CD/DVD ROM (0)

Haapsalu Kutsehariduskeskus
Arvutiteenindus 1
Maarja Nuuter , Andres Nurk
CD ROM, DVD ROM
Referaat
Juhendaja : Mario Metshein
Uuemõisa 2008

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.CD ROM Drive 4
1.1 CD 5
1.2 Kuidas CD’si kirjutatakse 5
1.3 CD-R kettaajam 5
1.4 CD-RW (CD-ReWritable disk) 5
2.DVD ROM 7
2.1 DVD+R/RW 7
2.2 DVD Burner 7
3.DVD Forum 8
4. DVD+RW Alliance 8
5.Lightscribe 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Lühikese aja jooksul on CD-ROM ja DVD ROM kettaseade muutunud luksusest kuni odava vajaduseni sinu arvutil . Kettaseadmed on avanud uued võimalused arvutimaailmas oma suure mahutavuseja rakendavuse poolest.

1.CD ROM Drive

Nagu nimi ütleb, CD ROM kettaseade loeb CD-ROM kettaid. Üldiselt saab sama seadme abil kuulata ka tavalisi muusika -CD’sid.
CD ROM drive mängib olulist rolli, järgmistes aspektides sinu arvuti süsteemis.

• Tarkvaraline tugi: Esimene põhjus miks tänapäeva arvutitel peab olema CD ROM drive on see, et tarkvara pakutakse just CD ROM’idel.
  
• Jõudlus: Mida rohkem kasutatakse CD ROMi seda olulisem on et kettaseade korralikult töötaks.
  

CD ROM drive on sarnane teistele seadetele, mis kasutavad ’’keerlevat meediat “. Ainus erinevus on see, kuidas info on meediale salvestatud ja kuidas see on loetav . CD ROM kettaseade loeb alumiiniumiga kaetud, plastikust kettaid aga mis on suutmatu kirjutada andmeid cd kettale. Leiutatud U.S.A ’ s 1972 aastal, aga tutvustati seda kui Sony ja Philips kokku leppisid 4,72 tollise cd ketta kasutamisega.
Läpaka CD ROM Kettaseade

1.1 CD

Kõik CD plaadid kasutavad informatsiooni salvestamiseks samu meetodeid , kasutades ketta pinnal oleva spiraalse raja õnarusi ja tasasusi ( audio CDl hoitakse infot bittide ja baitidena samamoodi nagu andme CDlgi). Kuna aga info võib olla erisugune, siis kasutatakse ka erinevaid andmekirjeldamis e. struktureerimis formaate (viis kuidas bitte paigutada).
Tänapäeval on kasutusel mitmeid eri formaate, millest mõned formaadid on populaarsemad , kui teised, mõned vajavad lugemiseks spetsiaalseid seadmeid, mõned aga on ühilduvad üksteisega.

1.2 Kuidas CD’si kirjutatakse

CD-R kettastel ei ole õnarusi ega tasasusi, selle asemel on sile läikivast metallist kiht, mis on valgustundliku kihi peal. Kui cd plaat on tühi, siis värv on läbipaistev. Valgus saab läbi kumada ja tagasi peegelduda metall pinnalt aga kui kuumutada kuivanud värvi kihti eraldiseisva sageduse ja tugevusega siis värv muutub läbipaistmatuks, see tumendub kohani kus valgus enam läbi ei pääse. CD kirjutaja töö on kirjutada digitaalset mustrit tühjale plaadile .

1.3 CD-R kettaajam

Kettaajam, mille abil saab salvestada informatsiooni CD-R ketastele ja valmistada nii CD-ROM’e kui muusika -CD’sid. Need ajamid on saadaval suhteliselt odava raha eest ja neid on lihtne ühendada tavalise personaalarvuti külge. Koos ajamiga on muidugi vaja osta ka vastav tarkvarapakett. Sama seade võimaldab ka lugeda CD-ROM ja muusika-CD kettaid.

1.4 CD-RW (CD-ReWritable disk)

Laserketas , millele erinevalt CD-R kettast saab informatsiooni salvestada, kustutada ja uuesti salvestada. Selles mõttes sarnaneb CD-RW ketas tavalisele flopikettale või kõvakettale. Vahel nimetatakse CD-RW kettaid ka CD-E (CD-Erasable) ehk kustutatavateks CD ketasteks.
Esimesed CD-RW ajamid ilmusid turule 1997.a. keskel. Need ajamid võimaldavad lugeda ka tavalisi CD-ROM kettaid ja salvestada infot nii CD-R kui CD-RW ketastele. Lugeda sai CD-RW kettaid esialgu ainult CD-RW ajami abil, tavaline CD-ROM ajam selleks ei kõlvanud. Philips Electronics ja Hewlett - Packard on välja töötanud uue standardi MultiRead, mis võimaldab CD-RW kettaid lugeda ka MultiRead tüüpi CD-ROM ajami abil.
CD-RW ketta tööpõhimõte on järgmine. Kettatoorikuks on 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas, mille pealmisele küljele pressitakse spiraalne soon sammuga 1,3 mikromeetrit. Seejärel kantakse pinnale mitu õhukest kihti erinevaid materjale, millest üks – hõbeda, indiumi, antimoni ja telluuri sulam - toimib informatsiooni salvestava keskkonnana. Kui ajamis olev infrapunane pooljuhtlaser seda s aine jääb pärast kuumutamist kas amorfsesse või kristalsesse olekusse sõltuvalt sellest, kui kõrge oli kuumutamistemperatuur ja millised olid jahtumistingimused. Kristalses olekus punktid peegeldavad valgust hästi ja amorfses olekus punktid halvasti. Efekt on sama, mis tavaliste CD-ROM ketaste puhul, kus valgust hajutavad punktid on tekitatud mehaaniliselt tillukeste süvendite sissepressimise teel. Kuna faasimuutus on pöörduv protsess, siis hiljem võib samale kettale kirjutada uut informatsiooni või vana lihtsalt kustutada. CD-R ketaste puhul kasutatakse infokandjana värvainekihti, mis kuumutamisel muutub läbipaistmatuks ja see protsess on pöördumatu. CD-RW ketaste infomaht on UDF 1.5 standardi puhul umbes 550MB suured ning hallikas hõbedase värvusega

2.DVD ROM

On olemas terve hulk erinevaid DVD-ajameid. Esimese (1x) DVD-ajami andmekiirus oli 1,35 MB/s. Pöörlemiskiiruse kahekordistamisega (2x) saavutati 2,7 MB/s ja neljakordistamisega (4x) 5,4 MB/s. Edasi on DVD-ajamite kiirus järjest kasvanud.
Enamik DVD-ajameid suudab nii mängida DVD-videot (DVD-filme) ja muusika-CD-sid kui ka lugeda DVD-ROM ja CD-ROM kettaid. DVD-ajamid võivad toetada DVD-R, DVD-RW, CD-R ka CD-RW kettaid või mingit valikut nendest .
Ajamid ja kettad, mille nimetuses kasutatakse sidekriipsu (DVD-R, DVD-RW) vastavad DVD Forum’i spetsifikatsioonile. Nendega konkureerivate DVD Alliance’i ajamite ja ketaste nimetuses on sidekriipsu asemel plussmärk.

2.1 DVD+R/RW

DVD-ajam, mis loeb DVD+R ja DVD+RW kettaid ning ka kirjutab neile. Harilikult loeb see ka DVD-RW ja DVD-R kettaid.

2.2 DVD Burner

DVD-kõrvetaja DVD-ajam, mis võimaldab nii DVD-kettaid lugeda kui ka neile kirjutada. Seda nimetust kasutatakse
DVD Forum’i spetsifikatsiooniga ühilduvate ajamite kohta.
DVD ROM'i sisemine ehitus

3.DVD Forum

Organisatsioon , mis tegeleb DVD standardite defineerimisega kirjutuskaitsega, korduvkirjutusega ja ühekordse kirjutamisega laserketastele nii audio kui video tarbeks. Organisatsiooni liikmed osalevad uusi standardeid välja töötavates töörühmades. 1995.a. lõpus Tokyos asutatud DVD Consortium nimetati 1997.a. ümber DVD Forum’iks. DVD Forum’i DVD-RW ja DVD-R vorminguid nimetatakse üldiselt " Minus RW" ja "Minus R", et eristada neid DVD+RW Alliance’i DVD+RW ja DVD+R vormingutest.

4. DVD+RW Alliance

Konsortsium, mis tegeleb korduvkirjutusega ja ühekordse kirjutamisega DVD standardite väljatöötamisega. Sellesse kuuluvad HP, Philips, Sony ja rida teisi firmasid ning see töötas CD-RW vormingu edasiarendusena välja DVD+RW spetsifikatsiooni. Ühendus moodustati sellepärast, et oli tekkinud vajadus sellise vormingu järele, mis oleks paremini ühildatav laiatarbe DVD-mängijatega kui tolleaegne DVD Forum’i vorming DVD-RAM. Ühenduse DVD+RW ja DVD+R vorminguid nimetatakse harilikult " Plus RW" ja "Plus R", et eristada neid DVD Forum’i vormingutest DVD-RW ja DWD-R.

5.Lightscribe

Laserketaste salvestustehnoloogia firmalt Hewlett-Packard, mis lisaks andmete salvestamisele võimaldab CD ja DVD ketastele lasersöövituse teel ka silte kujundada. Selleks kasutatakse spetsiaalse kihiga kaetud kettatoorikuid, mis näevad välja kullakarvalised ja mille pakendil on LightScribe’i logo . Ka kettaajamil (või seda sisaldaval arvutil) peab olema peal LightScribe’i logo. Siltide kujundamiseks vajalik tarkvara tuleb kaasa kettaajamiga.
S Lightscribe Logo
ildi kujundamiseks tuleb ketas pärast andmete salvestamise ajamist välja võtta ja pöörata näoga allapoole (andmed salvestatakse ketta ühele küljele ja silt teisele küljele) ning 780nm infrapunalaser söövitab sildi ketta pinna sisse ühevärvilise pildina. Ühe sildi joonistamine võtab aega ligikaudu pool tundi. Tavalises toavalguses kaob silt umbes 9 kuu pärast, aga kuna optilisi kettaid tuleb nagunii säilitada pimedas , siis peaksid ka optiliselt söövitatud sildid kauem vastu pidama

Kasutatud kirjandus

• http://computer.howstuffworks.com/cd-burner4.ht m
  
• http://vallaste.ee/
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/DVD
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/CD-ROM
  
• http://www.basichardware.com/cd-rom_drive.html
  
• http://www.pcguide.com/ref/cd/index-c.html
  
• http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=18&Itemid=33