem välja kasvanud audio-laserkettast. (url= http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2773 )
Funktsioonilt jagunevad CD-d:

• CD-ROM ehk ainult loetav CD;
  
• CD-R ehk kirjutatav CD;
  
• CD-RW ülekirjutatav CD.
  

(url= http://mattwisdom.files.wordpress.com/2008/12/compact-disc_web.jpg )
5. USB mälupulk Mälupulk on välkmälul põhinev andmekandja , mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulk on kompaktne, vastupidav ja suhteliselt suure mahtuvusega andmekandja. (url= http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lupulk )
(url= http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:USB_flash_drive.jpg )
6. Mälukaart. Eemaldatav mälumoodul kasutamiseks sülearvutites, digikaamerates, mobiiltelefonides, elektronmärkmikes jt. mobiilseadmetes. Mälukaardid sisaldavad harilikult välkmälu kiipe ning tuntumad vormingud on CompactFlash, SmartMedia, MultiMediaCard, Memory Stick ja xD-Picture Card
Pildil võrdleme Micro-SD 512MB kaarti kroonisega.
7.ID-kaardilugeja
ID-kaardi lugeja on seadeldis , mis ühendatakse arvuti külge ja mis "oskab" ID-kaardi kiibil olevat infot lugeda. Ilma selle seadmeta ei ole võimalik eestis e-kodanikuks saada.
(url= http://static.kalev.ee/apps/kalev_media/200802/300x300/5733_idkaart.jpg )