Arvutiterminid (0)

Arvutiterminid:
1) Andmed- Kõige üldisemas mõttes mõistetakse infotehnoloogias andmete all 
informatsiooni esitust kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist.
2) E-mail- E-mail on lühend ingliskeelsest sõnast electronic mail, millega tähistatakse:
E-kirja ehk elektroonilisel teel arvutivõrkudes ülekantavat kirjalaadset teadet.
E-posti ehk e- kirjade koostamise, saatmise , salvestamise ja vastuvõtmise meetodit.
3) Hiir - hiir on arvuti riistvaraline osutusseade.
4) Informatsioon- Teave
5) Monitor - Monitoriks on nimetatud kuvarit, kuna see võimaldab saada tagasisidet 
arvuti tegevusest, seega kui kuvarit kasutatakse arvuti monitoorimiseks võib selle 
kohta öelda "monitor"
6) Mälu- Mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid.
7) Modem - Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud 
digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et 
dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal , mida on lihtne 
edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info.
8) Personaalarvuti - Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev 
arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks.
9) Tarkvara - Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või 
rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - 
andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne.
10) Riistvara - Arvuti riistvara (inglise keeles hardware) on arvuti koosseisu või 
arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised .
11) Rakendustarkvara - Rakendustarkvara (inglise application software) on 
rakenduste ehk programmide kogum spetsiifiliste ülesannete täitmiseks.
12) Skänner- on arvuti väline lisaseade , mis on mõeldud valmisteksti ja –piltide 
sisestamiseks arvutisse .
13) Viirus - on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit 
nakatama. Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka 
isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam , nuhkvara, ussid ning 
trooja hobused.
14) Kopeeri- valmis teksti samas dokumendis teise kohta või teise dokumendi 
lisamine.
15) Kleebi - tähendab teksti paigutamist teatud kohta.
16) Lõika- Teatud teksti kustutamine vahepealt.
17) Aseta- objekti väljalõigatud osa uuele kohale paigutama
18) Töölaud- Töölaud on metafoor, mida kasutatakse kirjeldamaks graafilise 
kasutajaliidese poolt kasutajale pakutud võimalusi. Arvuti töölauda võrreldakse 
reaalse maailma töölauaga, kus kasutaja saab liigutada reaalseid dokumente ja kaustu.
19) Teisalda- Failide ümbertõstmine kuskile teisse kausta nii, et see jääb 
mõlemasse kausta.
20) Kaust- Kaustas võivad olla dokumendid , mida saab vaadata ja trükkida, 
programmid, teised kaustad (alamkaustad) ja kiirkorraldused, mis sisaldavad viiteid.
21) Häälestus (options)- Häälestus on helide kõrguslik korrastus.22) Vaikehäälestus- (vaikevalik) programmi poolt valitud standardseade (seade, 
väärtus või seadistus)
23) Lehitseja - on arvutiprogramm, mille abil saab leida, vaadata ja kasutada veebis ,
kohtvõrgus või kasutaja arvutis asuvatel veebilehtedel talletatud informatsiooni.
24) Manus - Manus on fail, mis saadetakse sõnumi keha koosseisus.
25) Start menüü- Start on põhiliseks väravaks arvuti programmide, kaustade ja 
sätete juurde.
26) Parool - Parool ehk salasõna ehk koodsõna on salajane sõna või märgijada, 
mida kasutatakse autentimisel, et tõestada oma identiteet või saada kuskile 
juurdepääs.
27) Ekraanisäästja- Ekraanisäästja on pilt või animatsioon, mis ilmub ekraanile, kui
te ei ole hiirt või klaviatuuri kindlaksmääratud aja jooksul kasutanud.
28) Dialoogiaknad- Dialoogiakende kaudu väljastatakse teateid ja esitatakse 
küsimusi. Arvuti pakub võimaluse(d) ja kasutaja teeb valiku.
29) Kontekstne menüü- 
30) Menüü- Menüü kujutab endast üksteise alla kirjutatud käskude loetelu , millest 
saab käsku valida.
31) Server - Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud 
infoteenust sellega ühenduvatele klientidele.
32) Mäluseade- mäluseade on väike kaasaskantav seade, mis ühendatakse arvuti 
USB-liidesesse.
33) Sisendseadmed - Sisendseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik 
arvutisse andmeid sisestada. Tuntumad sisendseadmed on: klaviatuur , hiir, skänner, 
arvutimängude juhtpuldid jne
34) Alla laadima - on protsess, mille käigus toimub andmete ülekanne 
kaugsüsteemist (serverist) lokaalsesse süsteemi (tööjaama).
35) Üles laadima- Üleslaadimine on andmeside liiklus väljuval suunal ühest 
arvutisüsteemist teise, tavaliselt suuremasse arvutisüsteemi. Kasutaja poolt vaadatuna 
tähendab faili üleslaadimine faili saatmist teise arvutisse, mis on seatud seda vastu 
võtma.
36) Väljundseadmed- Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on 
võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, 
printerid , meediaprojektorid jne.
37) Sisse logima- Enda teatud kontosse sisse pääsemine.
38) Välja logima- Kontost lahkumine .
39) Emaplaat - Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites 
peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente 
ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete 
ühendamiseks.
40) Kõvaketas- on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks 
pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga.
41) Protsessor - Protsessor on loogikaskeem , mis interpreteerib ja täidab 
masinkoodis antud käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja 
aritmeetika-loogikaseadmest.
42) Aktiivne aken- suvaline kuvaaken, mida parajasti käsitsetakse
43) Rakenda- kasutusele võtma, tegevusse panema44) Rippmenüü- allapoole avanev menüü, millest normaalolekus on näha ainult üks
rida
45) Veerupäis- Veeru või nummerdatud hall ala iga veeru ülaosas.
46) Fail- arvuti välismällu salvestatav v. kopeeritav ja sealt kustutatav kindla 
nimega andmekogum
47) Failihaldus- failide loomise, leidmise, paigutamise, hoolduse ja kustutuse 
toimingud
48) Otsingute tegemine- info otsimise korraldus automatiseeritud  
infootsisüsteemides
49) Prindihaldus- 
50) Failide lihtne redigeerimine - 
51) Operatsioonisüsteem- tarkvara, mis juhib programmide täitmist ning võib 
korraldada ressursijaotust, plaanimist, sisestuse ja väljastuse juhtimist, andmehaldust 
jm
52) Tarkvara litsents - tarkvara autori, tootja või müüja poolt koostatud dokument, 
milles on loetletud, millistel tingimustel on õigus omandatud või ostetud tarkvara 
kasutada.
53) Vaba tarkvara (free software)- on Free Software Foundationi (Vaba Tarkvara 
Sihtasutus, FSF) määratluse kohaselt tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, 
kopeerida, uurida, muuta ning levitada.
54) Tasuta tarkvara – vabavara ( freeware )- on tasuta levitatav tarkvara. Selle 
kasutamisel võidakse ette näha kasutuskoha, -aja, -viisi või muid piiranguid.
55) Avalik tarkvara ( publik domain software)- autor on koopiaõiguse loovutanud.
56) Piraatlus - Kui me teadlikult ebaseaduslikult paljundame ja müüme 
autoriõigusega kaitstud teost (kirjandus-, kunsti – või teadusteos) siis on tegemist 
piraatlusega. Kõige sagedamini langevad piraatluse ohvriks muusikateosed , filmid, 
videomängud, arvutitarkvara . Piraatlus on õigusvastane tegevus.