Raadioside põhialused (0)

RAADIOSIDE PÕHIALUSED
Referaat
2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.MIS ON RAADIOSIDE? 4
2.RAADIOSIDE PÕHIMÕTE 4
3.AHEL- JA PAKETTKOMMUTATSIOON 4
4.SÕNUMIKOMMUTATSIOON 5
KOKKUVÕTE 6
KASUTATUD ALLIKAD 7

SISSEJUHATUS

Antud referaadis on info raadiosidemest ja selle põhialustest. Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest see on füüsikas kodune ülesanne. Referaadi kirjutamisel loodan teada saada, mis on raadioside ja millised on selle põhialused.

MIS ON RAADIOSIDE?

Raadioside on eletroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Raadioside on informatsiooni  edastamine  raadiolainete vahendusel. Raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu toimub raadioside. Sideliini vahepunktides võivad olla signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed . Neid nimetatakse satelliitsides transponderiteks.
Raadioside on selle algperioodist peale olnud seotud tihedalt moduleerimisprotsessiga, kusjuures juba esimestes raadioseanssides kasutati tegelikult digitaalset andmeedastust. Andmeedastus toimus telegraafisignaalide punktide ja kriipsude kujul.
Kõrgsageduslikku raadiolainet tuleb mingil viisil moduleerida, et see kannaks endas mingit informatsiooni. Raadiolainete võnkesageduse piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz (kiloherts) kuni 3 GHz (gigaherts), samas vahemik 30 MHz (megaherts) - 300 MHz kannab meeterlainete ja vahemik 300 MHz kuni 3GHz detsimeetrilainete nime. Viimases kahes lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja televisioonijaamad.
Hertsides mõõdetakse raadiolainete võnkesagedust. Herts on perioodilise protsessi sageduse ühik, mis kuulub ka SI-süsteemi ühikute hulka. See ühik sai endale nime Heinrich Rudolf Hertz -i järgi.

RAADIOSIDE PÕHIMÕTE

Raadioside saatja ja vastuvõtja vahel toimub elektromagnetiliste lainete vahendusel. Saateseadmetes toodetav kõrgsageduslik vahelduvvool juhitakse saateantenni. Selle ümber tekivad võnkumise rütmis kiiresti vahelduvad elektri- ja magnetväljad, mis moodustavad ühise elektromagnetilise välja. Väli levib antenni ümbritsevas ruumis valguse kiirusega ja moodustab raadiolaine ehk elektromagnetilise laine. Raadiolained pole ainsad elektromagnetlained meid ümbritsevas keskkonnas ( näiteks on veel soojuskiirgus, nähtav valgus ja röntgenkiired ). Saateantennini juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis tekitatavad raadiolained lõikavad omal levikul vastuvõtuantenni ja indutseerivad selles elektromotoorjõu. Kuna aga üheaegselt tegutseb maailmas väga suur arv raadiosaatjaid, siis peab iga vastuvõtja sisaldama seadist, mis võimaldaks eraldada kõigist antenni saabuvatest signaalidest vajalikke. Antud ülesannet täidab võnkering.

AHEL- JA PAKETTKOMMUTATSIOON

Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu andmed pakkettidena iga üks sealt, kus see parasjagu paremini läbi saab, vaid ahelkommutatsiooni korral luuakse üks kindel liin , mida pidi informatsioon liigub. Kindel liin on kogu ühenduse vältel hõivatud, millele teised ligi ei pääse.
Ahelkommutatsioon jaguneb kolme etappi: a) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja); b) andmete ülekandmine; c) ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine).
Antud meetod on hea telefoniühenduse jaoks. Andmeside jaoks aga mitte väga, sest enamus aega on kanal tühi, samas selle pluss on see, et teised ei saa kasutada. Kommutatsiooni sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv või mitteblokeeriv (saab teha kõikvõimalikke ühendusi).
Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks. Iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on kohale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum.
Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat . Tavalises telefonisides on kasutasel teine meetod ehk niinimetatud kanalikommutatsioon. Viimase puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada reaalajas ja kiiresti (näiteks otseülekannete puhul). Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja suurt kiirust. Mõlema meetodi eeliseid püütakse ühendada, mis on uuem ATM meetod.

SÕNUMIKOMMUTATSIOON

Sõnumikommutatsioon on kommutatsioon, mille korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. Võrgusõlmedel on vaja olla enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saadud. Iga paketti vastuvõtmise ja saatmise vahele jääb väikene osa aja pilu . Sellest tulenevalt võib sellises sisesüsteemis olla suurem viide .

KOKKUVÕTE

Kirjutanud raadiosidemest sain peaaegu hea ülevaate uuritust. Leian, et see oli mulle vajalik. Kahjuks polnud materjal hästi kättesaadav ja arvatavasti jäi palju teada saamata.

KASUTATUD ALLIKAD

http://wiki.wifi.ee/index.php/Raadioside
http://et.wikipedia.org/wiki/Raadioside
http://et.wikipedia.org/wiki/Herts
http://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Rudolf_Hertz
http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/raadioside.html
http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/pakettkommutatsioon.html