Arvuti riistvara ja printerid (0)

Arvuti riistvara ja printerid
Riistvara:
Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest:
*sisendseadmed ( klaviatuur , hiir , skänner, mikrofon)
* töötlusseadmed (keskseade, välismälud)
*väljundseadmed ( monitor ehk kuvar , printer, valjuhääldid )
Korpused , nende tüübid ja toiteplokkide standardid :
Korpused jagunevad: Korpuste tüübid:
FULLTOWER AT (vanem standard)
MINITOWER ATX ( uuem standard)
MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi
DESKTOP toiteplokk suunab emaplaadile AT-st erineva pingega
MEGA PC voolu, ATX võimaldab ka arvutit tarkvaraliselt sisse-
välja lülitada.
Emaplaadid, mis millised ja miks :
Emaplaat asub põhiplokis koos sellel asuvate seadmetega ( protsessor , operatiivmälu , kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas , CD-seade jt).
Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu.
Emaplaat on elektroonikaseadmetes, peamiselt arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks .
Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo (tuleneb inglise keelsest terminist motherboard).
Protsessorid ,mis, miks, kuidas, ajalugu, tootjad, põlvkonnad INTEL vs AMD jne :
Arvuti “südameks” on protsessor. Protsessor sooritab enamuse arvuti tööks vajalikest arvutustest, seetõttu sõltub arvuti kiiris kõige rohkem protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides.
Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessoreid.
Esimestel Pentium -protsessoriga arvutitel oli taktsagedus 75 MHz. Kaasaegsete lauaarvutite taktsagedus on 1-3 GHz.
suuremad protsessorite tootjad:
INTEL (Intel Corporation) on x86 arhitektuuriga mikroprotsessorite tootja ja ettevõtte aastaaruande põhjal maailma suurim pooljuhtkiipide tootja. Intel toodab protsessoreid, emaplaate, kiibistikke, võrguliidese kontrollereid, mikroskeeme, välkmälusid, graafikakaardi protsessoreid ning teisi seadmeid, mis on seotud side ja arvutitega .
AMD ( Advanced Micro Devices ) on firma, mis tegeleb arvutiosade tootmisega (protsessorid, videokaardid).
CYRIX VIA
Tüübid ja põlvkonnad:
5x86- võrreldav 486-ga;
5K86- võrreldav Pentiumiga;
K6- võrreldav Pentium II- ga;
K7- võrreldav Pentium III- ga;
Duron- uuemate Celeronidega võrreldav;
Athlon- AMD uusim ja võimsaim.
Mälud RAM ja ROM mis, miks, kuidas jne :
Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul – see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine , kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks.
Operatiivmälu
Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (kõvakettale).
Graafikakaartid mis, miks, kuidas jne AMD vs Nvidia :
Graafikakaart on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks.
Tootjad:
ATI oli firma, mis tegeles põhiliselt graafikaprotsessorite, emaplaatide kiibistike ja TV- kaartide arendamisega.
Nvidia on Ameerika Ühendriikide ettevõte, mis on tuntud põhiliselt graafikaprotsessorite tootmise poolest. Nvidia on koos konkurendi AMD-ga juhtivad kõrge jõudlusega graafikaprotsessorite tootjad.
*Mida suurem videomälu, seda parem.
Monitorid mis, miks, kuidas jne CRT vs LCD, tehnoloogiad (ajalugu) :
Monitoride tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule . Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis.
Monitori puhul on olulised suurus värskendussagedus ja lahutusvõime .
Monitorid jagunevad LCD ja kineskoop monitorideks.
Arvutustehnika ajaloo jooksul on kuvarite arendamisel ja tootmisel kasutatud samu või sarnaseid tehnoloogiaid , mis televiisorite tootmisel, kus läbi 20. sajandi teise poole oli peakomponendiks kineskoopmonitor. Viimase taandumisel 21. sajandi alguses on algselt LCD-monitoride tootmises kasutatud tehnoloogiad pärast piisavat täiustamist suunatud televiisorite tootmisse.
Lisaks elektronkiirekuvaritele on teiseks populaarseks kuvariliigiks saanud vedelkristallekraanid (LCD – Liguid Crystal Display ). Neid kasutatakse peamiselt sülearvutites, kuid nüüd asendatakse sageli ka lauaarvuti komplektis olev tavaline kuvar vedelkristallkuvariga. Selliste kuvarite peamine eelis on väike võimsustarve, väikesed mõõdud ja kiirguse puudumine kuid nad on suhteliselt kallid.
Laiendkaardid mis, miks, kuidas jne kasutatavad siinid, milleks jne :
Laiendkaardid (adapterid) on seadmed , mille ülesandeks on arvuti
võimalusi ja suutlikkust laiendada. Adapterid on seadmed, mis piltlikult öeldes tõlgivad arvuti
informatsiooni teistele seadmetele arusaadavasse keelde. Kindlasti on arvutil olemas videokaart , mis juhib monitori tööd. Heli edastamiseks on vaja
helikaarti, arvutivõrguga ühendumiseks võrgukaarti või sisemist modemit, TV-kaardi lisamisel saab arvuti kaudu vaadata televisioonisaateid jne.
Laiendkaardi tüübid:
PCI
ISA
AGP
PCI-E
CNR
Sisend väljundseadmed :
Klaviatuur (sõrmistik, keyboard ) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit.
Klaviatuur jaguneb neljaks osaks:
*põhiklaviatuur
*numbriklaviatuur
*kursori juhtimisklahvid
*funktsiooniklahvid
Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiire liikumine hiirepadjal või laual kantakse üle kursori liikumiseks ekraanil ja nupud võimaldavad ekraanil olevaid objekte märkida ja käivitada. Hiir leiutati juba 1960-ntatel aastatel, laialdaselt kasutamist leidis aga alles 1980-ndatest alates.
Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas . Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti kaks või kolm nuppu ( mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu.
Hiirele võib olla lisatud ka kerimisratas ( wheel ), mida on mugav kasutada pikema teksti lugemisel.
Skanner on optiline sisendseade, mis on on mõeldud piltide sisestamiseks arvutisse. Nimetus “skanner” tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab “silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima , pilti täppideks lahutama”. Skannerit kasutatakse paberkandjal olev info viimiseks elektroonsele kujule (digitaliseerimiseks). Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise ja edastab info arvutile , mis vastava programmi abil koostab originaaliga sarnase pildi. Teksti skaneerimisel tekib samuti pilt, mida on seejärel võimalik vastava tarkvara – tekstituvastusprogrammide abil tekstifailiks muuta.