Digitaalmõõteriistad
Digitaalmõõteriistad sobivad enamiku elektrisuuruste mõõtmiseks.
Need on numbermõõteri stad, milles mõõdetava suuruse või tema
analoogi (s.o. mõõdetavaga võrdelise füüsikalise suuruse) pideval
muutumisel tema hindamine toimub kindla
kohtade arvuga numbri järgi
Tänapäevaste elektrooniliste elementide
mitmekesisus lubab laialdaste võimalustega
mõõteri stu, mis on võimelised mõõtma
alalis - ja vahelduvvoolu, takistust,
kondensaatorite mahtuvust,
poolide indukti vsust jne.
Mikroprotsessorite kasutamine mõõteriistades
lihtsustab mõõtmise protsessi, võimaldab
teostada automaatkalibreerimist,
mõõtetulemuste statistilist analüüsi jne.
Levinum mitmefunktsionaalne
digitaalne mõõteri st on digitaalne multimeeter
Suure sisetakistuse tõttu avaldavad
digitaalmõõteriistad minimaalset mõju mõõdetavale suurusele.
Nende tundlikkus sõltub eelkõige primaarmuunduri (anduri) tundlikkusest.
Ülejäänud probleemid on lahendatavad konstruktsiooni ja skeemi valikuga:
nt muundurite ebalineaarsus on programmiliselt kompenseeritav.
Selliseid mõõteriistu on võimalik paigutada mõõtmiskoha vahetusse lähedusse
ja mõõtetulemusi edastada andmekogumisseadmesse juba digitaalsel kujul kas
juhtme kaudu või juhtmevabalt, mis vähendab signaali ja mõõtetulemuse moonutust.
Digitaalmõõteriistade üheks oluliseks
eeliseks on
võimalus
salvestada mõõtetulemusi pikemaks ajaks
kas mõõteri sta enda või mõne arvuti mälusse ja
ni neid hiljem töödelda ja analüüsida.
Ka võib võib sel ised mõõteriistu küsitleda ja juhtida arvutivõrkude kaudu.
Ühe mõõteseadmega võib olla ühendatud mitu
andurit üheaegselt,
mida mõõtesüsteem küsitleb järgemööda või üheaegselt.
Digitaalmõõteriist sisaldab mõõtemuunduri,
analoog -digitaalmuunduri ADM,
loogikalülituse ja näidiku (ehk numbri ndikaatori)
Sisendseadme ülesandeks on mõõdetava sisendsuuruse mastaabi muutmine või
sel e muutmine teiseks suuruseks, mis on
sobivam järgnevaks
kodeerimiseks .
Tavaliselt signaali kas piiratakse või võimendatakse.
Tähtsaks digitaalmõõteriista sõlmeks on
analoog-numbriline muundur (analoog-digitaalne muundur), mil es mõõdetav analoogsignaali (mis on ajaliselt
pidev
signaal ) väärtus muundatakse ekvivalentseks numbriliseks koodiks.
Tänapäevased muundurid on võimelised
teostama tuhandeid
muundamisoperatsioone sekundis.
Numbriline näidik muudab sel e koodi vastavaks kümnendarvuks, mis ongi
mõõdetava suuruse arvuline väärtus. Näidikul saab visuaalselt jälgida mõõtetulemust.
Mõõtemuundurid - igasugused
sensorid ehk
tajurid (s.o. elemendid) ja
andurid (lõpetatud konstruktsiooniga vahendid) ühe mõõdetava suuruse
(näiteks temperatuuri) täpseks muundamiseks mingiks teiseks
suuruseks (näiteks alalis-elektripingeks), mida on lihtsam otseselt
mõõta.
Nende hulka kuuluvad ka
analoogdigitaalmuundurid (ADM) ja
digitaalanaloogmuundurid (DAM), mil est esimesed on ette nähtud
pideva elektripinge nn. analoogväärtuste
esitamiseks digitaalkujul
(samuti elektripinge vahendusel!) ja teised, vastupidi, elektripinge abil
digitaalselt esitatud väärtuste teisendamiseks tagasi analoogkujule ehk
pideva elektripinge väärtusteks.
Siia kuuluvad ka
mõõtevõimendid väikeste pingete suurendamiseks
kindel arv
kordi , et neid lihtsam oleks täpselt mõõta, samuti
pingejagurid kõrgete pingete vähendamiseks kindel arv kordi sel eks. et neid oleks ohutum
mõõta.
Analoog-digitaalmuunduri peamiseks ülesandeks on
analoogsignaali muutmine diskreetseks ja
muundamine koodiks. Keerukamates süsteemides on väljundkoodiks
kahendkood, mida saab kasutada nii
monitori juhtimiseks kui ka
mõõtetulemuse edastamiseks mikroprotsessorsüsteemi või
arvutisse sidekanalite kaudu
Lihtsamate mõõteri stade korral kujutab analoog-
digitaalmuundur endast universaalset digitaalvoltmeetrit, mis
sisaldab ni juhtimis- kui ka
sisendsignaali formeerimisahelaid.
Sel ise
muunduri väljundkoodid on sobitatud vedelkristal - või
valgusdioodidel põhineva indikatsioonimooduli juhtimiseks, mis
esitab mõõteväärtuse kümnendkoodis.
Ideaalse
AD-muunduri korral vastab kõigile
analoogsisenditele üheselt kindlas mõõtemõtevahemikus pi ratud
arv
digitaalseid väljundkoode. Iga kood vastab kogu
mõõtevahemiku mingile osale.
Kuna analoogskaala on pidev, digitaalkoodid aga
diskreetsed ,
si s on tegemist kvantimisega, mil ega kaasneb kvantimisviga.
Kvantimise samm valitakse
selliselt , et iga sammu keskpunkt
vastab punktile sellel ideaalsel tunnusjoonel.
Põhilised AD-muundureid iseloomustavad
parameetrid , mil es
sõltub muunduri täpsus, on lahutusvõime, kvantimisviga,
nullviga, tõusuviga ja diferentsiaalne ja
integraalne viga.
AD-muunduri ideaalse ülekandefunktsiooni näide (a) ja
lineaarse tunnusjoonega muunduri kvantimise viga (b)
Digitaal-multimeeter-põhimõtteliselt numbernäiduga tester.
Seansi lõpp.
Tänan.
Document Outline
- Slide 1
- Slide 2
- Slide 3
- Slide 4
- Slide 5
- Slide 6
- Slide 7
- Slide 8
- Slide 9
- Slide 10
- Slide 11
- Slide 12
- Slide 13
- Slide 14
Kõik kommentaarid