Sidusinfotöötluse eksami kordamisküsimused vastustega (0)

KordamiskÜsimused aines SidusinfotÖÖstus- 2009 kevad
1. Miks on oluline aasta 1972?
1972 alustas Lockheedi Dialog kommertsteenuse pakkumist sidusandmebaasidest. Uus tÖÖstusharu oli sÜndinud - sidusinfotÖÖstus (online information industry). Siia kuulub kõik, mis puudutab infotootmist e-keskkonnas: andmebaasid - nii vahendus - kui täistekstinfot pakkuvad, ajakirjad , raamatud, teatmeinfo jpm. Samuti kuulub siia otsivõimaluste ja -keskkondade arendamine elektroonilises keskkonnas - sidusotsingu areng.
2.   Nimetage sidusotsingutööstuse sektorid (4 üldist ja omakorda sisupakkujate jagunemine) ning iseloomustage neid põgusalt.

• sisu pakkujad :
  

• kirjastused (elektroonilised ajakirjad, raamatud)- Saab leida: *teemavaldkondade ja tähestiku järgi; *ajakirjanumbrite sisukordi sirvides; *erinevate otsitunnuste alusel otsides .
  
• Andmebaasitootjad- Kujunemist vaadelda: *bibliograafilised andmebaasid (index) –(Eesti Rahvusraamatukogus ISE andmebaasid); *sisu lühikokkuvõtetega bibl . andmebaasid (with abstracts); *täistekstidega (bibl.) *andmebaasid (with full text) koostavad ka e-ajakirjade kirjastajad, uudisteagentuurid. ( EBSCOhost ).
  
• uudisteagentuurid (meediafirmad)- Saab reaalajas uudiseid lugeda, neid temaatiliselt sirvida, võtmesõnade abil otsida jpm. Kaasab otsitava arhiivi, kitsamat teemat haaravad väljavõttelised andmebaasid jms. (Factiva, Eestis BNS);
  
• vahendusfirmad, teenuse pakkujad- Pakutava sisu saadakse teistelt, endi poolt kasutuskeskkond. Andmebaaside vahendajad on kes ise andmebaase koostavad. Vahendustegevus on enamus andmebaasitootjaid.
  
  • tarkvarafirmad - olulised lahendused andmete ladustamisel, otsisüsteemide välja töötamine, kasutajasõbralikud kasutajakeskkonnad. Samad firmad, kes andmebaase koostavad/vahendavad. (Dialog, ProQuest, ebrary, Ovid jpt). Aktuaalne kõik, mis veebitehno-loogiad kaasa toonud , samuti multimeediavõimalused jms. Kasutuselolevad sisuesitus-formaadi loetletud: HTML; PDF. Olulised parameetrid meeles pidamiseks: operatsioonisüsteem ( UNIX variant, Linux v. Sun, MS Windows XP v. Vista, Mac vm);
    
  • riistvara - ja telekommunikatsioonifirmad - masinad ( arvutid , telefonid , e-märkmikud jm) ning side (nii traadiga kui traadita võrgulahendused), mille vahendusel informatsiooniga töötada. Arvutid ja võrguühendused on järjest kiiremad ning võimsamad. Lisaks tekstile audio ja video edastamine arvuti, andmeside vahendusel jne. Andmebaasidele, e-infole juurdepääsu võimalused: *veeb; *kompaktandmeplaat; *trükiväljaanne, *sidusrežiim (tekstikeskkond), *magnetlint jm.;
    
  • kasutajad - Lõpptarbijad, kelle jaoks kõik eelnev toimib. Üksikkasutajad, raamatukogud, infoasutused jt. Mida rohkem on sidusinfot võimalik kasutada, seda enam selle kasutamist ka uuritakse. Infosüsteemid võimaldavad välja võtta statistikat, korraldatakse küsitlusi jms.
    

3.   Mis on põhilised aspektid, mida on soovitav meeles pidada andmebaasi või infoteenuse valimisel? (4)

• milline on vajalike allikmaterjalide ehk sobiva sisu kaasatus andmebaasi/infoteenuse poolt. NB! andmebaasi sisu värskeim tootja poolt pakutuna ja täistekste võimaldava andmebaasi korral tuleb jälgida, millisest ajavahemikust neid iga konkreetse kaasatava ajakirja/ajalehe/jms puhul lubatakse.
  
• kasutajakeskkonna ja otsitarkvara sobivus teile. Võimalused online vs kompaktandmeplaat, online vs paberkandja jms. Kui on halb internetiühendus pole võrguversioonil mõtet, vaid osta versioon cd-romil v. dvd-l (n.teatmeteosed, käsiraamatud). Osa firmasid pakub võrguversioonidele backupye ka kompakt -andmeplaatidel (n: võrgukatkestuste korral, tellimuse lõpetamisel ei ole infost päriselt ilma).
  
• hinna ära tasuvus : maksustamisel rakendatakse mitmeid erinevaid viise, n. otsingu eest, teenuse kasutamisele kulutatud aja järgi, lähtudes kasutajate arvust jt.
  
• klienditoe olemasolu firma poolt (koolituse võimalus, manuaalide kasutamine, uuendused, tehnilised probleemid).N. tuge ja koolitusi EBSCO .
  

4.   Milline on see oluline muutus infoasutuste jaoks, mille on inforessursside omamise vallas kaasa toonud informatsiooni hankimine võrgu vahendusel?
Ei suudeta osta toodet, soetatakse kasutamisõigus e litsensileping. Elektrondokumentide kasutamiseks sõlmitakse litsentsileping informatsiooni pakkuva firma ja kasutaja/raamatukogu/ infoasutuse vahel. Litsentsilepingus lepitakse kokku järgmises:

• millises ajavahemikus võib infoasutus litsentsitud materjali kasutada?
  
• kes võivad litsentsitud materjali kasutada? (näit. kas kõik infokeskuse/raamatukogu külastajad või ainult registreeritud kliendid)
  
• kus tohib litsentsitud materjali kasutada? (kas ainult infoasutuse ruumides või ka väljaspool, näit. asutuse/ülikooli tööruumides)
  
• kas tohib teha koopiaid ? kui jah, siis milliseid? ( paberil , elektroonilisi)
  
• kuidas tagatakse informatsiooni kättesaadavuse järjepidevus? jne.
  

5.   Millised on elektrooniliste ressursside maksustamisviisid, hinnamudelid?

• kogudel põhinevad, mis on lihtsaim ja täna enimlevinud viis
  

a) paberkandja hinnal põhinev + e-tasu
b) elektrontoote hinnal põhinev + sellelt saadav allahindlus (deep discount price)

• ühtlane e-hind, mis põhineb toote hinnal. (ei ole seotud trükiväljaande hinnaga).
  
• segamudel (peetakse raamatukogudele parimaks, kuna on oma olemuselt paindlik)
  

• trükitud ja online ajakirjade põhinimekiri, milliste hinnad on tuletatud ülaltoodud mudelite a) ja b) alusel
  
• ainult online ajakirjade nimekiri
  
• ettemaksuga pakett artiklite täistekstidele online ajakirjadest väljaspool põhinimekirja
  

• liitumislepingutasu.
  

6.   Mis on konsortsium ja miks neid moodustatakse?
Konsortsium erinevate institutsioonide v. ulatuslike huvide ajutine koostöö ühiste eesmärkide saavutamiseks. Ühinetakse jaotamaks töökoormust ja/või litsentsimiskulusid. Konsortsium võib olla: * üleriiklik, *kohalik, *teatud infoasutuse tüüpi ühendav (n. teadusraamatukogud)
7. Millist tulevikku ennustatakse bibliograafilisele informatsioonile lähiajal? Mida võimaldab täistekstidele viitamine ?
Bibliograafilise informatsioon üksi saab olema haruldus . Mida enam andmebaaside kasutus laieneb, seda suuremat tähtsust omab bibliograafilise info juurest viitamine täistekstidele, nendele juurdepääsu võimaldamine. Firmad, kes turul tahavad olla, on sõlminud viitamise jaoks kokkulepped k.a andmebaaside koostajad. Neil on standard, selleks on CrossRef. Viitamine bibliograafilise info ja täistekstide vahel kaasab harilikult lepinguid erinevate vahendajatega, originaalkirjastajaga ning tihti on vajalikud ka litsentsilepingud eraldi firmade ning infoasutuste vahel täistekstide kasutamisõiguse osas.
8. Milline saab olema informatsioonile juurdepääs lähiajal? Veeb e. võrgukeskkond on tähtsaim juurdepääsuvahend ning keskkond andmebaaside kasutamiseks. Kasutajad ootavad ning teenusepakkujad peavad olema kaasaegsemad, seda nii keskkonna kujundamisel ( tehnoloogia areng ja võimalused) kui sisu pakkumisel (paberkandjaga identsed lehekülgede väljanägemised PDF kujul; tulevikus XML failide näol).
8.1. Milles avaldub kaasaegne kliendisõbralikkus? Isikupärane kasutuskeskkond ja sõbralikumad infootsisüsteemid on eesmärgiks. Juurdepääs informatsioonile on tsentraliseeritum ja personaliseeritum. Luuakse nn nähtamatuid viiteid erinevate allikbaaside vahel võimaldamaks kasutajatel leida kõike kiiresti ja justkui ühest kohast. Lubatakse personifitseeritud keskkondi, kuskohalt on alati võimalik hõlpsalt ja kiiresti poolelijäänut, endale vajalikku leida, mittevajalik aga kõrvale jätta.
9. Mis on elektrooniline raamat? e-raamat on teos e elektrooniline monograafia, mis on professionaalselt toimetatud ja mingil moel ka krüpteeritud ning need e-raamatud nõuavad lugemiseks spetsiaaltarkvara. Tarkvara esitab elektroonilise teksti kujul, mis on mugav kasutajale ning välistab võimaluse, et tekst kopeeritakse või trükitakse paberile.
10. Mis on projekt ja aasta, mida peetakse e-raamatu alguseks? Nende tekkelugu sai alguse Gutenbergi projektist (www. gutenberg .org), millega alustati 1971 . aastal ning ees-märgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud jm väärt tekstid elektroonilisel kujul.
11. Mis on põhiprobleemid e-raamatute valdkonnas kaasajal? Põhiprobleemideks on lugerite kasutuskogemuse vähesus, sest spetsiaalsed e-raamatu lugerid jms seadmed toetasid enamasti vaid oma failiformaate. Sellise olukorra põhjuseks oli see, et olnud ühiselt aktseptee-ritud standardeid lugeritele, selle asemel tutvustati järjest uusi lahendusi. Praegu otsitakse parimat e-ärisüsteemi ja ühiseid standardid ning peetakse nende väljatöötamist esmase täht-susega. Samuti arvatakse, et e-raamatu formaat ning tema kasutamise võimalused peavad muutuma lihtsamaks ning kasutajasõbralikumaks. Probleemiks on, et erinevaid e-raamatuid ei ole võimalik erinevate seadmetega lugeda: ei ole omavahelist ühilduvust ja nii on pidurdatud ka e-raamatute levik.
12. Nimetage e-raamatu eeliseid võrreldes traditsioonilise raamatuga . (Teadus)ajakirjad, tehniline dokumentatsioon ja valitsusväljaanded on eelisarendatavad e-raamatu tehnoloogiate arendamisel, kuna suurt osa sisust pidevalt täiendatakse ja uuendatakse ja seda on e-raamatus mugavam teha.
Haridussektorile pakutakse lahendusi e-raamatute kaasabil õppimise lihtsustamiseks. E-õpikud võimaldavad teha õppematerjalides märkmeid, väljavõtteid jms. õppematerjalid on sellisel kujul hõlpsalt kohandatavad nii õppijate vajaduste, eesmärkide kui sisu nõuetega.
E-raamatute olemasolu teeb mugavamaks, majanduslikult otstarbekamaks väikesetiraaziliste väljaannete väljaandmise, kuna trükiarv ei ole oluline ja pole probleemi, et raamatu tiraaz on välja müüdud. Audio ja video lisamine muudab põhimõtteliselt lugemiselamust ja -kogemust.
13. E-raamat ja standardid: millistes valdkondades ning miks on need vajalikud?
Loendatakse viis valdkonda, kus on standardid vajalikud:
1.      sisuformaadi standard – I PDF tugineb nn järelkirja ( postscript ) standardile, on seadmest sõltumatu ning leiab kasutust kirjastajate poolt ja on tuttav veebikeskkonnast. II OeBPS rajaneb XMLil. Formaat veel kogub populaarsust.;
2.      failiformaadi standard - tegelevad erinevad seadmete tootjad,
3.      nn digitaalsete õiguste juhtimise (DRM) standard – I neist oli EBX, kaasab ja mugandab mitmeid kehtivaid e-raamatu sisuformaate, sh. OeBPS ja Adobe PDF. Ta baseerub avalikule ja isiklikule võtme(te) krüpteerimis(t)ele ning defineerib jaotamis- ehk edastusprotokollid kirjastaja ja raamatumüüja vahel, klientidele kättetoimetamiseks ning laenutamiseks. Probleemiks on, et ei saa kaasa üksikute osade õigusi raamatus, nagu pildi- ja helimaterjalid. II DRM standardina on XrML. Rakendus on XMLis ja ta kirjeldab õiguste spetsifikatsiooni, tasud ja tingimused sisu kasutamiseks. See standard on rakendadav kõigis valdkondades, milles on vajalik digitaalõiguste rakendamine ja käsitlemine. III veel DRM standard ja sarnaneb eelnevalt tutvustatud XrMLile. See lahendus ehk keel üritab näha digitaalõigusi kui tervet protsessi, mitte vaid turvalisusega seotud probleeme: raamistik kogu e-toote sotsiaalsetele, tehnilistele, õiguslikele ja ärilistele aspektidele;
4.      jaotamise standard – Spetsifikatsioon (EBX omab) võimaldab e-raamatute müüki, edastust ja laenutamist.
5.      raamatu tooteinformatsiooni standard ( metaandmed ) - ONIX International (Online Information eXchange) - Välja kasvanud erinevatest tegevustest nii kirjastajate kui e-äri vahendajate poolt. Tema eesmärgiks on pakkuda nn rikast (=metaandmetega) tooteinfot raamatutööstusele. ONIX rajaneb XMLil, ta kaasab elemente, mis vahendavad näiteks tootenumbreid (ISBN, ISSN), toote formaati , seeria informatsiooni (ajakirjade puhul näiteks), pealkirju, autoreid, autoriõigusi, teemat, sihtgruppi, kirjastaja informatsiooni, kuupäevalist infot jne. Peab igapidi tutvustama toodet, kutsuma seda ostma.
Eelkõige on need vajalikud ärimudeli väljatöötamiseks ning laiemaks toote levikuks (kasutajate nõusoleku saavutamiseks).
14. Mida tähendab avatud juurdepääs ehk open access ? - digitaalkujul, sidusreziimis, tasuta ja üldjuhul autoriõigustest ning litsentsilepingutest tulenevate piiranguteta. Selle teeb võimalikuks ühelt poolt interneti olemus ja teisalt autori või autoriõiguse omaja nõusolek.
15. Millised on kaks peamist viisi teaduskirjandusele avatud juurdepääsu võimaldamisel? on avatud juurdepääsu ajakirjad (open access journals ) ja avatud juurdepääsu arhiivid ehk repositooriumid (open access archives or repositories).
16. Mis on avatud juurdepääsu kaudu avaldatud teaduskirjanduse põhierinevus võrreldes seni tavaks olnud, nn traditsioonilise viisiga? Põhierinevus on, et kulusid ei kanna lugejad ja nii ei eksisteeri juurdepääsu piiranguid.
17. Intellektuaalse vabaduse ja infole juurdepääsu õiguse toetamisega on kultuuripärandi-asutused tõestanud oma tähtsat osa aktiivse kodanikkonna kujundamisel. Millisel kahel tasandil saavad nad siin aktiivselt kaasa lüüa?
Tegutseda saab kahel tasandil:

• avalike teenuste asutustena saavad nad oma teenuseid pakkuda elektrooniliselt ;
  
• infoasutustena saavad nad pakkuda informatsiooni muude kohalike, riiklike ja Euroopa e-riigi teenuste ja teenustele ligipääsu kohta. Informatsioon on võimas demokraatia tööriist, mis vajab organiseerimist ja haldamist nii, et inimesi ei tabaks infouputus. Just sellega peavadki raamatukogud ja arhiivid tegelema.
  

18. Kuidas saavad muuseumid , raamatukogud ja arhiivid kaasa aidata teadmistepõhise majanduse arengule
Muuseumid, raamatukogud ja arhiivid peavad lülitama tegevusse õpikultuuri ning leidma viise, kuidas mõõta oma mõjuvõimu inimeste õppeprotsessile. Tihedam koostöö koolidega saavad kultuuriasutused anda oma panuse laste oskuste arendamisse, võimaldades lastele turvalisi ja põnevaid õppimiskohti, kaasa arvatud turvaline virtuaalne keskkond. Täiskasvanute puhul aitavad kultuuriasutused neil arendada põhioskusi ja elementaarset pädevust, digitaalset kirjaoskust, tööjõuturul vajaminevaid oskusi või lihtsalt soovi õppida enda rõõmuks.
19. Milliseks muudab kultuuriasutused koostöö ja partnerluse vallas digitaaltehnoloogia ? Digitaaltehnoloogia muudab kultuuriasutused üha vähem isoleerituteks ja üha enam vastastikku sõltuvateks. Ühised sidusteenused, mille kasutuses on virtuaalühis-konna tehnoloogia ja võrd-õigus-võrgud võimaldavad lõppkasutajale uuenduslikke rakendusi, lahendusi ja teenuseid.
20. Miks on info digiteerimine oluline?
Et infole oleks parem ligipääs: laiem kasutajate ring, rohkem kasutusviise, infoedastus on kiirem.
Tagada info parem säilimine- väheneb originaali kasutamine; originaali hävimisel on digikoopia olemas
21. Mis on riskitegurid , mis ohustavad "digitaalsena sündinud" või konverteeritud digitaalmaterjali? Mis on vajalikud tegevused, et need riskid oleks madalad?
Riskitegurid on:

• tehnoloogia vananemine ;
  
• säilituskeskkonna füüsilise seisukorra halvenemine;
  
• kergus, millega muudatusi saavutatakse , aga mis kujutab ohtu autentsusele;
  
• mõnede "digitaalsena sündinud" materjalide dünaamiline olemus, s.o materjalid, mida tuleb jätkuvalt täiendada;
  
• veebisaidi elutsükkel, mille pikkuseks pakutakse 44 kuni 100 päeva;
  
• küsimus, kas ja/või kuidas säilitada originaale.
  

Digitaalressursside koostalitusvõime ja pikaajalise kasutamise tagamiseks on vajalikud rahvusvahelised standardid ja kirjeldus, ettemääratletud struktuurid, metaandmed ja vahetatavad failivormingud.
22. Milline saab olema tulevik infootsingu vallas?
Tulevik: isikustatud robot-agendid sooritavad jätkuvalt otsingut Internetis, mis on muudetud lihtsaks spetsiaalselt nende jaoks loodud metaandmete, märksõnastike ja unikaalsete identifikaatorite abil. Nad leiavad täpselt selle, mida nende kasutajad vajavad, kuna tunnevad hästi oma otsinguharjumusi. Nad teevad seda ajal, mil kasutajad on millegi muuga hõivatud. Nad ei otsi liigset informatsiooni ega jäta märkamata midagi olulist, kus see ka ei asuks.
23. Mida võimaldab interaktiivsus ja milleks teda kasutatakse?
Interaktiivsed programmid võimaldavad mittelineaarset navigeerimist multimeedia sisus, mis võib sisaldada teksti, liikumatuid ja liikuvaid pilte, heli ja videot. Kasutajale antakse osalemisvõimalus küsimustele vastamise, valikute tegemise jne kaudu.
Interaktiivsust kasutatakse selleks, et

• täiustada galeriide väljapanekuid muuseumides;
  
• esitada informatsiooni põnevalt ja kaasakiskuvalt;
  
• muuta veebis demonstreeritav materjal puuetega inimestele (kaasa arvatud vaeglugejad) paremini kättesaadavaks;
  
• esitada interaktiivseid e-õppe harjutusi, mis õppurit ka "testivad";
  
• võimaldada kasutajal teha kaastööd ja luua sisu;
  
• vöimaldada kasutajal interaktiivselt suhelda virtuaalsete huvigruppidega;
  
• pidada nõu kasutajaga, korraldades sidusuuringuid, küsitlusi, hääletust jne
  

24. Mida kujutab endast isikustatud süsteem?
Isikustatud süsteem on selline, mis reageerib erinevatele inimestele erinevalt (kas kiipkaardi tehnoloogiat), sõltuvalt sellest, kuidas on vastatud (kas vahetult või kaudselt) süsteemi poolt esitatud küsimustele ja kas on toimunud varasem interaktsioon süsteemiga. Oleme harjunud isikustatud elektrooniliste teenustega , mida pakuvad pangad ja kaubahallid,