Miks saurused välja surid? (0)

Tallinna Tehnikaülikool  
 
 
 
 
 
 
MIKS  DINOSAURUSED  VÄLJA SURID? 
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
Autor:  Natalia Novak 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2014 
 
SISUKORD 
 
 
SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 
1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS ......................... 4 
1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu .................................................................................. 4 
1.2 Juura  ajastu ........................................................................................................... 5 
1.3 Kriit ja dinosauruste välja  suremine  .................................................................... 5 
2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED .............................................. 7 
2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria .................................................................... 7 
2.2 Aktiivse vulkanismi teooria ................................................................................. 8 
2.3 Aeglase  väljasuremise teooria .............................................................................. 9 
2.4 Temperatuurist sõltuva soo determinatsiooni teooria ........................................ 10 
2.5 Kreatsionistlik teooria ........................................................................................ 10 
2.6 Muud teooriad .................................................................................................... 11 
KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 12 
KASUTATUD ALLIKAD .......................................................................................... 13 
 
 
2 
 
 
SISSEJUHATUS 
Dinosaurused  olid  arenenud,  võimsad  ja  hirmuäratavad  loomad.  Nad  olid  väga 
mitmekesised   ja  rohkearvulised.  Mõned  neist  kasvasid  suurimateks  loomadeks,  kes 
kunagi Maa peal kõndinud on. Nad vallutasid kogu maismaa-, vee- ja õhuruumi. Nad 
tõrjusid peaaegu kõik teised loomad kõrvale.  Dinosaurused valitsesid meie planeedil 
rohkem kui 140 mln aastat.  
On raske  uskuda , et need võimsad olemused lihtsalt  kadusid .  Kerkib  küsimus – miks? 
Ja mis veelgi huvitavam, miks siis teised vähem  „ edukad “  loomad jäid ellu? 
Antud  töös  püüan  ma  vastata  nendele  küsimustele,   tuues   erinevaid   teooriaid   selle 
probleemi kohta tuginedes erinevatele allikatele. 
3 
 
 
1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS 
1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu 
Juba  Permi  ajastus  hakkasid   roomajad   kiiresti  arenema,  nende  seas  arenesid  ka 
pelükosaurused  ( Monroe ,  J.  S.,  Wicander,  R.  2004).  Varsti  aga  hakkasid 
imetajalaadsed  loomsisalikud  pelükosaurusi  nende  elualadelt  välja  suruma,  kuna  nad 
olid rohkem arenenud. Päris Permi ajastu lõpu eel ilmusid esimesed ürgsisalikud, kes 
olid  Triiase  ajastul  ilmunud  dinosauruste  eellasteks.  Loomsisalike  valitsusaeg  lõppes 
massilise  väljasuremisega  Permis.  (Coenraads,  R.  R.,  Koivula,  J.  I.,   Osborne ,  A., 
Robinson , D., Rodwell, P., Stone , B., Stutchbury, R. 2009) 
Permi  ajastu  väljasuremise  üle  elanud  roomajad  muutusid  valdavaiks  Triiase 
maastikul.  Ürgsisalikud,  kellest  põlvnesid  krokodillilised  ja  dinosaurused, 
mitmekesistusid  kiiresti.  Väga   kuivades   tingimustes  tõrjusid  nad  välja  ellu  jäänud 
soojaverelised  imetajalaadsed  loomsisalikud.  (Coenraads,  R.  R.,  Koivula,  J.  I., 
Osborne,  A.,  Robinson,  D.,  Rodwell,  P.,  Stone,  B.,  Stutchbury,  R.  2009)  Arenesid 
uued roomajad, kes kõndisid maismaal, ujusid vees ja lendasid taevalaotustes. Ilmusid 
ürgkrokodillid  ja  merekilpkonnad.(  Allaby,  M.  2009)  Varasemad  sisaluimsed 
(plesiosaurused), kalasisalikulised (ihtüosaurused) ja valesisalikulised (notosaurused) 
arenesid  edasi  ning  nende  jäsemed  hakkasid  üha  enam  sarnanema  loibadega.  Samas 
mõned  imetajalaadsed  roomajad  elasid  üle  Permi  ja  suutsid  laialdaselt   levida   ning 
Triiase  ajastu  lõpuks  kujunesid  esimesed  tõelised  imetajad,  aga  siiski  jäid  nad 
väikesteks  ja  tähtsusetuks  kuni  Mesosoikumi  lõpuni.  Juba  Kesk  –  Triias  surusid 
dinosaurused  enamiku  teistest  suurematest  roomajatest  kõrvale.  Paljud  varasematest 
dinosaurustest   kadusid  ajastu  lõpul  järjekordse  väljasuremise  tõttu,  kuid  olulisemad 
vormid,  nagu  ihtüosaurused,  plesiosaurused  ja  teised  enam  kohastusmisvõimelised 
saurused , jäid ellu ja hakkasid  valdama  Juura ajastul. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., 
Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) 
  
 
 
4 
 
1.2 Juura ajastu 
Juura  ajastu  dinosaurused  said  maismaa  uuteks  valitsejateks.  Nad  olid  väga 
mitmekesised  ja  rohkearvulised.  Dinosaurused  erinesid  teistest  roomajatest  vaagna 
ehituse  poolest.  Nende   puusaliiges   lubas  tagajäsemetel  paigutada  keha  alla, 
võimaldades  püstist  kehaasendit  ning  kiiremat  liikumist.  Sisalijalgsed  ehk 
sauropoodid   olid  tohutult  suured   taimtoidulised   dinosaurused,  suurimad  loomad,  kes 
on kunagi elanud planeedil Maa. Nende hulgas Apotosaurus (leitud Põhja-Ameerikast, 
nelja  massivse  jäseme  ja  uskumatult  pika  kaelaga,  mida  tasakaalustab  pikk  saba), 
Brachiosaurus (Leidub Põhja-Ameerikast ja Aafrikast, üle 25 m pikk, esijäsemed olid 
pikemad   kui   tagajäsemed ),  Camarasaurus  (Põhja-Ameerika  kõige   sagedasem   suur 
sisajalgne) ja  Diplodocus  (pika piitsa sabaga).  
Sisajalgsed  uitasid  mööda  Juura  ajastu  metsi,   süües   sõnajalgade,  palmlehikute  või 
okspuude  osi,  olles  samal  ajal  valvsad  röövtoiduliste  loomjalgsete  ehk  terapoodide, 
nagu  Allosaurus´e  (teravate  lõikavate  küünistega   väikestel   esijasemetel,  tugevate 
lõugade  ja  saagjate  hammastega),  Ceratosaurus`e  (lühikese   sarvega   koonul,  suurte 
silmade,  neljasõrmeliste  käppade,  lõikavate  küüniste  ja  teravate  hammastega)  ja 
Megalosaurus`e  (kolmesõrmeliste  käppade,  lõikavate  küüniste,  tugeva  kaela  ja 
jõuliste lõugadega) suhtes. Need väiksemad  lihasööjad  olid intellegentsemad ja võisid 
jahti pidada gruppidena. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., 
Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) 
 
 
 
1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine 
Kriidi    ajastuks   saavutasid  dinosaurused  oma  mitmekesisuse  tipu.  Kõige  paremini 
tuntud dinosaurused  Tyrannosaurus  rex, Velociraptor ja Spinosaurus rändasid mööda 
toonaseid  kontinente.  Ilmunud  Kriidi  ajastul  Argentinosaurus´e  pikkus  ulatus  35 
meetri  ja  kaal  kuni  100  tonnini.  (Coenraads,  R.  R.,  Koivula,  J.  I.,  Osborne,  A., 
Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) Mõned teadlased oletavad 
isegi,  et  dinosaurused  olid  püsisoojased  loomad.  On  esitatud  ka  mitu  tõestust  selle 
teooria kohta, sh  ka fakt,et   sauruste  kondid  sisaldavad kanaale, mis viidab sellele, et 
kunagi seal olid veresooned. (Monroe, J. S. & Wicander, R. 2004) 
5 
 
Kriidi lõpuks (u 65 mln aastat tagasi) surid kõik või peaaegu kõik dinosaurused välja. 
Mitte  ainult  dinosaurused  said  kannatada  sellest  massilisest  väljasuremisest,  kokku 
umbes  50%  kõikidest  liikidest  ja  25%  kõigist  teadaolevaist  sugukondadest  kadusid. 
Õistaimed,   kahepaiksed ,  krokodillid,  sisalikud  ja   maod   ei  saanud  kannatada  ning 
imetajad asusid täitma neid elupaiku, mis jäid vabaks dinosaurustest.  (Coenraads, R. 
R.,  Koivula, J.  I.,  Osborne,  A.,  Robinson,  D., Rodwell,  P.,  Stone,  B.,  Stutchbury,  R. 
2009) 
6 
 
 
2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED 
Inimkond   on  loonud  väga  palju  teooriaid  dinosauruste  kadumise  kohta,  kuid  
tähelepanuväärivate  teooriate  kõrval  esinevad  tihti  ka  täiesti  absurdsed  teooriad. 
Näiteks on olemas teooria, mis  ütleb, et saurused eritasid nii palju metaani, et see võis 
mõjutada globaalset kliimat, mis viis nende välja suremisele (Kuzina, S. 2013). Selles 
peatükkis neid teooriaid ei käsitleta, vaid vaadeldakse kõige levinumaid ja arvatavasti 
kõige tõenäolisemaid hüpoteese massilise dinosauruste väljasuremise põhjuste kohta. 
 
 
 
2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria 
Maa  ja  asteroidi  kokkupõrke  teooria  on  teadusmaailmas  üldtunnustatud   hüpotees  
Mesosikumi  lõpetava  massilise  väljasuremise  kohta.  Selle  teooria   pakkusid   välja 
paarkümmend aastat tagasi  geoloog   Walter   Alvarez , tema isa,  füüsik  Luis Alvarez ja 
veel  kaks  teadlast,  kes   uurisid   Kriidi  ja  Paleogeeni  ladestute  vahelist  piirkihti.  On 
leitud,  et  see  sisaldab  ebaharilikult  suurt  kogust  iriidiumi,  mis  ületab  iriidiumi 
normaalkogust 30 korda. Kuna kosmilised objektid nagu  meteoriidid  ja komeedid on 
väga  iriidiumirikkad,  pakkusid  teadlased,  et   iriidium   oli  toodud  Maale  mingisuguse 
kosmilise  objektiga.  Asteroidi  hüpoteesi   eelduseks   oli  meteoriidi  kraatri  kujunemise 
aja kokkulangevus Kriidi ajastu lõpuga (umbes 65 mln aastat tagasi). 
Aastal 1990 leiti  Chicxulubi   kraater   Yucatani  poolsaarel Mehhikos, mille kujunemine 
toimus dateeringute põhjal umbes samal ajal, kui toimusid massilised väljasuremised 
Mesosikumi  lõpus.  Kraatri  läbimõõt  on  umbes  200  km,  mis  tähendab  et  meteoriidi 
läbimõõt  oli  umbes  10  km.  (Plummer,  C.  C.,  Carlson,  D.  H.,  Hammersley,  L. 
2013.,Gornitz, V. 2009) 
Siiamaani  pole  täpselt  teada,  mis  moel  põhjustas  Chicxulubi  meteoriidi   plahvatus  
massilist  Maa  loomade  ning  taimede  väljasuremist.  Teadlased  arvavad,  et  meteoriidi 
põrkekohas tõusis temperatuur tohutult (u 20 000 kraadini). Aurustus  miljoneid  tonne 
maapinda,  ookeanile  rullusid  120  meetri  kõrgused  lained.  Plahvatuse  käigus  paiskus 
7 
 
õhku  umbes  200 000  km3  mulda  ja  kivimeid.  Seismiline   lainetus   maakoores  võrdus 
12-pallise  maavärinaga.  Rannikupiirkondadest  pühkis  meri  minema  kõik  elava. 
Ürgmetsi  ja  rohumaid  laastasid  hiiglaslikud  tulekahjud.  Meteoriidiplahvatusel  õhku 
lennanud tolm võis varjutada Päikese aastateks. Taimed närbusid ning  taimetoidulised  
loomad  surid  nälga.  Temperatuur  langes  väga  madalale  ja  suur  hulk  loomi  külmus 
surnuks . 
Kui  tolm  oli  lõpuks  maha  vajunud,  tungisid  päikesekiired   tasapisi   üha  sügavamale 
ning  soojendasid  meteoriidiplahvatusel  õhku  paiskunud  tohutuid  veeaurupilvi. 
Atmosfäär   soojenes  ning  Maad  haaras  niiske   palavus ,  mis  samuti  võis   paljudele  
loomadele saatuslikuks saada.( „Dinosauruste  müsteerium ?“. 2008) 
Kuid  mitte  kõik   uurijad   pole  nõus  selle  hüpoteesiga.   Hiljuti   rakendatud  uued 
dateeringu  tehnoloogiad   avastasid , et  Chicxulubi meteoriidi Maale  langemine  toimus 
300 000 aastat enne Kriidi ja Paleogeeni piiri, see tähendab, et see sündmus ei lange 
Mesosoikumi dinosauruste ja teiste loomade massilise väljasuremisega kokku ja selle 
põhjuseks oli mingi muu sündmus. (Plummer, C. C., Carlson, D. H., Hammersley, L. 
2013)  Samas  ei  vasta  Maa  ja  asteroidi  kokkupõrge  teooria  küsimusele,  miks  just 
dinosaurused  surid  välja,  samal  ajal  kui  teised  roomajad,  näiteks  krokodillid  ja 
kilpkonnad , elavad siiamaani. 
 
 
 
2.2 Aktiivse vulkanismi teooria  
Aktiivse  vulkanismi  teooria  aluseks  on  iriidiumi  anamaalia  Kriidi  ja  Paleogeeni 
ladestute vahelistes piirkihtides. Selle versiooni järgi pääses iriidium pinnale Maapõue 
seest  suurte  basaltlaava  väljavoolamistega.  See  katastroof  võis  muuta  kliimat  ning 
dinosaurused ei suutnud enam uutes tingimustes elada. (Coenraads, R. R., Koivula, J. 
I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) On teada, 
et suured laavaväljavoolamised toimusid tänase  India alal, kust on leitud   ulatuslikud  
Dekkani  plattobasaltiks  nimetatavad  vulkaaniliste  kivimite  formatsioonid  ( Sepp ,  S. 
2010),   leidsid   aset  umbes  samal  ajal  kui  Mesosoikumi  massilised  väljasuremised 
toimusid. (Monroe, J. S. & Wicander, R. 2004) 
8 
 
Kuid ka sellel teoorial on mõned puudused. Esiteks, kliima muutus ei ole  sugugi  kiire 
protsess, sellepärast dinosaurused, kes olid väga kohastumisvõimelised (sellest räägib 
meile  nende  väga  suur   mitmekesisus   ning  ka  see,  et  dinosaurused    suutsid  elada  nii 
maismaal, kui ka vees), võisid kliima muutuste jooksul uute tingimustega kohastuda. 
Teiseks,  aktiivse  vulkanismi  teooria  jällegi  ei  seleta,  miks  krokodillid  ning  vähem 
arenenud  imetajad  suutsid  Mesosoikumi  massilise  väljasuremise  üle  elada,  aga 
dinosaurused mitte. 
 
 
 
2.3 Aeglase väljasuremise teooria  
Vastavalt aeglase väljasuremise  teooriale  hakkasid dinosausused välja surema viimase 
12 mln Kriidi ajastu aastate jooksul ning meteoriidi  kukkumine , aktiivne  vulkanism  ja 
ookeani  taseme  langemine  olid  lihtsalt   faktorid ,  mis  kiirendasid  nende  kadumist. 
(Tselikov, D. 2012) 
Stephen  Brusatte  Kolumbia  Ülikoolist  ja  tema   kolleegid   leidsid,  et  taimtoidulised 
hiidsisalikud (nt Hadrosaurus ning Ceratopsidae) hakkasid välja surema   ammu  enne 
Kriidi  lõpu.  Teisest  küljest,  väikesed  taimtoidulised  (Ankylosauria  ning 
Pachycephalosauria),  röövtoidulised  (Tyrannosauria  ning  Coelurosauria)  ja 
hiiglasuured taimtoidulised dinosaurused, kellel polnud arenenud adaptatsioone  taimi 
peeneks  hõõrumiseks,  jäid  päris  stabiilseks.  Seega  olid  ilmselt  taimtoidulised 
survendatud  mingisuguse  ökoloogolise  faktoriga.  Hr  Brusatte  seostab  seda 
mäetekkimisega  ning  meretaseme  muutumisega.  Veel  paar  miljonit  aastat  ning 
probleemid hakkaks  tekkima  ka teistelgi dinosauruste gruppidel, eriti nendel, kes olid 
toitumisahela üleval . (Tselikov, D. 2012) 
Paleontoloogia   professor   Paul  Upchurch   arvab   aga,  et  mõnede  dinosauruste 
populatsioonide  kadumine  ning  sellele  järgnev   massiline   välja  suremine  on  kaks 
teineteisest sõltumatut sündmust. Tema jutu järgi, see fakt, et keegi hakkas miljoneid 
aastaid enne meteoriidi kukkumist välja surema, ei saa seletada kõikide teiste loomade 
gruppide äkilist kadumist. (Tselikov, D. 2012) 
 
 
9 
 
2.4 Temperatuurist sõltuva soo determinatsiooni teooria 
Loomade  soo  määravad  geneetilised  ja/või  väliskeskkonna  faktorid.  Lindude  ja 
imetajate  seas  esineb  geneetiline  soo  determinatsioon  (edaspidi  GSD).  Nendel 
loomadel fikseeritakse järeltulijate sugu viljastamise hetkel. Teistel selgroogsete ning 
paljudel  selgrootutel  loomadel  sõltub  järeltulijate  sugu  kas  osaliselt  või  täielikult 
välistest tingimustest. Neil fikseerub sugu alles peale kindlates keskkonnatingimustes 
läbitud  embrüonaalse  arengu  teatud  faasi.  Väliskeskonna  faktoritest  on  soo 
determinatsioonil 
kõige 
olulisem 
temperatuur.Temperatuurist 
sõltuv 
soo 
determinatsioon  (edaspidi  TSD)  esineb  kõikidel  uuritud  krokodillilistel,  paljudel 
kilpkonnalistel ning mõnedel sisalikel . ( Tõnu , T. 1991)  
Siit  on  püütud  leida  põhjendusi  Kriidi  ajastu  teisel  poolel  toimunud  maakera 
loomastiku   suurele   muutumisele.  Algpõhjuseks  peetakse  kliima  järsku  jahenemist. 
Juhul,  kui  Kriidi  ajastu  suurtel  sisalikel  (ehk  dinosaurustel)  esines  TSD,  võis  juba 
mõnekraadiline  kliima  jahenemine  muuta  niivõrd  oluliselt  nende  loomade 
populatsioonode  soolist  struktuuri,  et  tagajärjeks  oli  väljasuremine.  Kuid  miks  surid 
kõrvuti dinosaurustega välja ka mitmed teised roomajad (ihtüosaurused, pterosaurused 
jt)  ning  selgrootud,  kilpkonnad  ja  krokodillid  jäid  elama?  Teooria   esitajad   on  ühe 
põhjendusena   toonud   väite,  et  suured  sisalikud  elasid  enam  avatud  biotoopides, 
väiksemad roomajad (sh krikodillid, kilpkonnad, sisalikud) enam vee ääres, kus kliima 
muutused  ei  avaldunud  nii  järsult.  Väiksemate  kehamõõdetega  roomajad  (lindude, 
imetajate  eellased,  sisalikud,  maod,  krokodillid,  kilpkonnad)  elasid  erinevalt  suurtest 
dinosaurustest  reeglina  enam  varjatud  biotoopides,  seega  nende  energiavajadus  oli 
väiksem.  Jahenenud  kliimas  muutis  osa  neist  oma   munade   arenemise  tingimusi, 
asudes kas ise haudma (linnud) või embrponaalset arengut emaihus lõpule viima (osa 
roomajaid, imetajad). (Tõnu, T. 1991) 
 
 
 
2.5 Kreatsionistlik teooria 
Dinosaurused  olid  loodud  Jumalaga  kuuendal  Loomise  päeval  (samal  päeval  olid 
loodud ka inimesed). Maailmauputuse ajal sattusid dinosaurused koos teiste maismaa 
loomadega  Noa laevale. Pärast Maailmauputust  hakkasid loomad, sh ka dinosaurused 
10 
 
elama täiesti uues maailmas. Kliima muutus, toidu puudus, haigused ning inimtegevus 
viisid  paljude  loomaliikide,  sh  ka  dinosauruste  kadumisele.  („Mis  juhtus 
dinosaurustega?“) 
 
 
 
2.6 Muud teooriad 
Mitme katastroofi teooria 
Mõned  teadlased  pakkuvad,  et  Mesosoikumi  lõpus  leidsid  aset  mitu  katastroofi 
korraga,  sh  meteoriidi  kukkumine  ning  eriti  aktiivne  vulkanism.  (Monroe,  J.  S.  & 
Wicander, R. 2004) Kuid ikkagi jääb küsimuseks, miks just dinosaurused surid välja, 
aga näiteks imetajad jäid ellu. 
 
Supernoova  plahvatuse teooria 
1971 . aastal tegid füüsik  Wallace  Tucker ning paleontoloog Dale  Russell  ettepaneku, 
et Päikese süsteemi lähedal asuva supernoova plahvatus Kriidi ajastu lõpus võis olla 
saatuslik Maa elustiku jaoks. 
Sellise supernoova plahvatuse tulemusena planeedi atmosfääri ülemised kihid sattusid 
X-kiirte ja teiste liiki kiirguse mõju alla, mis sai kiire kliima muutuse põhjuseks ning 
õhutemperatuur Maal hakkas kiiresti langema. Kuid niisuguse sündmuse tõestust pole 
senini leitud. (Kuzina, S. 2013) 
 
Munavaraste teooria 
Tänapäevaste   roomajate   munadest  toituvad  mitmed   imetaja -  ja  linnuliigid.  On 
võimalik,  et  Mesosoikumi  väikesed  imetajad  toitusid  dinosauruste  munadest,  nad 
varastasid  dinosauruste  mune  ning  sõid  neid  ära.  („Dinosauruste  müsteerium?“. 
2008) Aga siis jällegi kerkib küsimus, miks jäid krokodillid ja kilpkonnad ellu? 
 
 
11 
 
KOKKUVÕTE  
Dinosauruste väljasuremise põhjuste otsing pani teadusmaailma looma palju teooriaid. 
Enamus   nendest   siiski  väidab,  et  dinosaurused  kadusid  järsu  kliima  ja 
keskonnatingimuste  muutumise  pärast,  kuigi  see  ei  anna  vastust  küsimusele,  miks 
dinosaurused  said  kõige  rohkem  kannatada.  Kliima  muutust  omakorda   seletatakse  
väga erinevalt, toodes erinevaid tõestusi, kuid senini ei ole olemas niisugust teooriat, 
mis  seletaks,  miks  tänapäevane  maailm  on  niisugune  nagu  ta  on,  miks  ühed 
loomaliigid   elavad  siiamaani,  aga  teised  surid  välja.  Need  teooriad  jäävadki  ainult 
teooriateks. 
12 
 
KASUTATUD ALLIKAD 
 
1.  Allaby, M. 2009.  Maa  entsüklopeedia . Sinisukk , Tallinn, 256 lk. 
2.  Coenraads,  R.  R.,  Koivula,  J.  I.,  Osborne,  A.;  Robinson,  D.,  Rodwell,  P., 
Stone,  B.,  Stutchbury,  R.  2009.   Imeline  maa : entsüklopeedia :   geoloogiline  
areng,  hiidmandrid,  kliima,  pinnavormid,  loomad,  taimed.  Koolibri,  Tallinn, 
576 lk. 
3.  Gornitz, V. 2009. Encyclopedia of paleoclimatology and ancient environments. 
Springer, Dordrecht, 1047 lk. [Inglise keeles] 
4.  Kuzina, S. 2013. 10 kõige uskumatumat hüpoteesi sellest, et miks dinosaurused 
kadusid.  http://www.kp.ru/daily/26123.4/3015794/ [Vene keeles] 06.12.2014 
5.  Monroe,  J.  S.  &  Wicander,  R.  2004.  Historical  Geology.  Thomson   Learning , 
Belmont, 427 lk. [Inglise keeles] 
6.  Plummer,  C.  C.,  Carlson,  D.  H.,  Hammersley,  L.  2013.   Physical   geology. 
McGraw-Hill, New York , 642 lk. [Inglise keeles] 
7.  Sepp, 
S. 
2010. 
Dinosaurustele 
tegi 
lõpu 
ikkagi 
asteroid . 
http://novaator.ee/ET/loodus/dinosaurustele_tegi_lopu_ikkagi_asteroid/ 
08.12.2014  
8.  Tselikov,  D.  2012.  Dinisaurused  olid  väljasuremas  jaba  enne  meteoriidi 
kukkumist.  http://science.compulenta.ru/676942/ [Vene keeles] 08.12.2014 
9.  Tõnu,  T.  1991.  Temperatuurist  sõltuv  soo  determinatsioon  roomajatel  ehk 
miks dinosaurused välja surid. ln Soo teooria, lk. 58-60  http://www.elus.ee/e -
tekstid/?do=files&sid=20 08.12.2014 
10.  „Dinosauruste 
müsteerium?“.  2008.   http://teadus.usk.ee/dinosauruste -
musteerium  07.12.2014 
11. „Mis juhtus dinosaurustega?“  
http://www.scienceandapologetics.org/faq/6.14.html [Vene keeles] 08.12.2014  
 
 
 
 
13