Unit). Protsessor sooritab enamuse arvuti tööks vajalikest arvutustest, seetõttu sõltub arvuti kiiris kõige rohkem protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühes sekundis teha. Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessoreid. Arvuti mälu Mäluühikud · Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. · Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil
seadmeid, mis on seotud side ja arvutitega. AMD (Advanced Micro Devices) on firma, mis tegeleb arvutiosade tootmisega (protsessorid, videokaardid). CYRIX VIA Tüübid ja põlvkonnad: 5x86- võrreldav 486-ga; 5K86- võrreldav Pentiumiga; K6- võrreldav Pentium II- ga; K7- võrreldav Pentium III- ga; Duron- uuemate Celeronidega võrreldav; Athlon- AMD uusim ja võimsaim. Mälud RAM ja ROM mis, miks, kuidas jne : Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul – see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Operatiivmälu Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM )
Seotud riigi kooditabeliga. Mbps - UPS Katkematu toitepinge allikas võimsus 500 W 5. Arvuti mälu 1) Mäluühikud Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kanab nimetust bitt
Välismälu jagunemine: kõvaketas, flopiketas, laserketas, magnetoptiline ketas ja universaallaserketas. 4 Mälu Mälu on koht, kuhu arvuti salvestab tööks vajalikke andmeid ja programme. Enne andmete salvestamist ja töötlemist teisendab arvuti kogu info kahendkoodi. Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Muidugi kehtib ka siin üldtunnustatud
KÕRVAKLAPID JUHTMETA KÕRVAKLAPID Signaal edastatakse raadiolainete vahendusel Analoogsignaali ülekandel ei küüni heli kvaliteet juhtmeühenduse tasemele Märksa parema helikvaliteedi tagab signaali ülekanne digitaalkujul Digitaalsignaali edastus võib toimuda Bluetooth-ühenduse kaudu, nt nutitelefonist Signaaliallikaga (nt AV-ressiiver, teler, mängukonsool) ühendatud raadiosaatjaga kõrvaklappide korral võib signaal levida mitmekümne meetri kaugusele MÜRA SUMMUTAVAD KÕRVAKLAPID Ümbritsevast keskkonnast kõrva jõudva häiriva müra taset saab alandada passiivsete ja aktiivsete meetmetega Passiivselt vähendavad müra suured suletud kõrvaklapid
identifitseeritud andmed, tuntud ka kui Media Identification Code(MID). · Mahud on kas 4.7GB, 8.5GB, 9.4GB,17.8GB(haruldane) Protsessor · Protsessor on arvutiosa, mis täidab operatsioone ja töötleb andmeid. · Protsessor mõjutab enamasti arvutisüsteemi üldist · jõudlust kõige enam. · Protsessor koosneb juht- seadmest, registritest ja aritmeetikaseadmetest Sisemiste komponentide väärtus Arvuti mälu · Arvuti mälus esitatakse info digitaalkujul. · Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nimetust bitt. · Arvuti mälu "mahu" kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid: 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit). 1 kilobait KB = 1024 baiti. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti. 1 terabait TB = 1000 gigabaiti. · Tänapäeva arvuti Arvuti 10a tagasi ·AITÄH TÄHELEPANU EEST !
dokumendi kasutusõiguseid · Luua asutuse funktsioonide ja osakondade põhist dokumentide klassifitseerimise hierarhiat. · Määratleda erinevatele dokumendi liikidele oma registreerimisnumbrite loendurid. · Luua ise aruandeid ja kasutada juba olemasolevaid näit. tähtajaks vastamata dokumentide aruanne. · Kasutada asutuste ja kontaktide registreid andmesisestuse automatiseerimiseks · Salvestada kõiki erinevaid digitaalkujul dokumente dokumendiregistrisse (doc, rtf, html, txt, pdf ja muudes vormingutes) ja hallata nende versioone · Muuta digitaalkujul dokumente vastav rakendustarkvara käivitub automaatselt koos dokumendi avamisega (faililingid) · Trükkida dokumente printerile, salvestada faili või edastada e-posti teel · Võimaldab lugeda asutusse saabunud digitaalselt allkirjastatud dokumente · Võimaldab infovahetust Kodaniku Infotehnoloogia Portaaliga (KIT).
Mõõtemuundurid - igasugused sensorid ehk tajurid (s.o. elemendid) ja andurid (lõpetatud konstruktsiooniga vahendid) ühe mõõdetava suuruse (näiteks temperatuuri) täpseks muundamiseks mingiks teiseks suuruseks (näiteks alalis-elektripingeks), mida on lihtsam otseselt mõõta. Nende hulka kuuluvad ka analoogdigitaalmuundurid (ADM) ja digitaalanaloogmuundurid (DAM), millest esimesed on ette nähtud pideva elektripinge nn. analoogväärtuste esitamiseks digitaalkujul (samuti elektripinge vahendusel!) ja teised, vastupidi, elektripinge abil digitaalselt esitatud väärtuste teisendamiseks tagasi analoogkujule ehk pideva elektripinge väärtusteks. Siia kuuluvad ka mõõtevõimendid väikeste pingete suurendamiseks kindel arv kordi, et neid lihtsam oleks täpselt mõõta, samuti pingejagurid kõrgete pingete vähendamiseks kindel arv kordi selleks. et neid oleks ohutum mõõta. Analoog-digitaalmuunduri peamiseks ülesandeks on
See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise
andmed (data) - potentsiaalne info, mis võib saada kasutatud informatsioon – tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks metaandmed – olemasolevate andmete sisu, kvaliteeti, seisundit, päritolu ja muid omadusi kirjeldavad andmed arhivaal – osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. digitaalne dokument - Masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument. 1. Mis on dokumendi tõestusväärtus? st dokument tõestab funktsioonide, tegevuste või toimingute täitmist või tehingute läbiviimist 2. Mis on dokumendi teabeväärtus? st dokumendis sisalduvad andmed sündmuste, kohtade, isikute jne kohta 3. Nimeta, millisteks osadeks (7-osaline skeem) jaguneb dokumendi elukaar. Loomine, saamine, registreerimine, hoidmine ja kasutamine, eraldamine, hävitamine, üleandmine 4
See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Pildimälu Esimeste PC-de tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAM-i selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele
INFOALLIKAD JA INFOOTSING KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on infoühiskond? · Ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil. · Ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga. · Ühiskond, kus oeaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid. · Ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse 2. Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5)
Enamasti on nad head vaid teatud aladel. Kõiki häkkereid ei saa halbadeks pidada. Nimelt on pahatahtlikke häkkereid kuni 1% kõigist häkkereist (Hanson 1994, lk 59; Praust 1997, lk 173). Neid nimetatakse kräkkeriteks. Kräkkerite jaoks ei kehti häkkerite eetikanormid. Kräkkerid nuhivad ringi erinevates arvutisüsteemides omakasu eesmärgiga (Praust 1997, lk 175). Andmebaasidele ligipääsenud, võivad nad sealset informatsiooni kopeerida, muuta ning isegi kustutada. Kusjuures digitaalkujul oleva info kopeerimise tulemusena on originaal ja koopa identsed. Siinkohal võiks arutleda, millistesse andmebaasidesse võib kräkker omakasu eesmärgil sisse murda. Näiteks on võimalik, et inimene on kohtulikult karistatud ning seetõttu ei ole tal võimalik välismaal tööle asuda. Selleks palkab ta kräkkeri, kes siseneb politseiandmebaasi ning kustutab sealt vastava isikuga seotu. Häkkerid aga võivad hoopiski politsei andmebaasi
pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi - lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi
Andmete kasutamine ja hind: Andmed on GISi kõige kallim osa, kuna andmete loomine ja täiendamine ja kaasajastamine on väga töömahukas ja tihti nõuab ka kallist tehnoloogiat. Andmete kasutamiseks sõlmitakse enamasti litsentsileping Akadeemilistel eesmärkidel on enamasti andmete kasutamine soodsam kui ärilistel eesmärkidel Andmete säilitamine ja hankimine: Paberkandjal(andmete parem visualiseerimine) Digitaalkujul(võimaldab andmeid analüüsida, lihtsamini levitada, kujundada) Digitaalandmete hankimine: Digitaalsed andmebaasid 1 Paberkaartide skaneerimine (ja vektoriseerimine) 2 GPS ja välimõõtmised 3 Satelliidipildid ja ortofotod Andmete esitusviisid: Andmed käivad mingi nähtuse kohta(nt reljeef, maakasutus, elanike arv asulas) Vahetud ruumiandmete mõõtmised käivad "geograafilise punkti" kohta
kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator) lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; Pildimälu (frame buffer) koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; Digitaalanaloogmuundur ehk RAMDAC lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise.
Hiirt kasutades saab paljud käsud arvutile edastada ilma täiendavate tööriistadeta, väheneb sõrmistiku kasutamise vajadus, kuid see ei kao täielikult. 20. HTML- keel, milles märgendatakse veebilehti. HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus. 21. hübriidarvuti- seade, mis võimaldab vastu võtta andmeid, töödelda andmeid nii analoog-kui ka digitaalkujul ning esitada töödeldud andmeid. 22. iMac- kodudele, koolidele ja väikefirmadele mõeldud Apple'i arvuti. 23. installeerija- rakendus, mis kopeerib tarkvara kasutaja arvutisse, seab selle üles ja kohandab konkreetse kasutaja vajadustele. 24. integraallülitus- pisike vooluahel, mida toodetakse õhukesest pooljuhtmaterjalist põhimikule. 25. IP- ehk internetiaadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus
Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. Siin on sisend-väljundkanal andmete edastamiseks kahe seadme vahel (nt kettalt protsessorisse). Andmekandja (ehk vahetatav mälu) materjal, millele saab andmeid salvestada ja neid sealt võtta (flopi, CD). Salvestama (Save) andmeid välismällu paigutama. 3.2 Mälumahu mõõtmine Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nimetust bitt
seinamärkide koordineerimine. Geodeetiliste punktide asukohakirjeldused on esitatud käesoleva aruande Köide III, IV ja V. Köide III on esitatud riigi geodeetilise tihendusvõrgu punktide, 1. järgu ja varem rajatud võrkudest kaasatud 2. järgu ning 3. järgu geodeetiliste punktide asukohakirjeldused. Köide IV on esitatud 2. järgu uute ja ajutiste geodeetiliste punktide asukohakirjeldused. Köide V on esitatud polügonomeetria seinamärkide asukohakirjeldused. Asukohakirjeldused digitaalkujul *.pdf- failidena, on esitatud käesoleva aruande Köide II, Lisa 4 (CD Köide2_Lisa4:\ASUKOHAKIRJELDUS...). 9 3 KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU 2. JÄRK 2. järgu kohalik geodeetiline põhivõrk rajati polügonomeetria meetodil, plaaniliste lähtepunktidena kasutati kolmkümmend kuut (36) 1. järgu punkti ja kolme (3) riigi geodeetilise tihendusvõrgu punkti (Tabel 10).
informatsiooni (ajakirjade puhul näiteks), pealkirju, autoreid, autoriõigusi, teemat, sihtgruppi, kirjastaja informatsiooni, kuupäevalist infot jne. Peab igapidi tutvustama toodet, kutsuma seda ostma. Eelkõige on need vajalikud ärimudeli väljatöötamiseks ning laiemaks toote levikuks (kasutajate nõusoleku saavutamiseks). 14. Mida tähendab avatud juurdepääs ehk open access? - digitaalkujul, sidusreziimis, tasuta ja üldjuhul autoriõigustest ning litsentsilepingutest tulenevate piiranguteta. Selle teeb võimalikuks ühelt poolt interneti olemus ja teisalt autori või autoriõiguse omaja nõusolek. 15. Millised on kaks peamist viisi teaduskirjandusele avatud juurdepääsu võimaldamisel? on avatud juurdepääsu ajakirjad (open access journals) ja avatud juurdepääsu arhiivid ehk repositooriumid (open access archives or repositories). 16
info. Hiljem skaneeriti saadud kiled ning kasutati digitaalsete aluskaartidena nendes katastrites, kus põhikaarti või uusi ortofotosid veel ei olnud. Katastri aluskaardiga on kaetud kogu Eesti. Katastrikaardi lehtede numeratsioon ühtib Eesti Põhikaardi lehtede numeratsiooniga. Tänaseks on tegemist arhiivitootega (http://geoportaal.maaamet.ee...). Katastri aluskaardi mõõtkava on: 1:10 000 ja projektsiooniks Lambert-EST, formaadid digitaalkujul: mustvalge raster (CIT, GeoTIFF) (http://www.maaamet.ee...). Joonis 3. Katastri aluskaart 7 Mullakaart Eesti mullakaart on mõõtkavas 1:10 000 andmebaas Eesti mullastiku kohta, mis katab peaaegu kogu Eesti territooriumi. Andmed puuduvad linnade, veealade ja mullastikuta laidude kohal.
Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused 1. Mis on infoühiskond? Ei ole olemas üldist definitsiooni, on vaid üldaktsepteeritud peamised seaduspärad. Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga; ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil; Infoallikad ja infootsing, ühiskond, kus peaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid; ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse; ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes 2.Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) Defineerimisel eristatakse 1
"tellimisega" graafikakaardilt ning ise tähtsamate ülesannete kallal tööd jätkata. Praktiliselt kõik praegu müügilolevad kuvaadapterid on kiirendiga varustatud. Kuvafunktsioonide delegeerimine on võtnud sellise ulatuse, et tegelikult oleks õigem rääkida kaasprotsessorist. Üha enam levivad 3D- kiirendid võtavad enda kanda väga töömahukad arvutused, mida läheb tarvis ruumilisuse illusiooni loomiseks näiteks mängudes ja joonestusprogrammides. Pildimälu - seal hoitakse digitaalkujul ekraanile saadetud kujutisi. Mälu portide arv mõjutab oluliselt kuvaadapteri kiirust. Pildimälust võtab RAMDAC värskendussagedusega määratud arv kordi sekundis lugeda kogu pildimälu sisu; samal ajal aga peab graafikakaardi protsessor saama mällu muutusi kirjutada. Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAM-il ja WRAM-il kaks sõltumatut porti, üks kuvaprotsessori ja teine RAMDAC-i jaoks. Nendel adapteritel aga, mis kasutavad
Avalik teave - mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Digitaalallkiri - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Digitaalne dokument- masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument Digitaalne tempel - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida digitaalse templi sertifikaadi omanik kasutab tõendamaks digitaalse dokumendi terviklust ning oma seost sellise dokumendiga. Dispositsioon määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks või kuriteoks. Dok. registreerimine- hõlman dok süsteemi, saab endale reg.nr ja kuupäeva (e viida)
või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. (mingil kandjal tekstid, pildid) 11. Metaandmed Dokumenti kirjeldavad andmed (sisu, kvaliteet, seisund, päritolu ja muud omadused), mis luuakse ja mida hallatakse dokumendisüsteemis 12. Arhivaal Dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. 13. Digitaalne dokument Masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument 14. Mis on dokumendi tõestusväärtus? St dokument tõestab funktsioonide, tegevuste või toimingute täitmist või tehingute läbiviimist 15. Mis on dokumendi teabeväärtus? St dokumendis sisalduvad andmed sündmuste, kohtade, isikute jne kohta. 16. Nimeta, millisteks osadeks (7-osaline skeem) jaguneb dokumendi elukaar 17. Millised on dokumendi elukaare 3 etappi aktiivsuse seisukohalt ning mida need sisuliselt tähendavad? 18
Saksamaa 2 rahvusraamatukogu Prantsusmaa 2 (v.a väikese trükiarvuga trükised ja rahvusraamatukogu, v.a filmid, mis saadetakse filmid, rahvuslikule kinematograafiakeskusele, ja millest loovutatakse 1 eksemplar) auvised, mis saadetakse rahvuslikule audiovisuaalsele instituudile Taani 2 trükist, 1 digitaalkujul olev teos rahvusraamatukogu rahvusraamatukogu ja kuus Rootsi 7 trükist, elektroonilist teavikut ülikooliraamatukogu rahvusraamatukogu ja Lundi ülikooli 2 kordustrüki eksemplari raamatukogu 1 auvis jms auviste rahvuslik arhiiv
oma paljude elektrooniliste kogude teenuste ja ressursside jaoks. Raamatukogud peavad mõistma, et see, kuidas raamatukogud on ellu rakendanud oma elektronkataloogi, veebisaidi ja litsenseeritud ressursside juurdepääsu, mõjutab otseselt raamatukogude kogutavat kasutusstatistikat, selle väljanägemist ja tähendust. Digitaalteavik (digital document) · - piiritletud sisuga informatsiooniüksus, mis on digiteeritud raamatukogus või komplekteeritud raamatukogu kogusse digitaalkujul · Digitaalteavik võib koosneda ühest või enamast failist. · Digitaalteavik koosneb ühest või mitmest e- sisuüksusest. Digitaalteavikud on: · elektroonilised raamatud · elektroonilised patendikirjeldused · võrgu kaudu kättesaadavad auvised · muud digitaalteavikud (nt aruandeid, kaardi- ja nooditeavikuid, eeltrükke). · Digitaalteavikute hulka ei kuulu andmebaasid ja elektroonilised jadaväljaanded. Elektrooniline raamat, e-raamat
trükitud materjalid. Elektronmeediumite alla kuuluvad raadio ja televisioon. Infotöötluse võib jagada neljaks: info sisestamine, info säilitamine, info teisendamine info väljastamine. Moodsa arvutus- ja infotöötlustehnika aluseks on kolm põhimõtet: ● Igasugune informatsioon esitatakse digitaalkujul: kvantitatiivsed suurused arvudena, ● muu info – tekst, piltkujutised jne. aga numbriliselt kodeerituna (eeskätt kahendkoodis); digitaalteabe töötlemiseks rakendatakse elektroonikat; ● infotöötlusprotsessi juhitakse automaatselt, varem koostatud programmi järgi. Andmete töötluseeskirjad e. algoritmid on esitatud käskude jadana, mida nimetatakse programmiks. ● Programm salvestatakse digitaalseadme mällu ja tema automaatne täitmine ongi
o Visuaalteavik diapositiiv, -film, kileleht analoogkandjal, foto digitaalkandjal. o Kombineeritud auvis-helifilm, videokassett (VHS) analoogkandjal, DVD digitaalkandjal; o muu teavik mitte-elektrooniline teavik või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud (nt lauamäng, Braille' kirjas raamat ja pisitrükis). Heliraamatud näidatakse auviste hulgas; o digitaalteavik meediumile salvestatud digitaalkujul teavik, mis on üldjuhul loetav arvuti abil. Hõlmab e- raamatuid, elektroonilisi patendikirjeldusi, võrgu kaudu kättesaadavaid auviseid ning muid digitaalteavikuid; o e-raamat litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu analoog. Arvestatakse nii füüsilisel kandjal kui ka võrgus pakutavate e-raamatute litsentse ja nimetusi;
analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; 8 Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Mida poes küsida?
andmesubjekti õigusi. Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. 20. Spämm: üldised põhimõtted, õigusaktid Seda osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Teenus vastama tingimustele: - Pooled pole füüsiliselt kohal, - teenust osutatakse elektroonilise vahendiga, - teenust osutatakse majandus- või kutsetegevus käigus (reeglina tasuline) 21. Avalik teave: õigus teabele, teabenõue, selgitustaotlus, juurdepääsu piirangud
ainult koos digitaalse süsteemiga (keskusega) ning mitte terminalist- terminalini variandis ega tavaliselt ka mitte rahvusvahelises sides. ISDN ja Analoogmodemite võrdlus ISDN: OLEMUS JA AJALUGU Digitaalse telefonisüsteemi ajalugu ulatub ise palju kaugemale. Kõigepealt toimus üleminek analoogjaamadelt digitaaljaamadele. Digitaaljaam kujutab endast süsteemi, kus telefonist tulev analoogsignaal muundatakse jaamas digitaalseks ja sealt edasi kantakse kõne juba digitaalkujul. Selline tegevus võimaldab muuhulgas reaalajas veaparandust ja tagab üsna hea kõnekvaliteedi. Et telefoniliinid on maailmas üld tunnustatud nähtus, siis hakati neid juba ammustel aegadel ka andmeside tarvis rakendama. Mõeldi välja modemid, mis konverteerivad arvutist tuleva digitaalse signaali telefoniliiidele sobivaks analoogseks ja vastupidi. Nüüdsel ajal, kus telefonijaamad suures osas digitaalsed, toimub modemside seansi ajal pidev muundamine: modemiga
kõne, muusika jne süsteemide juhtimine nõuab tihti just analooginfot. Seeda on vaja DAC ja ADC. Helikaardis on DAC, mikrofonis ADC. Helikaart tekitab kõrvale kuuldavaid helisid ainult arvutis oleva digiinfo alusel. Heli taasesitamisel ja salvestamisel on olulised sagedus (heli kõrguse jaoks) ja amplituud (heli tugevuse jaoks). Inimene kuuleb helisid 20-20000hz. Seega peab diskreetimissagedus olema 2x20000 = 40000 hz (kasutatakse 441000 hz). Helikaart on DAC, sest arvutis on info digitaalkujul, heli salvestamiseks on ADC. Heli kvaliteet sõltub sellest, kui palju järke iga 23 mikrosekundi tagant salvestatakse. Helikaardil on tavaliselt digitaalsignaali protsessor, mis vabastab protsessori audiosignaali töötlemisest. Analoog ja digitaalinfo. Analoogliides (DAC, ADC) Info töötlemisel on eelis digitaalinfol, aga maailmas on hulk infot, mis on just analoogsel kujul. Seega on arvutitel vaja Digitaal-analoogliidest ja analoog-digitaalliidest.
tavaliselt tervet subkultuuri. (Wikipedia) Hiphopi kaks olulist komponenti on räppimine ning instumentaaltaust. Viimase kujundab DJ (ingl k disc jockey plaadikeerutaja), kes võib ise olla räppar. Taustamuusika esitatakse heliplaadilt. Levinud võte on plaadi liigutamine edasi- tagasi ehk scratching. Tänapäeval kasutatakse ka rütmimasinat, süntesaatorit ja 14 samplerit - arvutis helisignaali töödeldavaks muutev ja seda digitaalkujul teisendav seadet (EKSS 2009). Räpitava teksti ülesehitusel on olulised algriim ja riim, mille abil luuakse aktsente. Tekstid räägivad linnaelust ja selle vastuolulisusest ja kõikvõimalikest inimestele olulistest teemadest nagu karjäär, romantika, perekond, sõbrad jms. Tuntuimad esitajad: Eminem, Snoop Dogg, 2 Pac, Puff Daddy jpt. (Skuin jt 2007 lk 174) 2.12 Elektroonilisest popmuusikast Elektroonilist popmuusikat tehakse rütmimasinatel, süntesaatoritel, sämpleritel
koht organisatsiooni tegevuse ja funktsioonide laiemas kontekstis peab olema tuvastatav. DOKUMENDI TÕESTUSVÄÄRTUS- st. dok. tõestab funktsioonide, tegevuste või toimingute täitmist või tehingute läbiviimist. DOKUMENDI TEABEVÄÄRTUS- st. dok.-s sisalduvad andmed sündmuste, kohtade, isikute jne kohta. DOKUMENDI METAANDMED- dokumenti kirjeldavad andmed. DIGITAALNE DOKUMENT- masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument. ELEKTROONILINE DOKUMENT- dokument elektroonilisel kujul.( nn. skaneeritud, või loodud rakendustarkvara abil) ARHIVAAL- dokument, millele avalik arhiiv on andnud hindamise tulemusena arhiiviväärtuse, ning seda säilitatakse püsivalt. MIKS ON DOKUMENTE VAJA? Peamiselt tõestusväärtuseks, aruandlus, ärilised eesmärgid, kultuuriline väärtus ühiskonna jaoks.
vinüülplaatidel) ning heli- ja videokassettidel on heli ja pilt salvestatud analoogkujul. Ka vanemad telefonivõrgud olid analoogvõrgud, st neis edastati kõnet analoogsignaalidena. Tänapäeval on nii heli- kui videotehnika muutunud digitaalseks, st enne salvestamist muundatakse analoogsignaalid analoog-digitaalmuunduri abil digitaalsignaalideks. See tagab palju parema heli- ja pildikvaliteedi. Ka digitaaltelefonivõrkudes edastatakse kõnet digitaalkujul. 2. STANDARDID: a Üks kolmest Wi-Fi spetsifikatsioonist. Kasutab 5 GHz sagedusala ja võimaldab andmekiirust 54 Mbit/s. Seda spetsifikatsiooni kasutatakse peamiselt spetsiaalsetes ärisituatsioonides, mujal seda eriti ei kasutata. 802.11b: Üks kolmest Wi-Fi spetsifikatsioonist, mis on leidnud kõige laiemat kasutust. Kasutab 2,4 GHz sagedusala ja võimaldab andmekiirust 11 Mbit/s 802.11e :
väljundis olla vale kood. Rööpülekandega (sünkroone) loendur. Sünkroonne – ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. 74. Mida tähendab analoogsignaali digitaliseerimine? Kuna helid, värvid jms. on meid ümbritsevas keskkonnas analoogkujul ning arvutites ja paljude teistes tänapäevastes seadmetes on nad digitaalkujul, siis on vajalikud spetsiaalsed meetodid andmete muundamiseks nende kahe tehnoloogia vahel. Andmete muundamiseks analoogkujult digitaalkujule on meetodid ja seadmed, mis konverteerivad analoog võnked diskreetsete numbrite jadaks. Seda protsessi nimetatakse digiteerimiseks (ka digitaliseerimiseks) (digitizing ehk ka sampling) ning vastavat seadet analoogdigitaalmuunduriks ADC (Analog to Digital Converter). 75. Mida tähendab digitaalsignaali muundamine analoogsignaaliks?
Muude nõuete rikkumise eest teeb Andmekaitse Inspektsioon ettekirjutuse ja kui seda ei täideta, siis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või juriidilist isikut rahatrahviga kuni 500 000 krooni. INFOÜHISKONNA TEENUS Infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS) kohaselt on infoühiskonna teenus teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil. Infoühiskonna teenus ei ole faksi ja telefonikõne abil edastatud teenus ning ringhääling ringhäälinguseaduse tähenduses. Et teenuse osutamisele kohaldada InfoTS sätteid peab seega teenus vastama tingimustele:
kokku tuleb saata N*8/(8/3)=mingi x bitti. Aega kulub: x bitti/baud rate(sekundites). 77.Leida mürapinge effektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100 Hz tagatakse signaali ülekandekiirus 1000 bit/s. Infosignaali (siisnuseline) amplituud on 44.5 V. (+ - 10%) c = B * log2(1 + S/N) c- signaali bitikiirus B-ribalaius S/N- mürapinge efektiivväärtus S/N = 2c/B – 1 S/N = 21000/100 – 1 = 1023 W 78.Kõne esitamiseks digitaalkujul kasutatakse juhtmepõhise digitelefoni standardkoodekit G. 711. Kui pika kõne saaks salvestada CD-le kui lugeda Cd salvestusmahuks 600 megabaiti? G711: 64kbit/s=8kbait/s. 600Mbait/8kbait/s=75000sekundit 79.Wi-Fi kaardi väljundvõimsus on 10 mW. Riigis on Wi-Fi max lubatud kiirgusvõimsus 100 mW. Kas võib kasutada lisaantenni, mille võimendustegur on 13 dB ning kaod kaablis ja pistikus 5 dB? -5+13dB=8dB, 1dB=10log(Pv/Ps),
See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini
kaubanduslike loteriide osalemistingimusi. (3) Kommertsteadaanne ei ole: 1) teave, mis võimaldab otsest juurdepääsu füüsilise või juriidilise isiku tegevusele, sealhulgas domeeninimi või elektronposti aadress; 2) teenuse osutaja maine kohta või teenuse osutaja pakutava kauba või teenuse kohta teenuse osutajast sõltumatult esitatud teave. § 6. Kommertsteadaande edastamine (1) Teenuse osutaja võib saata füüsilisele isikule üldkasutatava andmesidevõrgu abil digitaalkujul kommertsteadaannet vaid järgmistel tingimustel: 1) adressaadi eelneval nõusolekul; 2) kui adressaadile antakse selgelt ja arusaadavalt teada, kuidas edaspidi kommertsteadaannete saamisest keelduda; 3) kui adressaadile tagatakse võimalus üldkasutatava andmesidevõrgu abil oma keeldumisõigust realiseerida. (2) Teenuse osutaja peab registreerima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud adressaadi nõusoleku või keeldumise.
4) auvis teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised võivad olla nii analoog kui ka digitaalkandjal või võrgu kaudu kättesaadavad. 5) muu teavik mitteelektrooniline teavik või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud (nt lauamäng, Braille' kirjas raamat ja pisitrükis). Heliraamatud näidatakse auviste hulgas; 6) digitaalteavik meediumile salvestatud digitaalkujul teavik, mis on üldjuhul loetav arvuti abil. Hõlmab e raamatuid, elektroonilisi patendikirjeldusi, võrgu kaudu kättesaadavaid auviseid ning muid digitaalteavikuid; 7) eraamat litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu analoog. Arvestatakse nii füüsilisel kandjal kui ka võrgus pakutavate eraamatute litsentse ja nimetusi;
Registri väljundis on lülitid, mis kommuteerivad analoogsummaatori sisendisse vastava pinge, kui järgu väärtus on 1. Kui aga vastava järgu väärtus on 0, siis vastav pinge analoogsummaatori sisendisse ei lähe. Summeerimise võib realiseerida operatsioonivõimendite vaasil. Analoog ja digitaal info. Helikaart ja heli digitaalne salvestamine. Helikaart tekitab kõrvale kuuldavaid õhu võnkumisi arvutis oleva digitaalinfo alusel. Arvutis on info digitaalkujul ja seega on kindlasti vaja DACi. Heli salvestamiseks on vaja ADC-d sest mikrofonist tuleb heli analoogkujul, mida arvutis ei saa töödelda ega salvestada. Kasutatakse diskreetimissagedust 44100hZ. Ehk signaali mõõdetakse 23 mikrosekundi tagant. Helikaardil on veel tavaliselt digitaalsignaali protsessor, mis kujutab endast spetsiaalset signaalide töötlemiseks ette nähtud protsessorit. DSP vabastab protsessori audiosignaalide töötlemisest.
mingi binaarkood. Andmed kodeeritakse digitaalkujule kuna sel puhul on edastamine odavam, samas on olemas meediaid, mis edastavad just analoogsignaale näiteks kiudoptika, raadiolained ja analoogtelefonivõrk. Analoogsignaalid on ka mõningate häirete suhtes vähemtundlikud. Seega kodeerimine on vajalik, et viia andmed kujule, mida on hõlpsam transportida. Kasutatakse sageduskodeeringut, faaskodeeringut ja amplituudkodeeringut. Põhjused, miks edastada analoogsignaale digitaalkujul: digitaalkanalid ja digitaalkommuteerimine, häirekindlus, võimendi asemel kordaja (repeater), filtrite asemel odavam digitaaltehnika. 52. Asünkroon-ja sünkroonedastus Asünkroonse edastuse puhul saadetakse iga andmebitiga kaasa ka nn. start/stop bitid, mis määratlevad, millal algavad ja lõpevad andmed. Samuti sellega sünkroniseeritakse vastuvõtja ja saatja sama tegevuse jaoks. Signaale edastatakse baithaaval, sisaldades 2-3 juhtbitti ja 5-6 andmebitti.
Info töötlemine muutub seetõttu lihtsamaks. Digitaalinfo esituse korral kasutatakse diskreetset aega ehk vaadatakse väärtusi ainult kindatel aegadel, mis võimaldab ignoreerida ümberlülitustel tekkivaid siirdeprotsesse. Mida lühem on siirdeportsess ja diskreetsed ajahetked seda suurem taktsagedus. Joonis lk 14. Helikaart on arvuti lisakaart, tekitab kõlarite abil kõrvale kuuldavaid õhu võnkumisi arvutis oleva digitaalinfo alusel. Arvutis on info digitaalkujul seega on helikaardis kindlasti DAC, mis muundab digitaalse info analooginfoks, mis on vajalik inimesele heli kuulamiseks. Heli salvestamiseks kasutatakse ADC-d, et heli saaks töödelda arvutis. DAC-st sõltub taasesitatava heli kvaliteet. Helikaardil on ka tavaliselt digitaalsignaali protsessor, mis kujutab endast spetsiaalset digitaalsete signaalide protsessorit. See vabastab arvuti protsessori audiosignaalide töötlemisest. Mida enam on bitte ehk mida
Kui info edastamisel juhtub, et pingenivoo on 14 määramata väärtusel, siis seda korrigeeritakse vastavalt vajadusele kõrgeks või madalaks. Arvuti riistvara on võimeline täitma ainult 0 ja 1 kujule teisendatud programmi. Selleks on arvutis tarkvara. Helikaart – tekitab kõrvale kuuldavaid õhu võnkumisi arvutis oleva digitaalinfo alusel. Arvutis on info digitaalkujul, seega on helikaardis kindlasti DAC. Heli salvestamiseks on ADC, et heli teisendada digitaalkoodiks, mida arvuti suudab lugeda ja töödelda. Heli taasesitamisel on olulised sagedus (kõrgus) ja amplituud (tugevus). Analoogsignaali mõõdetakse iga 23 mikrosekundi tagant. Amplituudi salvestamine sõltub sellest, kui palju kahendjärke salvestatakse iga mõõtmise järel. Mida rohkem järke salvestatakse, seda parem, kvaliteetsem ja täpsem on heli.
operatiivkaardil on palju tähtsusetut informatsiooni, mis raskendab selle lugemist oli kinnitatud osaliselt. Peamiseks puuduseks tuleb lugeda operatiivkaardi säilitamisviisi ja vormi ebamugavust. Olukorras, kus päästetöö juht ei suuda paberkandjal leida nõutud operatiivkaarti objekti kohta, tema ei kasuta seda ja järelikult operatiivkaart ei täida oma eesmärki. Alternatiivne lahendus on säilitamiskoht elektroonilistes andmebaasides digitaalkujul. Autori arvates, sellise 35 perspektiiviga tulevikus operatiivkaart leiab rakendust ja kasutust igale päästetöö juhile ning tervele Päästeametile. 36 РЕЗЮМЕ Данная дипломная работа написана на тему "Принципы составления оперативной карты".
Kõige taga on klaasis alus ning tema peal on kaks takistusliku riba., mille vahel on isolaator. Kaks kihti on selleks, et saada horisonaatl suund ja vertikaalsuund(x ja y kordinaat). Puudutusel muutub takistus. Järgnevat nimetatakse “nelja juhtme süteemiks”. Puudutus toimub siis mõõdetakse miilsekundiga ära takistus ning seal kus takistus muutus on puudutus. Mõlemas kihis toimub mõõtmine eraldi. Saadakse analoogiväärtus mis läheb muundurisse, kust saadakse digitaalkujul väärtus. “Viie juhtmega tehnoloogia” erineb selle poolest, et välimises pinnas antakse pinge nii horisontaalsuunale kui ka vertikaalsuunale. Plussid takistusliku puuteekraani juures on hind, ei ole mustuse suhes tundlik ning puudutada saab kõigega(kinnastatud käega ja suvalise objektiga) . Negatiivse poole pealt saavb välja tuua, et pehmed/ elastsed pinnad mida puudutatakse mõranevad pika aja jooksul ning seetõttu on nende eluiga lühem,
Infoühiskonna teenuse seadus (IÜTS) eesmärgiks on reguleerida e-teenuste korraldust, tagada andmesubjekti õigused teenuse saamisel ning e-teenuse osutaja vastutus. IÜTS ei erine reguleerimisalalt elektroonilise kaubanduse direktiivist. IÜTS-i § 2 kohaselt on infoühiskonna teenus (e-teenus) teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil. IÜTS-i seletuskiri piiritleb e-teenust järgmiste kriteeriumitega: a) Teenuse osutamine ilma poolte füüsilise kohaolekuta b) Edastamine elektrooniliste vahenditega c) Tasu eest teenuse kasutaja taotluse alusel. Need kolm tunnust eristavad infoühiskonna teenust teistest majanduslikest tegevustest. Oluline on kuigi kolme tunnuse olemasolu. RK on e-teenus defineerinud kaasuses V.Leedo vs
· dokumendi loomine asutuse tööprotsessi või otsuse vastuvõtmise käigus, · juba tekkinud dokumentide ja nende kogumite alalhoidmine ja neile juurdepääsu võimaldamine nende elukäigu jooksul [29]. 55 Joonis 3.1 Dokumendihaldus (Rahvusarhiiv Dokumendi ABC) Infot jäädvustada on võimalik mitmel viisil nii paberil kui ka digitaalkujul. Andmete jäädvustamine ja kasutamine digitaalsel kujul suureneb pidevalt, peaaegu kõik infosüsteemid haldavad juba suuremal või vähemal määral digitaalseid dokumente ning infosüsteeme ei kasutata üksnes dokumendiregistritena. Tervet dokumendi elukäiku on võimelised haldama ainult need süsteemid, millesse on algusest peale sisse kavandatud dokumendihalduse funktsionaalsus. Seetõttu tuuakse
annaabi.ee 
