Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena
teineteisest sõltumatut sündmust. Tema jutu järgi, see fakt, et keegi hakkas miljoneid aastaid enne meteoriidi kukkumist välja surema, ei saa seletada kõikide teiste loomade gruppide äkilist kadumist. (Tselikov, D. 2012) 9 2.4 Temperatuurist sõltuva soo determinatsiooni teooria Loomade soo määravad geneetilised ja/või väliskeskkonna faktorid. Lindude ja imetajate seas esineb geneetiline soo determinatsioon (edaspidi GSD). Nendel loomadel fikseeritakse järeltulijate sugu viljastamise hetkel. Teistel selgroogsete ning paljudel selgrootutel loomadel sõltub järeltulijate sugu kas osaliselt või täielikult välistest tingimustest. Neil fikseerub sugu alles peale kindlates keskkonnatingimustes läbitud embrüonaalse arengu teatud faasi. Väliskeskonna faktoritest on soo determinatsioonil kõige olulisem temperatuur.Temperatuurist sõltuv soo
häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; 40. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees; 41. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; 42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne; 43. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; 44. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protandria, protogüünia), Fisheri 50:50 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); 45. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja käitumine; 46
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik
Br ndall. Kritiseerisid Praha lingv ringi. Hjelmslevi glossemaatika definitsioon - glossemaatika tegeleb glosseemidega - keele tähenduslike elementidega. Glosseem on nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses kui ka intonatsioon. See on semiootiline distsipliin. H nimetab keelt vormiks ja substantsiks. Keel on eelkõige semiootiline süsteem, , mis seob tähistatavad tähistajatega. Märgifunktsioon tüübid: - vastastikune sõltuvus ehk interdependents - ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon - sõltumatus - konstellatsioon Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone (käänded, sugu jt). H väitis, et keeles on tähistaja ja tähistatava vahelised suhted palju loogilisemad kui kõnes. Keeleteoorias on kõige olulisemad siiski Praha lingistid. Kõige suurema panuse on pannud aga glossemaatika. Veidi peale Kopenhaageni oma asutati Saksamaale ka glossemaatika ring. · Mõistmine Kuidas märke mõista? Teadus arusaamisest on hermeneutika
korrutisena. Järeldused: 1)sõltumatus vastastikune 2)1 suuruse jaotus ei sõltu teise väärtusest 3)kontroll mahukas, kui põhj toimivad sõltumatult eeldame et on sõltumatud. Liigitus: 1) funktsionaalne seos (m ja V) 2)tõenäosuslik seos (saab prognoosida) 3)on sõltumatud Kovariatsioon iseloomust juh.su. x ja y omavah. Sõltuvust Korrelatsioon- kovariatsiooni normeeritud variant iseloomust. X ja y sõltuvust nende lineaarse seose tugevuse mõttes. Determinatsioon korrelatsiooni ruut näitab, missusugse osa 1 juh.su. dispers/hajuvusest on tingitud 2. Suuruse mõjust. Stat üld eesmärk leida stohhastilise objekti kohta mingi tõenäosuslik mudel Valim koosneb valimi elementidest, N on valimi maht. Mediaani hinnang- kasvavalt järjest. Valimi keskelement (paaritu) või keskelementide poolsumma (valim on paarisarv). Põhiteoreem (Glivenko-Cantelli)- empiiriline jaotusfunkts on teoreetilise jaotusfunktsiooni nihutamata ja mõjus hinnang.
midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Näiteks tool, mis ukse Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru- süntaktika, semantika, Keele funktsioonid: Vastastikune sõltuvus ehk interdependets ( vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. pragmaatika. ehk determinatsioon ( ) Sõltumatus ehk konstellatsioon ( ; ) Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa. Kogu universum on Süntaktika- küsib, kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste c) Ameerika strukturalism; keele relatiivsuse hüpotees tõlgendatav kui märkide kogum. märkidega jadasid. Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega. On N. Chomsky- Lõi generativismi 1975 ja matemaatilised keeletea
ometi on psühholoogia oluliselt interdistsiplinaarsem, asudes loodus-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste piirialadel. inimene nii bioloogiline liik, ühiskonna liige ja ühiskondlik olevus kui ka kultuuri subjekt ja looja. inimpsüühika tugineb nii looduslikele eeldustele ja alustele kui ka ühiskondlikele ja kultuuriprotsessidele. Psühholoogia seotud peaagu kõigi aladega, kuid kõige olulisemad on: matemaatika filosoofia (neuro)füsioloogia Psüühika determinatsioon(määratlus): ühiskondlik-ajalooliselt, kultuur, faktide olemasolu vormib inimese psüühika, erinevad ajaloolised faktid jne bioloogiliselt, aju - õpitakse pidevalt Psüühilised nähtused: psüühilised protsessid - tajumine(heliallikas, heli jõuab kõrva, mis kantakse edasi kuulmiskeskusesse, tekib kuulmisteadvus) seisundid - äratuskella helin, hakkad midagi kuulma, kuid päris hästi ei taju, mis
regeneratsioon. Profaas, metafaas, anafaas, telofaas Meioos- suguliselt paljunevad rakud, kaks mitootilist jagunemist, krossingover, jagunemiste vahel on interfaas, kus ei toimu DNA replikatsiooni Liikide ristimine- eri liikide ristandite saamine on haruldane ja võimalik vaid fülogeneetiliselt lähedasi liike. Eeldus mitte ainult kromosoomide arv ja struktuuri võrdlus, vaid ka suure osa geneetilise materjali sarnasus. Loeng 2 Sugukromosoomid ja sugupoole geneetiline determinatsioon Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1)epigaamne-sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab 2) progaamne- sugu määratakse enne viljastumist 3)sügaamne- sugu määratakse viljastamise momendil -esineb enamilkul erisooristel isenditel -soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Kõrgematel organismidel määratakse sugupool sugukromosoomidega ehk gonosoomidega 1905- soomääramise XX-X0 süsteem, mis esineb putukatel
Puberteedieas, kui organism on saavutanud oma pikkuskasvu, epifüüsiplaadid liituvad ja uusi kondrotsüüte juurde ei produtseerita ning seetõttu ka luude pikenemine peatub ning organism pikemaks enam kasvada ei saa. Jämeduskasv Luude jämeduskasv toimub periosti (luuümbrise) osteoblastide poolt sekreteeritud luumaatriksi lisamisega ja seestpoolt laiendatakse luuüdiõõnsust osteoklastide kaasabil 65 9.Soo määramine 87. Soo determinatsioon Soo determinatsioon on mehhanism, millega määratakse antud liigi indiviidile iseloomulik soospetsiifiline fenotüüp (nt mees vs naine; täkk vs mära; utt vs jäär; kukk vs kana; lesk vs töömesilane või mesilasema) Enamikul loomadel on olemas nii emas- kui isassoost isendid, kes produtseerivad soospetsiifilisi sugurakke ning lahksugulise paljunemisega toodavad järglaskonda Loomariigis ei ole hermafrodism ehk mõlemasugulisus laialdaselt levinud (ca 5% liikidest)
Paljunemisedukuse lühiajaline mööt. Looduslik valik on kohasemate ellujäämine. Elukäigutunnused organismi põhilised kasvu ja paljunemisega seotud tunnused: keha suurus, paljunemiskordade arv (üks või mitu), järglaste arv, eluea pikkus, lõimetishoolde olemasolu/puudumine, Deevey kõver (millisesse elujärku koondub suremus) 45. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; Elukäigutunnused vaadeldavad, kuidas organismid oma ressursse erinevate funktsioonide vahel ümberjaotavad (suunavad kasvu või paljunemisse) Mida rohkem järglasi, seda rohkem tuleb ressurss suunata nende kasvatamisele. Optimumülesande lahendus on leida paljunemiskordade arv, mis oleks kõige kasulikum, et ressurss ei läheks raisku (Laste kasvatamiseks tööga end tappa) 46. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel;
aktiivsus, passiivsus, üksijäämise hirm, sõbralikkus 2. Puhtus (cleanliness training) optimism, kontroll, alaväärsus 3. Seks (early sex training) masturbeerimine süü, häbi 4. Viha-ärevuse konflikt (anger-anxiety conflict) vanemate karistused, hirm, viha Sotsiaal-kognitiivne lähenemine I Julian B. Rotter ( 1916 - ) · Isiksuse uurimise objekt indiviidi ja keskkonna interaktsioon · Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele · Isiksus ja eesmärgid (goal-directed behavior) · Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest · Isiksuse stabiilsus on suhteline 1. Käitumise ennustamine: Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV BP = f(E & RV) 2. Social learning theory sotsiaalne õppimine
aktiivsus, passiivsus, üksijäämise hirm, sõbralikkus 2. Puhtus (cleanliness training) optimism, kontroll, alaväärsus 3. Seks (early sex training) masturbeerimine süü, häbi 4. Viha-ärevuse konflikt (anger-anxiety conflict) vanemate karistused, hirm, viha Sotsiaal-kognitiivne lähenemine I Julian B. Rotter ( 1916 - ) · Isiksuse uurimise objekt indiviidi ja keskkonna interaktsioon · Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele · Isiksus ja eesmärgid (goal-directed behavior) · Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest · Isiksuse stabiilsus on suhteline 1. Käitumise ennustamine: Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV BP = f(E & RV) 2. Social learning theory sotsiaalne õppimine
eesmärgiks kaardistada kõik inimese geenid, sekveneerida inimese kõik 24 kromosoomi, konstreerida inimese genoomi füüsikaline kaart 261. Antikeha geenide assembleerimine: a)Kerge ahela lambdageenide assambleerimine kahest geenisegmendist b)Kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest geenisegmendist c)Raske ahela geenide assambleerimine neljast geenisegmendist d)Varieeruvad ühendamissaidid 262. Kerged ja rasked ahelad: Inimese antikehade raskete ahelate geneetiline determinatsioon- iga raske ahela geen assambleeritakse tervest parvest geenisegmentidest inimese tüvirakkude 14. kromosoomis B- lümfotsüütide diferentseerumise käigus; inimese antikehade kergete lambda-ahelate geneetiline determinatsioon- inimese 22. kromosoomi iga kerge ahela geen assambleeritakse tervest parvest geenisegmentidest tüvirakkude kromosoomides B-lümfotsüütide diferentseerumise käigus. 263
Embüro varase staadiumid: sügoot, blastuda ja gastrula), loode (põhiorganite olemus). Ontogeneesorganismi kogu eluiga hõlmav protsess. Embrüogeneesi põhietappid.Viljastamine, blastulatsioon (kiire jagunemine, moodustub blastuda), neurulatsioon (närvitoru moodustumine, keha põhitelgede moodustumine), organogenees (organite kujunemine). Arengu rakulised põhiprotsessid. Rakkude jagunemine, proliferatsioon ja kasv. Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude arengupotentside järk-järguline ahenemine; diferentseerumine - erinevuste tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (kudede, organite, kehaosade kuju ja vormi moodustamine) ja pattern formation (rakkude saatuste komplekse organiseerituse loomine ruumis ja ajas). Rakkude arengupotentside ahenemine. Totipotentsed rakud võivad
sõlme õõnsuses. Vasakpoolne vedeliku vool transpordib NVP sõlme vasakusse poolde, kus nad fragmenteeruvad ja väljutavad oma sisu sõlme vasakusse poolde. Vasakus pooles toimub Ca2+ ioonide tõus, mis käivitab vasaku poole arengu eest vastutavate geenide aktivatsiooni (nt Nodal, Pitx2). 6. Soo määramine Primaarse ja sekundaarse soo determinatsiooni mõiste, erinevused, toimumise eeldused Primaarne soo determinatsioon on gonaadide areng, kas moodustub testis või munasarjad. Selline determinatsioon on kromosomaalne ning ei sõltu keskkonnast. Imetajatel algab testise ja munasarja areng samast eellasvormist – bipotentsiaalsest gonaadist. Y-kromosoom kannab testise formatsiooniks vajalikku faktorit, mis muudab bipotentsiaalse gonaadi testiseks (isegi siis kui X-kromosoome on rohkem kui normaalselt, piisab ühest Y-kromosoomist, et areneks testis). Kui Y-kromosoomi
hüpertroofsed kondrotsüüdid Kuidas toimub luude pikkuskasv? (epifüüsi kasvuplaadid) kasvutsoonides e epifüüsi kasvuplaatides paiknevad kõhre tüvirakud, prolifeeruvad kõhrerakud, küpsed kõhrerakud e kondrotsüüdid ja lõpuks hüpertroofsed kondrotsüüdid; need võimaldavad pikkuskasvu kuni puberteedi lõpuni, siis epifüüsiplaadid liituvad ja uusi kondrotsüüte juurde ei produtseerita; luude pikenemine peatub Soo määramine Mis on keskkonnast sõltuv soo determinatsioon (oska tuua näiteid ja mida see tähendab) indiviidi sugu on määratud keskkonna tingimustega (nt temperatuur, niiskus, pH), mis toimub peale viljastumist; nt ameerika alligaator (isased kesmise temp-ga, emased ekstreemsete temp-tega), tuataara (isased - soe, emased - külm) Mis on kromosomaalne soo determinatsioon (oska tuua näiteid ja mida see tähendab) indiviidi sugu määratud nende genotüübiga (kromosomaalne
Korrelasiooni hindamiseks katseandmete järgi on vaja nn paarisvalimit, mis koosneb katse/vaatluse tulemusel saadud paarisvaatlustest. Korrelatsiooni väärtused asuvad -1 ja 1 vahel. Korrelatsiooni mooduli lähedus väärtusele 1 viitab sellele, et X ja Y seos on lähedane lineaarsele seosele. X ja Y kasvava seose korral on korrelatsioon positiivne, kahaneva seose korral negatiivne. Korrelatsiooni ruutu nim determinatsiooniks d=r2. Kui x ja y vahel on statistiline seos, siis determinatsioon d näitab, missugune osa ühe juhusliku suuruse dispersioonist on tingitud teise juhusliku suuruse mõjust. Kui X ja Y on korreleerimatud, siis hinnangu r väärtus peaks olema nullilähedane. X ja Y korreleerimatuse kontrollimine viib järgmise hüpoteesipaari kontrollile: H 0: p=0, H1: p ei võrdu 0. Nullhüpoteesi kontrolliks kasutatakse korrelatsiooni hinnangu põhjal lleitud statistikut t, mis x ja y normaaljaotuse korral on f=N-2 vabadusastmetega t- jaotusega
Br ndall. Kritiseerisid Praha lingv ringi. Hjelmslevi glossemaatika definitsioon - glossemaatika tegeleb glosseemidega - keele tähenduslike elementidega. Glosseem on nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses kui ka intonatsioon. See on semiootiline distsipliin. H nimetab keelt vormiks ja substantsiks. Keel on eelkõige semiootiline süsteem, , mis seob tähistatavad tähistajatega. Märgifunktsioon tüübid: - vastastikune sõltuvus ehk interdependents - ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon - sõltumatus - konstellatsioon Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone (käänded, sugu jt). H väitis, et keeles on tähistaja ja tähistatava vahelised suhted palju loogilisemad kui kõnes. Keeleteoorias on kõige olulisemad siiski Praha lingistid. Kõige suurema panuse on pannud aga glossemaatika. Veidi peale Kopenhaageni oma asutati Saksamaale ka glossemaatika ring. 24.Praha lingvistiline ring
Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? pragmaatikas on oluline edukus või ebaedukus 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. keele funktsioonid: · vastatstikune sõltuvus ehk interdependents · ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon · sõltumatus ehk kontsellatsioon Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised.
süsteem, mis seob tähistatavad tähistajatega. Lisanduvad terminid mutatsioon (seotud determinatsiooniga, üks näitaja võib muutuda, teine püsib samana. Semantilises sfääris on tegemist sünonüümidega.) ja kommutatsioon (muutus funktsiooni ühes osas tekitab automaatselt ekvivalentse muudatuse vastasvaldkonnas; on sümmeetriline ja proportsionaalne). Märgifunktsioon on kommutatiivset tüüpi. Funktsioone on kolm: - vastastikune sõltuvus - interdependents - ühepoolne sõltuvus - determinatsioon - sõltumatus - konstellatsioon Näiteks aluse ja öeldise vahel on interdependents, objekti ja atribuudi vahel determinatsioon. Kõnes tähistaja ja tähistatav pole seotud, nende suhe on suvaline. Keeles on see suhe seatud vastastikuse sõltuvusega. Üks Hjelmslevi kuulsamaid raamatuid on "Üldine käändeteooria", kus väidab, et igas keeles on üle 200 käände, neist lihtsalt realiseeritakse vähe. Universaalsete käänete leidmise meetod on väga erinev sellest,
süsteem, mis seob tähistatavad tähistajatega. Lisanduvad terminid mutatsioon (seotud determinatsiooniga, üks näitaja võib muutuda, teine püsib samana. Semantilises sfääris on tegemist sünonüümidega.) ja kommutatsioon (muutus funktsiooni ühes osas tekitab automaatselt ekvivalentse muudatuse vastasvaldkonnas; on sümmeetriline ja proportsionaalne). Märgifunktsioon on kommutatiivset tüüpi. Funktsioone on kolm: - vastastikune sõltuvus - interdependents - ühepoolne sõltuvus - determinatsioon - sõltumatus - konstellatsioon Näiteks aluse ja öeldise vahel on interdependents, objekti ja atribuudi vahel determinatsioon. Kõnes tähistaja ja tähistatav pole seotud, nende suhe on suvaline. Keeles on see suhe seatud vastastikuse sõltuvusega. Üks Hjelmslevi kuulsamaid raamatuid on "Üldine käändeteooria", kus väidab, et igas keeles on üle 200 käände, neist lihtsalt realiseeritakse vähe. Universaalsete käänete leidmise meetod on väga erinev sellest,
Korrelasiooni hindamiseks katseandmete järgi on vaja nn paarisvalimit, mis koosneb katse/vaatluse tulemusel saadud paarisvaatlustest. Korrelatsiooni väärtused asuvad -1 ja 1 vahel. Korrelatsiooni mooduli lähedus väärtusele 1 viitab sellele, et X ja Y seos on lähedane lineaarsele seosele. X ja Y kasvava seose korral on korrelatsioon positiivne, kahaneva seose korral negatiivne. Korrelatsiooni ruutu nim determinatsiooniks d=r2. Kui x ja y vahel on statistiline seos, siis determinatsioon d näitab, missugune osa ühe juhusliku suuruse dispersioonist on tingitud teise juhusliku suuruse mõjust. Kui X ja Y on korreleerimatud, siis hinnangu r väärtus peaks olema nullilähedane. X ja Y korreleerimatuse kontrollimine viib järgmise hüpoteesipaari kontrollile: H0: p=0, H1: p ei võrdu 0. Nullhüpoteesi kontrolliks kasutatakse korrelatsiooni hinnangu põhjal lleitud statistikut t, mis x ja y normaaljaotuse korral on f=N-2 vabadusastmetega t-jaotusega
4 KRIITILIST ÕPPIMISSITUATSIOONI. ISIKSUSE OMADUSED: Neurootilisus omandatakse lapsepõlves. Toitmine – aktiivsus, passiivsus, üksijätmise hirm, sõbralikkus. Puhtus – optimism, kontroll, alaväärsus. Seks – masturbeerimine. Süü, häbi. Viha – ärevuse konflikt- vanemate karistused, hirm, viha. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE JULIAN B. ROTTER (1916- ) Isiksuse uurimise objekt – indiviidi ja keskkonna interaktsioon. Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele. Isiksus ja eesmärgid. Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustu), ootustest, isiksusest. Isiksuse stabiilsus on suhteline. KÄITUMISE ENNUSTAMINE: Käitumise potentsiaal (behaviour potential – BP). Ootused (expectancy) – E. Kinnitamise/sarrustuse väärtus – RV. BP=f (E&RV). Sotsiaalne õppimine. Tunnetatud kontrollikese. - Internaalne (pingutus, võimed). - Eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste).
mitoosi teel areneb jälle diploidne organism. Nii loovad meioos ja viljastumine võimaluse eri kromosoomipaaride geenikombinatsioonide ümberkorraldamiseks rekombinatsiooniks. Lisaks interkromosoomsele rekombinatsioonile toimub meioosis krossingover ehk ristsiire geneetilise materjali vahetus homoloogsete kromosoomide vahel, mille tagajärjel muutuvad ühte kromosoomi aheldunud geenide kombinatsioonid (intrakromosoomne rekombinatsioon). SUGUKROMOSOOMID JA SUGUPOOLE GENEETILINE DETERMINATSIOON Sugukromosoomid ja soo määramine Kromosoomide käitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis järeldusele, et kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse küsimusele, kuidas toimub soo määramine. Kuni 20. sajandini püstitati soo määramise kohta rida hüpoteese ja alles tsütogeneetika arenemisega seostati soo määramine kromosoomidega. Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist
kokku vaid osas kontekstides või seal, kus nende omavaheline asendamine ei muuda lause tõesust. Sünonüümisõnaraamatuid • A. Õim, “Sünonüümisõnastik” (1991) • P. Saagpakk, “Sünonüümisõnastik” (1992) • J. Peegel, “Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides” (1982-1992; 2004) Sünonüümiaga kaasnevad protsessid Sünonüümiaga kaasneb ka muid protsesse: determinatsioon, mis tähendab seemide lisamist, mille käigus denotatsioon kitseneb (kruvi – kipsikruvi, puidukruvi). Sellele vastanduv protsess on dilatatsioon – seemide lahutamine, nt. biblioteek, fonoteek, kartoteek – teek ’infokandjate korrastatud kogum’. Vastandusseos ja selle liigid Kui X on a, siis ei ole ta b. Neli väljendusvormi: 1) kontradiktsioon 2) antonüümia 3) konversioon 4) ühildumatus Tähendushierarhia • Sarnase tähendusega lekseemide vahel võib olla ka alluvussuhteid
* kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatemperatuur (kõrge temperatuur vähendab spermide funktsionaalsust – vähendab võimet viljastada). 2. Gonaadi arenemine lootel ja soo determinatsioon: geneetiline ja hormonaalne regulatsioon. Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ning suguhormoone. Sugunääre kuulub suguelundite hulka.Sügoot XX – emane, sügoot XY – isane. Suguorganid ei hakka lootel arenema enne, kui tiinusest on möödas 15%. Selles faasis hakkavad primitiivsed gonaadid arenema, kas siis munasarjades või munanditeks. Sugu-määrav geen (SRY) Y- kromosoomis annab teate gonaadidele hakata munanditeks
bakteri genoomist sõltumatult. Plasmiidid esinevad peaagu kõigis bakterites, seejuures võib ühes rakus olla mitu erinevat plasmiidi. Plasmiidi DNA koosneb funktsionaalselt 2-3 piirkonnast; - Plasmiidi replikatsiooni eest vastutavad geenid - Plasmiidi ülekannet teistesse bakteritesse determineerivad geenid (võivad ka puududa) - Struktuurgeenid määravad ära plasmiidi poolt determineeritavad bakteri omadused Determinatsioon – tingimine; põhjustamine 21. Ravimiresistentsuse geenide ülekanne plasmiidilt plasmiidile, plasmiidilt genoomile on võimalik tänu R faktorile, kuna kõik ravimiresistentsust determineerivad geenid asuvad transposoomides ja iga R faktor sisaldab alati IS elemente ja transposoome. 22. Kuidas saab kasutada plasmiidide analüüsi epidemioloogias? Plasmiidse profiili määramine erinevatelt inimestelt isoleeritud bakterites
erandeid), teooria peab olema loogiliselt konsistentne (ei tohi olla vasturääkivusi), lihtsuse põhimõte (kui on 2 teooriat, mis on sama adekvaatsed, siis tuleb kasutada lihtsamat) Keele funktsioonid - vastastikune sõltuvus ehk interdependents (elementide vahel on kommunikatiivne seos, nt lauses alus ja öeldis. Poiss läheb. Mõlemad on ainsuses, muudame ühe mitmuseks, peame muutma ka teise.) - ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon (nt seos mis seob nimisõna omadussõnaga. Väike poiss. Siin sõna väike ainsus on põhjustatud nimisõna ainsusest. Mitte vastupidi.) - sõltumatus ehk konstellatsioon Kõige laiem on "keel" matemaatilises tähenduses- 2. Arusaama kitsam (chomsky)- "keel koosneb ahelatest, mis on moodustatud kindlate reeglite järgi- puhas süntaktika" ja laiemas mõttes on see reeglitevaba, ainuke reegel on, et elementidest moodustame jadasid, kõikvõimalikud jadad moodustavad keele
Lühipäevataimed alla 14 tunni. Päevaneutraalsed päeva pikkusest sõltumatud taimed Taimed ei mõõta päeva pikkust, vaid pimeda aja vältust. 7. Õitsemise esile kutsumine. Vernaliseerimine. Vernamiseerimine - õitsemise esilekutsumine madalate temperatuuridega. Seda võivad vajada näiteks seemned ning ka taliteraviljad ja kaheaastased taimed. Õitsemise esilekutsumiseks on vaja, et pung läbiks kaks arengustaadiumit: 1- kompetentsuse omandamine. 2 determinatsioon. 8. Idanemine. Idanemispuhkus ja selle põhjused. Idanemise tingimused. Idanemine idu tungimine läbi seemnekesta. Idanemispuhkus kui taim on võimeline kohe peale emataimest vabanemist idanema, kuid ta ei tee seda. Idanemispuhkuse põhjused: 1 idu on ebapiisavalt arenenud 2 kestade läbimatus veele ja gaasile 3 inhibiitorite sisaldus 4 läbikuivamise puudumine (nt teravili vajab läbikuivamist)
Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse või paljunetakse. Elukäigutunnus elutsükliga seotud omadus, mis otseselt mõjutavad sündimist ja suremist ning seeläbi organismi koasust. 5 tähtsamat elukäiguomadust: · Keha suurus · Kasvukiirus · Suguküpsuse ajastus · Eluea pikkus · Paljunemiskordade arv elu jooksul 42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne; Evolutsioneerumine ühe suurema kohasuse suunas on optimumi ülesanne. 43. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; Lõivsuhe trade-off negatiivne seos erinevate võimekuste vahel ehk alternatiivsete ressursipaigutuste vahe. Keha muskulatuur ja IQ, kasv ja paljunemine. Allomeetriline seos positiivne seos erinevate organismide tunnuste vahel
Y kromosoomid liigiti väga erinevad. Paljud X-seoselised geenid omavad inaktiivseid homolooge Y-s, enamik on deleteerunud täielikult, Kordusjärjestuste amplifikatsioon ja lisandumine autosoomidest on arvatavasti päästnud inimese Y kromosoomi, Mõnedel kukkurloomadel on Y kromosoom elimineeritud teatavates somaatilistes kudedes, Mole voles (Ellobius) on kaotanud Y kromosoomi täielikult, 10 mln. aasta pärast on mees kui selline muutunud ajalooks, Merohaplodiploidne (XX, X0) soo determinatsioon kujutab endast evolutsiooni lõppmängu. 28. Võrdlev genoomika. Molekulaarne fülogeneetika kasutab nukleiinhapete ja valkude järjestusi leidmaks evolutsioonilisi sidemeid organismirühmade või populatsioonide vahel täiendades klassikalisi fülogeneetilisi lähenemisi (anatoomilised, morfoloogilised, paleontoloogilised). Võrdlev genoomika on erinevate liikide genoomide võrdlus ja analüüs. Eesmärgiks selgitada makroevolutsiooni küsimusi ja anda genoomi osadele funktsionaalne mõte
- C-terminaalsed otsad konstantsed 60.Geeni splaissing ja kombinatoorika - Splaissing ehk kokkupõime – protsess, mille käigus RNAst eliminiteeritakse eksonite vahele jäävad nitronite järjestused ja eksonite järjestused seotakse kovalentselt - Alternatiivne splaissing – samalt geenilt kodeeritud pre-mRNA eriviisiline splaissing mille tulemusel saadakse ühe geeni alusel valgu paljusid isovorme Antikehade geneetiline determinatsioon Antikeha geenide assambleerimine - Kerge ahelda lambdageenide assambleerimine kahest geenisegmendist - Kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest geenisegmendist - Raske ahela geenide assambleerimine neljast geenisegmendist - Varieeruvad ühendamissaidid Geneetiline kontroll 61.Geenidevahelised toimed Alleelidevahelised vastastikused toimed
instrumendid, s. h. maksusüsteem, sisuliselt puudusid. Ideaalis oleks see tähendanud tühjale kohale kaasaja majandusteooria seisukohtadest lähtuva süsteemi kohest ülesehitamist. Kahjuks puudusid sel perioodil siirderiikides, s.h. ka Eestis, vastavad teadmised ja seda nii maksustamise teooria kui ka majandusliku situatsiooni (arengufaaside 11 ja protsesside määratlus ja nende makromajanduslik determinatsioon) kohta. Sellest tulenevalt jmt tegurite mõjul on Eesti maksusüsteem tänaseni kujunemisjärgus. Tema esimene variant pärineb aastast 1993 ja püsis oma põhijoontes muutumatuna kuni aastani 2000. Tänaseks on alanud muutuste protsess seoses liitumisega EL-ga. Eesti maksusüsteemi põhijooni 1994 1999 Nagu juba eespool toodud, algas Eesti maksusüsteemi kujundamine sisuliselt 1993 aastal, mil asendati enamik NL aegadest pärit ja vaid kohandatud maksuseadusi põhimõtteliselt
näiteks kibuvitsaseemned ei idane enne kahte aastat. Taliteraviljad ja kaheaastased taimed vajavad jarovisatsiooni teatud arengustaadiumis. Laialdased uurimused tubaka kohta on näidanud, et õitsemise esilekutsumiseks on vaja, et pung läbiks kaks arengustaadiumi. Esimeseks staadiumiks on kompetentsuse omandamine. Punga peetakse kompetentseks, kui ta on võimeline õitsema sobiva arengusignaali saabudes. Järgmiseks staadiumiks, mida kompetentne taimepung läbib, on determinatsioon (raku v. loote osade edasisearengusuuna määratletus). Pung on määratletud, kui ta areneb järgmisesse arengustaadiumi (õitsemine) isegi pärast oma normaalsest ümbrusest eemaldamist. Seega toodab määratletud pung õisi isegi siis, kui ta poogitakse taime külge, mis ei tooda mingeid õitsemise stiimuleid. 8. Punga puhkus. Idanemine. Temperatuur. Idanemine on idu tungimine läbi seemnekesta. Idanemispuhkus on juhul kui taim on võimeline
Kontakt Subjektiivsus Kokku on igas keeles 216 (6 x 6 x 6) käändelist tähendust. Inglise keeles on 4 käänet: subjektiiv, genitiiv, datiiv, translatiiv. The boy (sub) sent his mother (dat) a letter (trans). Platon idee on üks põhjustest, mis realiseerib põhjuse. Tuleb eristada vormi ja substantsi. Vorm on struktuur. Substants on materjal. Keele funktsioonid: · Vastastikune sõltuvus ehk interdependets ( ) · Ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon ( ) · Sõltumatus ehk konstellatsioon ( ; ) Tähistaja ; Tähistatu Jenseni keeletuum S V VS Vorm determineerib substantsi. J. Lekontsev, T.-R. Viitso Iga lingvistiline keelkond pakkus välja oma nägemuse, kuidas keelt uurida. Jensen kommutatsioon J.A. Greimas R. Barthey Figuur on selline tähistaja või tähistatu osa, mille puhul keel ei kommunikeeru. Näiteks: Elusolend tüdruk Naine Koer Laps Inimene Kutsikas Laps
Subjektiivsus Kokku on igas keeles 216 (6 x 6 x 6) käändelist tähendust. Inglise keeles on 4 käänet: subjektiiv, genitiiv, datiiv, translatiiv. The boy (sub) sent his mother (dat) a letter (trans). Platon idee on üks põhjustest, mis realiseerib põhjuse. Tuleb eristada vormi ja substantsi. Keele funktsioonid: 13 · Vastastikune sõltuvus ehk interdependets ( ) · Ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon ( ) · Sõltumatus ehk konstellatsioon ( ; ) N. Chomsky väljapaistev keeleteadlane. Ta lõi generativismi 1957. aastal. Avaldas artikli ,,süntaktilised struktuurid". Ta lõi ka matemaatilised keeleteaduse alused. Ameerika strukturalistidest oli veel tähtis Z. Harris, kes oli Chomsky õpetaja. Keel on õigete lausete kompleks. Õige ei pruugi tähendada ,,mõtestatut". Näiteks: Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt. Keel tegeleb grammatikaga; see lause on grammatiliselt
Nii moodustub loomadel uhest diploidsest rakust 4 haploidset rakku. Sugurakkude uhinemisel viljastumisel taastub kromosoomide diploidne arv ning sugoodi jagunemisega mitoosi teel areneb jalle diploidne organism. Nii loovad meioos ja viljastumine voimaluse eri kromosoomipaaride geenikombinatsioonide umberkorraldamiseks rekombinatsiooniks. Lisaks interkromosoomsele rekombinatsioonile toimub meioosis krossingover ehk ristsiire, Sugukromosoomid ja sugupoole geneetiline determinatsioon Sugukromosoomid ja soo maaramine Kromosoomide kaitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis jareldusele, et kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse kusimusele, kuidas toimub soo maaramine. Kuni 20. sajandini pustitati soo maaramise kohta rida hupoteese ja alles tsutogeneetika arenemisega seostati soo maaramine kromosoomidega. Eristatakse kolme soo maaramise tuupi: 1) epigaamne -sugu maaratakse parast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast,
5 tähtsamat elukäiguomadust: Organismi arenguks kulunud aeg - ontogeneesi kiirus; kasvukiirus Järglaste arv Noorjärkude suremus Täiskasvanute suremus Intervall paljunemispingutuste vahel R- valiku vastus (response) kui intensiivselt on valik mingit tunnust mõjutanud. R h2S S valiku surve erinevus hetkeolukorra ja ideaali vahel. H on tunnuste päritavus. 56. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemis hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumülesande lahendus. Semelpaaria vs iteropaaria? 57. lõivusuhete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel? Lõivsuhe trade-off negatiivne seos erinevate võimekuste vahel ehk alternatiivsete ressursipaigutuste vahe. Kasv ja paljunemine. Kui kasvad kiiresti, ei paljune, kui paljuned kiiresti, ei kasva. Keha muskulatuur ja IQ. Kõik, mis toimub teise arvelt. Allomeetriline seos positiivne seos erinevate organismide tunnuste vahel
seda. Iga antikeha on tetrameerne valk (immuunglobuliin), mis koosneb neljast polüpeptiidist: kaks identset kerget ja kaks identset rasket ahelat, mis on seotud disulfiidsildadega. 19. Koesobivusantigeenid koesobivusantigeen (ingl. Histocompatibility antigen)- Nende antigeenidega määratakse võõraste kudede eristamine organismi enda kudedest. Võtmerollis on siin MHC-valgud. Vt. HLA-antigeenid. 20. Antikehade geneetiline determinatsioon 1. Antikeha geenide assambleerimine a. Kerge ahela lambdageenide assambleerimine kahest geenisegmendist b. Kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest geenisegmendist c. Raske ahela geenide assambleerimine neljast geenisegmendist d. Varieeruvad ühendamissaidid 2. Geneetiline kontroll 10.PPT 1. Areng ja arenguprogramm individuaalne areng (ingl. Development)- Bioloogiliste
roll [h2]. Kõigub 0 ja 1 vahel; mida suurem on päritavus, seda enam on see valiku all. Kui kõvasti valik mõjub, sõltub päritavusest. R (valiku vastus), näitab seda, kui intensiivselt valik mõjub. R-h 2S. S (valiku surve) erinevus hetkeolukorra ja ideaali vahel. 44. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; Elukäigu tunnused - Organismi elutsükliga seotud omadused, mis otseselt mõjutavad sündimuse ja suremuse näitajaid ja seeläbi organismi kohasust. Viis tähtsamat tunnust: · Organismi arenguks kulunud aeg(kasvukiirus) · Järglaste arv · Noorjärkude suremus · Täiskasvanute suremus · Intervall paljunemispingutuste vahel · paljunemispingutuste arv (iteropaaria, semelpaaria) · eluiga
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense)
seisundist, omadustest. (nt vanus, sugu, kogemused, teadmised, isiksuse tüüp, hetkeolukord jne.) Vaatamata subjektiivsele vormile on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige (adekvaatne) ja ennetatav. Adekvaatsus väljendub objektide ja nähtuste vahelises seoste, suhete ja omaduste õige taasloome tajudes, kujutlustes, mõistetes. Psüühiliste protsesside ennetav iseloom on kogemuse talletamise tulemus (, mille tulemusena on kujuneb järgnevate reaktsioonide mudel). Psüühika determinatsioon : Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur). Psüühika areneb vastavalt ühiskondlik-ajalooliste tingimuste ja praktika muutumisele ... Bioloogiliselt (aju!)... ning pärilikkusaine ja keskkonna kohastumuslike tingimuste muutumisele ja eripärale. Mida kõrgemal arengutasemel on organism (subjekt), seda keerukamaks lähevad tema psüühilised funktsioonid. Psüühikat ja teadvust peetakse ekslikult samaks, aga tegelikkuses on psüühika mõiste avaram, hõlmates
NeuroD indukstiooniks ning funktsioneerib kui neuraalsete prekursorrakkude determinatsiooni faktor. · neurogeniin-1 deletsiooni kandvatel hiirtel puuduvad trigemiinsed ganglionid, muud närvisüsteemi struktuurid on aga normaalsed, mis viitab, et neurogeniin-1 ja neurogeniin-2 on vastastikku funktsionaalselt kõdunud. Imetajate skeletilihaste müogenees jaguneb kolmeks põhistaadiumiks: · lihasrakkude prekursorite (eelasrakkude) e. müoblastide determinatsioon · müoblastide aktiivne jagunemine (proliferatsioon) ja mõnigail juhtudel ka migratsioon · ja sellele järgnev müoblastide eristumine (diferentseerumine) küpseteks lihasrakkudeks. 49 40. Mis vahe on totipotentsel, pluripotentsel ja multipotentsel rakul? Totipotentne võib olla eellaseks kõikidele rakkudele. Viljastatud munarakk on totipotentne, st ta sisaldab
– võib kahjustada migratsiooni • 6-12.k.: Uus: – FS koor- lapsel areneb interaktsioon ümbritsevaga, nt. võõraste suhtes ärevus jne. • migratsioon on GABA poolt modifitseeritud • oluline keskkond, mitte geneetiline determinatsioon aju areng on > tsükliline kui lineaarne protsess nn. redelist ülesronimine – GABA suunab ajurakkude küpsemist • esimesed 10 a. on aju 2x aktiivsem kui täiskasvanu-eas • 60% toidust läheb 1.eluaastal aju arenguks väheneb 30%-le 3.aastaks
annaabi.ee 
