inimese ja saadud informatsiooni töödelda enese jaoks justkui esimest korda kuuldut, siis on see fenomenoloogiline lähenemine konkreetse isiku haigusele. 2) Depressioonil on hulganisti erinevaid väljundeid. Depressioon kaotab lühidalt kokkuvõttes igasugused emotsioonid. Inimene ei suuda tunda rõõmu, uudishimu ning sageli laialt levinud arvamusele, et depressioon on kurbus, ei suuda inimene väga sügavas depressioonis isegi seda tunda, kuna depressiivse inimese elus üldjuhul ei toimu mitte midagi sellist, mis võiks tundeid esile kutsuda. Depressioon ei ole vaid mentaalne seisund, vaid hõlmab ka kogu füüsilist keha. See tähendab, et depressioonis olles, tunneb inimene end füüsiliselt väsinuna nagu tahaks vaid magada ja voodis olla, iga väikseim füüsiline aktiivsus paneb tundma, et ei jaksa ja pigem soovitakse olla nn mugavustsoonis. Sellele järgneb sageli ka kaalu tõus või langus. Samuti
Esinemisvõimalus eluajal on tunduvalt alla 1%, vahest 0,5%, kuid kinnitatud andmeid häire levimuse kohta ei ole. Skosoafektiivne häire on enam levinud naistel kui meestel, ja häire depressiivne alatüüp on sagedasem täiskasvanutel. Skisoafektiivse häire etioloogiat ei tunta. Pereuuringud näitavad, et bipolaarset tüüpi häirega patsientide esimese järgu sugulased ei põe skisofreeniat tavaliselt sagedamini. Seevastu 2 depressiivse tüübiga haigete lähisugulastel paistab olevat rohkem skisofreeniat kui meeleoluhäireid. Skisoafektiivsete patsientide lähisugulastel on skisofreenia risk siiski madalam kui skisofreeniahaigete sugulastel. Vaid väikesel osal skisoafektiivsete patsientide lähisugulastest esineb skisoafektiivset häiret. Üldistavalt võib öelda, et skisoafektiivse häire, eriti selle depressiivse vormi prognoos sarnaneb skisofreenia prognoosiga
haiguste kulgu, näiteks depressioon infarktijärgses perioodis. 1) Depressiooni põhisümptomid: 1. Meeleolu alanemine on subjektiivne elamus, mis väljendab negatiivsete emotsioonide tunnete domineerimist pikema aja vältel. 2. Huvide ja elurõõmu kadumine väljendab vähenenud või kadunud võimet positiivseteks emotsioonideks, mis kerge ja sageli ka mõõduka depressiooni korral on selgemini depressiivse patsiendi poolt subjektiivselt tajutav kui meeleolu alanemine. 3. Energia vähenemine väljendub kiirenenud väsitatavusena või püsiva väsimustundena ja kurnatusena. Iga tegevus nõuab tavalisest suuremat pingutamist, eriti tegevuse alustamine. 2) Depressiooni lisasümptomid : 1) tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine; 2) alanenud enesehinnang ja eneseusaldus; 3) süü- ja väärtusetustunne (ka kerge vormi puhul); 4) trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku;
Suurem osa mineviku ja oleviku tipp- poliitikutest on mõnel ajahetkel kogenud kliinilist depressiooni(depressioon, mida liigitatakse tegelikult haiguse alla ja mis vajab professionaalset sekkumist) Nagu öeldud sai, on kliinilist depressiooni kogenud väga suur osa poliitikutest ja ka näiteks muidu tippjuhte. Siinkohal väike loend nendest tipp-poliitikutest(juhtidest). USA Mereväe staabiülem Frank Brooda, kes kannatas maniakaal-depressiivse depressiooni all ja mis lõppes Brooda enesetapuga. Järgmiseks kuulsaks depressiooni all vaevlejaks on Ameerika Ühendriikide üks kuulsamaid presidente Abraham Lincoln. See on üldse üks raskemaid dokumenteeritud depressioone üleüldse. Varem arvati, et Lincolni depressiooni taga oli tema väga karmi käega naine, kuid tegelikult oli tegemist bipolaarse maniakaal-depressiivse sündroomiga. Bipolaarne
Heiti Talvik 1904-1947 Merili Mihkelsaar Birgit Paiba Grete Tammoja Elulugu · Sündis 1904 a. Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist ema perekonnas . · 1937 abiellus Betti Alveriga . · Kodune keskkond oli kultuuriline. · Talvik oli tundeline natuur, depressiivse olemusega ja kriitiline, isemeelne. · Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, jättis pooleli. Pooleli jäi ka Treffneri gümnaasium. · 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi · 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. Looming · Kirjutas juba noorelt aga sahtlisse. Ei tahtnud oma luuletusi
Tänapäeval on välja kujunenud nii, et peaaegu folk metali bänd tegeleb mingisuguse kindla heavy metali stiiliga ning millele nad pärast miksivad folgistiili peale.Näiteks ansamblid nagu Finntroll ja Korpiklaani on seotud black, Midnatsol gooti, Elvenking progressiivse ja Ensiferum power ja death metaliga. Zanr pakub ka erinevaid meeleolusid. Nagu näiteks lõbusat ja rõõmsameelset samas ka mõtisklevat. Samuti on levinud ka "depressiivse ümbritsev" heli. Peamisteks instrumentideks on kitarr, trummid ning lisaks bass. Lisaks nendele lisanduvad viiul, vile, flööt, torupill jne.Põhiliselt oleneb rahvapillide valik bändi kodumaast. Eestis tuntuim folk metali bänd on Metsatöll.Bänd alustas tegevust 1999.aastal. Enamik nende laulusõnadest on inspireeritud eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ning enamik Metsatölli laule on tihedalt seotud hundi kujuga.
Ta oli heitliku iseloomuga ja boheemlaslik noormees. Kodune keskkond oli kultuuriline. Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, jättis pooleli. 1937 abiellus Betti Alveriga. Talle ei meeldinud kui talle teeneid tehti või abistati. Kirjaniku mõtteviis ei sobinud tollasesse aega ja saadeti Siberisse, kus 1947 suri(43a). Kirjutas juba noorelt aga sahtlisse. Ei tahtnud oma luuletusi avaldadagi aga sõprade õhutusel on avaldatud luulekogud. Talvik oli tundeline natuur, depressiivse olemusega ja kriitiline, isemeelne. Jättis pooleli Treffneri günaasiumi, põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla kaevanduses aasta aega. Pärnus lõpetas gümnaasiumi, läks Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda aga jättis ka selle pooleli. Abikaasa oli Betti Alver. Talvik rehabilideeriti 60nendatel aastatel. Esindab sümbolismi ja ekspressionismi. Ta on pihtimuslik. Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku. Esimene
Oluline sotsiaalsete suhete koguse ja kvaliteedi vähenemine, passiivne avalik positsioon, isoleerimine ühiskonnast, kalduvus eneseohverduseks, pere ja sotsiaalse vastutuse vältimine on probleemid, kus arst on jõuetu ja inimene vajab sotsiaaltöötaja abi. Kui masenduses klient palub sotsiaaltöötaja abi, arutatakse tema käitumist nõustamise ajal. Klient soovib, et sotsiaaltöötaja võtaks endale vastutuse tema elu eest. Kuid vastavalt reeglitele, depressiivse kliendiga töötades peaks sotsiaaltöötaja eelkõige olema aktiivne, kuid ei ole vaja võtta endale täielikku vastutust konsultatsiooni protsessi eest. Sotsiaaltöötaja ei vastuta depressiivse kliendi probleemide lahendamise eest, kliendi elus toimuvate muutuste eest ega kliendi poolt vastu võetud otsuste eest. Kliendil, kes lõpuks saab aru, et sotsiaaltöötaja ei saa ja ei kavatse teha kõike tema eest, nagu mustkunstnik või hoolitsevad
puhul. Maal on teostatud tumedates toonides ning kui vaadata pildil oleva mehe silmadesse tundub nagu ta vaataks otse sinust läbi otse kõige sügavamatesse saladustesse. Samas on see mees väga rahulik koos oma linnuga ning mõjub soliidse ja autoriteetsena. "Kahekõne kõiksusega" jätab endast mulje nagu pildil ei olekski inimene, vaid vaimu või hinge moodi olend. Teosel on kasutatud erinevaid varjundeid sinistest ja mustadest toonidest, mis jätab pildist küllaltki depressiivse ja üksiku mulje, enam vähem nagu hüljatud oleks see inimene ja tal ei oleks kellegi teisega terves maailmas rääkida kui selle nii öelda kõiksusega. "Andres Ehini portree" on üks vähestest teostest kus oli kasutatud ka heledamaid toone. Sama moodi oli ka heledamates toonides maalitud teos "Keskpäev". "Andres Ehini portree" jäi silma, sest portreel on maalitud Ehinile väga salakaval pilk silmisse. Esile kerkivad ta silmad ka selle pärast, et ta silmad on helesinised ja tema tagune
isheemiatõve järel teisele kohale (vastavalt 5,9% ja 5,2 %). Perearsti praktikas on depressiooni ja ärevushäirete esinemissagedus lähedane hüpertooniatõve sagedusele. Depressiivne häire on haigus, mis tabab kogu keha, meeleolu ja mõtlemist. Ta mõjutab söögiisu ja unereziimi, enesetunnet ja mõtlemist. Depressiivne häire ning ajutine masendustunne ei ole üks ja seesama. Depressioon ei ole inimese nõrkuse väljendus ega seisund, mida saaks ületada tahtejõu või üksnes sooviga. Depressiivse haigusega inimesed ei saa ennast lihtsalt "kokku võtta" ja terveneda. Ilma ravita võivad sümptomid püsida nädalaid, kuid või koguni aastaid. Asjakohase raviga saab aga suuremat osa depressioonihaigetest aidata 3 Mis on depressioon? Depressioon on kurvameelsus, alanenud meeleolu (hüpoteemia) või masendus (melanhoolia), millega kaasnevad alaväärsus-, enesesüüdistus- ja muud
Näiteks hallutsinatsioonid, psühhoos, illusioonid, treemor Negatiivsed sümptomid on need, mis halvavad või võtavad nö midagi ära (funktsiooni alanemine). Näiteks depressiivsed sümptomid, stuupor 12. Luululise häire diagnoosimise kriteeriumid Tunnuseks luulumõtted.. Peavad avalduma vähemalt kolm kuud ning olema seotud selgelt isikuga, mitte tulenema kultuurimiljööst, religioonist. Ei tohi esineda ajuhaiguse tunnuseid, kuulmishallutsinatsioone. 13. Depressiivse episoodi diagnoosimise kriteeriumid Depressiivne meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja suurenenud väsitatavus peamised sümptomid. Kerge depressioon: Peab esinema vähemalt 2 põhisümptomit ja 2 lisasümptomit, näiteks isu alanemine ja häiritud uni. 14. Mõõduka depressiivse episoodi diagnoosimise kriteeriumid 2/3 + 3/4 15. Korduva raske depressiooni diagnoosimise kriteeriumid 3+4 16. Paanikahäire diagnoosimise kriteeriumid
oluline. Kõige peamiseks sammuks oleks psühhoterapeudi leidmine, kellega saaksid nii vanemad kui ka nooruk suhelda ja probleeme lahendada. Nii on võimalik käituda ainult siis, kui laps on stabiilne ja ei pea haiglas viibima. Head arsti on keeruline leida, kuid Barnard soovitab, et ehk oskab midagi soovitada koolipühholoog või ka mõni samas olukorras olnud lapsevanem (2003: 75). Mehilane aga väidab, et “kogemustele toetudes võib öelda, et depressiivse häire ravi on efektiivsem, kui rakendatakse samaaegselt nii psühhoteraapiat kui ka arstiravimi” (1997: 112). Põhjuseks on see, et antidepressandid võimaldavad psühhoteraapiast kiiremini ja efektiivsemalt kõrvaldada alanenud tuju, unehäireid ja depressiooniga kaasnevaid kehalisi sümptomeid (Mehilane, 1997: 112). Samas on oluline teada, et arstirohtude võtmine on väga tõsine ja nii tuleks seda ka käsitleda
Jeruusalemma kuninga, Saalomoni poolt, mida laias laastus võib pidada võrdlemisi pessimistlikuks kirjutiseks. Raamatus väidetakse, et ajalugu pidevalt kordab ennast ning et miski pole uus, ning samuti pole mingit mõtet mõelda sellest, mis oleks võinud olla. Ometigi meenutab ta, et meie elu on oodatust ettearvatum, ning kõik need ootamatused on tegelikult juba ammu paika pandud. Juba esimesed õpetussõnad (Kg 1:2-18) on suhteliselt masendava ja depressiivse alatooniga. Kui Koguja näeb korralagedust, mis päikese all sünnib, siis näeb ta seal vääramatut rutiini looduses ning ta hakkab otsima elumõtet. Kogujal endal oli palju rikkusi, vara, ta oli väga tark, tal oli palju naisi ning suured valdused, mis kõik tekitasid kadedust väga paljudes tolle aja inimestes. Ta väidab (Kg 2:10), et on saanud kõik, mida ta silmad ja süda on himustanud. Ometigi seda näiliselt pillavat ja kadestusväärset elu, leiab ta
häired ei vasta paranoilise, hebefreense või katatoonse vormi kriteeriumidele; häired ei vasta residuaalse skisofreenia või skisofreenia järeldepressiooni kriteeriumidele. Skisofreenia järeldepressioon patsiendil on olnud viimase 12 kuu vältel üldistele kriteeriumidele vastav skisofreenne haigestumine; osa skisofreenia sümptomeid püsib veel praegugi; depressiivsed sümptomid on juhtivad ning häirivad, vastates depressiivse episoodi kriteeriumidele ja on kestnud vähemalt 2 nädalat. Residuaalne skisofreenia esiplaanil skisofreenia negatiivsed sümptomid: anamneesis on vähemalt üks selgekujuline, skisofreenia diagnostilistele kriteeriumidele vastav psühhootiline episood; vähemalt aastapikkune periood, mille vältel ägedate sümptomite, nagu luulumõtete ja hallutsinatsioonide intensiivsus ja esinemissagedus on olnud minimaalne või oluliselt nõrgenenud
ohtlikku käitumishälvet. Mõlema sõltuvuse puhul toimuvad tõsised muutused inimese elus, kõrvale jäävad suhted, huvid ja kohustused 4 2. Kuidas arvutisõltuvust ära tunda? 2.1 Ära Tuntav Tegu võib olla arvutisõltuvusega, kui võib kinnitada vähemalt viit järgmistest väidetest. 1. Kasutad arvutit et kogeda naudingut, rahulolu ja kergendust; 2. Tunned end tujuka, depressiivse, kergestiärrituva ja väsinuna, kui ei kasuta arvutit; 3. Tunned vajadust üha enam aega ja raha arvutiga seotule kulutada, et muuta oma tuju; 4. Hülgad sotsiaalse ja perekonnaelu, õpi- ja töökohustused; 5. Valetad oma perekonnaliikmetele, arstile või teistele, et varjata oma arvutikasutuse ulatust; 6. Riskid tähtsate suhete, töökoha, akadeemilise või ametialase edukusega vaid arvuti kasutamise nimel; 7
lähedase seotuse poole. Oma minaks saamine tähendab paratamatult teistest teisitiolekut ja mida rohkem inimene erineb teistest, seda vähem on tal võimalusi kaitsvasse massi põgeneda, mis annab turvatunnet. Seetõttu depressiivsete joontega inimesed loobuvad ise sellest iseseisvaks minaks saamisest või üritavad takistada seda oma partneril. Nad üritavad teha ise ennast mõne teise kaaslaseks või kellestki teisest enda kaaslase. Kõik need keerulised protsessid enamasti depressiivse inimese teadvusesse ei jõua. Parimal juhul teadvustavad nad hirmu kaotada oma partner. See inimene, kes oma mina väga tugevasti ei arenda, see vajab enamasti pidepunktina kedagi teist enda kõrvale. Mida nõrgem tema enda mina on, seda rohkem hakkab ta sõltuma teisest inimesest. Mida suurem on sõltuvus, seda suurem on hirm teda kaotada. Kõige sagedamini ta idealiseerib enda jaoks neid olulisi inimesi. Ta vabandab välja nende nõrkused.
täiskasvanul, mehel, naisel ja noorukil. 4 DEPRESSIOON Aeg-ajalt on igaüks meist tundnud end nukra või kurvana. See on elu loomulik osa nii lastel kui täiskasvanutel. Kui kurbus, mure, alaväärsus või mõni muu kurvameelsuse ilminguist kestab nädalaid, häirides tavapärast elurütmi ja see, mis varem rõõmustas, jätab ükskõikseks, võib tegemist olla haigusliku kurvameelsuse, depressiivse häirega. Piiri tõmbamine haigusliku ja mittehaigusliku kurvameelsuse vahel on mõnikord erialatundjalegi raske. Otsesed objektiivsed meetodeid depressiooni diagnoosimiseks praktiliselt ei ole. Parimaks vahendiks peetakse siin põhjalikku arstlikku intervjuud ja haiguse arengu lugu. Depressioon kaasaaegses tähenduses on somaatiline häire nagu kõrgvererõhutõbi või reuma. Depressiooni puhul on kesknärvisüsteemi virgatsainete (serotoniin, dopamiin, noradrenaliin jt
Eriti sellistel juhtudel on võimalik, et ümbritsevad ei suuda näiliselt kõrgenenud töövõimes (mis on sageli sihipäratu) probleemi näha ega häiret ära tunda. Bipolaarne meeleoluhäire on paljude allikate väitel sügavalt aladiagnoositud haigus. Enamus patsiente saab diagnoosi 5...7 aastat pärast depressiooni diagnoosi. Depressiivne faas Depresiivse seisundi kliinilise pildi kesksel kohal on põhimeeleolu langus kurvameelsuse kujul, kusjuures mõttekäik ning kujutluste sisu on depressiivse suunitlusega. Need on seisundi kindlad sümptomid. Ülejäänud sümptomid on haigetel erinevad, neist juhindub seisundi konkreetne variant. Meeleolu muutusel on mitmeid varjundeid: mure, pessimism, tujutus, nukrus, ahastus, meeleheide. Meeleolu alanemisega kaasneb tihtipeale ka ärevus- ja pingetunne. Seda põhjendatakse sageli kui aimdust varitsevast ohust, õnnetusest või lähedastega toimuvast katastroofist. Haige tegeleb tihti süngete mälestustega oma minevikust või olevikust
suhelda. Arvutisõltuvus on nagu haigus, mis mõjutab negatiivselt sõltlase suhteid ja elu väljaspool virtuaalreaalsust. Arvutisõltuvust tunnetavad sõltlast ümbritsevad sõbrad, sugulased, õpetajad ja tuttavad, kuid mitte ta ise. Et mitte jääda arvutisõltuvusse peab rohkem viibima õues,koolis ning sõpradega, mitte istuda tihti arvutis.Sõltuvust saab ära tunda mitmetest märkidest, näiteks: kasutad arvutit et kogeda naudingut, rahulolu ja kergendust, tunned end tujuka, depressiivse, kergestiärrituva ja väsinuna, kui ei kasuta arvutit, ilmneb füüsilisi tundemärke nagu seljavalu, halb füüsiline vorm ja puudulik enesehügieen, jätkad arvuti kasutamist ka siis kui saad aru, et sul on probleemid reaalses elus. Et sõltuvusest vabaneda peab sellest kellegile rääiima. Vanematele, õpetajale, sõbrale, tuttavatele või konsulteerida psühholoogiga. 6
keskendumisvõime. Kõige krooniks on nende mõtlemine eriti kiire ja viljakas. Ei maksa unustada, et vaimuhaigele, eriti psühhoosi ajal, saavad osaks kõige eriskummalisemad kogemused, mis avavad talle elus muidu kättesaamatud dimensioonid. Paljud vaimuhaiged on ka impulsiivsed: mõeldud - tehtud ja originaalne ettevõtmine ongi käes. Bipolaarsete meeleoluhäirete all kannatasid heliloojad Rossini ja Tsaikovski. Riigimeestest olid maniakaal-depressiivse käitumisega Churchill ja Lincoln, kunstikuulsustest van Gogh, kes kord hullusehoos lõikas endalt kõrva, ja Pollock. Filosoofide hulgas Wittgenstein ja Kierkegaard, kirjanike seas näiteks Pavese ja Hemingway, kes mõlemad valisid enesetapu. Poeetidel ja kirjanikel esineb eriti palju vaimseid häireid, peamiselt depressiivseid. Eestlastegi seas on omad kurvad kujud nagu Liiv ja Viiding. Tundub, nagu võikski hästi kirjutada vaid see, kellele paistab melanhoolia must päike.
ääretult palju, et põgeneda iseenda süngetest meeleoludest, üksindusest. Ristikivi fataalsus seisnes kirjandusse pühendumises. Romaanis jõuab Johannes Faber järeldusele, et rahvuste ja riikide lepitamine ning ühendamine on võimatu see mõte ühtib Ristikivi uskumusega. Ristikivi arvamust kujundasid eluaastad nii Teise maailmasõja kui ka Külma sõja ajal. Kokkuvõttes valitsesid romaanis suurel määral pessimistlikud meeleolud, mida võib jällegi seostada Karl Ristikivi depressiivse ja nukra olekuga. 6 Kasutatud allikad 1) Endel Nirk ,,Teeline ja Tähed" 2) Anne Nahkur ,,Lühike Eesti kirjanduslugu" 3) Eesti Päevaleht: http://www.epl.ee/artikkel/461916 4) http://www.videvik.ee/497/risti/html 5) http://www.ristikivi.net/ 7
mida tänapäeval üha rohkem tunnustatakse kui ohtlikku käitumishälvet. Mõlema sõltuvuse puhul toimuvad tõsised muutused inimese elus, kõrvale jäävad suhted, huvid ja kohustused. 4 3. Kuidas arvutisõltuvust kindlaks teha ning identifitseerida? Tegu võib olla arvutisõltuvusega, kui võib kinnitada vähemalt viit järgmistest väidetest: Kasutad arvutit et kogeda naudingut, rahulolu ja kergendust; Tunned end tujuka, depressiivse, kergestiärrituva ja väsinuna, kui ei kasuta arvutit; Tunned vajadust üha enam aega ja raha arvutiga seotule kulutada, et muuta oma tuju; Hülgad sotsiaalse ja perekonnaelu, õpi- ja töökohustused; Valetad oma perekonnaliikmetele, arstile või teistele, et varjata oma arvutikasutuse ulatust; Riskid tähtsate suhete, töökoha, akadeemilise või ametialase edukusega vaid arvuti kasutamise nimel;
Oma minaks saamine tähendab paratamatult teistest teisitiolekut ja mida rohkem inimene erineb teistest, seda vähem on tal võimalusi kaitsvasse massi põgeneda, mis annab turvatunnet. Seetõttu depressiivsete joontega inimesed loobuvad ise sellest iseseisvaks minaks saamisest või üritavad takistada seda oma partneril. Nad üritavad teha ise ennast mõne teise kaaslaseks või kellestki teisest enda kaaslase. Kõik need keerulised protsessid enamasti depressiivse inimese teadvusesse ei jõua. Parimal juhul teadvustavad nad hirmu kaotada oma partner. See inimene, kes oma mina väga tugevasti ei arenda, see vajab enamasti pidepunktina kedagi teist enda kõrvale. Mida nõrgem tema enda mina on, seda rohkem hakkab ta sõltuma teisest inimesest. Mida suurem on sõltuvus, seda suurem on hirm teda koatada. Kõige sagedamini ta idealiseerib enda jaoks neid olulisi inimesi. Ta vabandab välja nende nõrkused.
Sellesse gruppi kuulub suhteliselt palju keemilisi ühendeid. Kõik nad avaldavad toimet limaskestadele - silmadele, ninale, neelule, kopsudele, kutsudes esile närviärrituse. ärritusained jagunevad lakrimaatoriteks, mis kutsuvad esile pisarate voolu, ja sterniitideks, mis ärritavad hingamisteid. Nad tekitavad tugeva kõha või aevastamise, millele mõnikord lisandub iiveldus ja peavalu. 6. psühhotroopsed mürgid (näiteks BZ, LSD 25) psühhotroopsed mürgid on kas depressiivse, stimuleeriva või hallutsinogeense toimega. Psühhokeemilised ained mõjutavad inimese meeleelundeid, muutes olulisi psüühilisi funktsioone, näiteks ärkvelolekut, valutundlikkust, lühimälu, reageerimise kiirust, tähelepanu jne. Aleksander Sits 12 Lisad: 13 Keemiarelv Biorelva tagajärg 14 Putin tuumarelvast Gaasimask
HDL tase, langeb triglütseriidide tase ning vere suhkru tase. Kasutusel isu pärssiva ainena. Oletatakse toimet kardio-vask. süsteemi haigustele. Rimonabant Kõrvaltoimetest on sagedaseim iiveldus. Ohtlikeimaks loetakse KNSi kõrvaltoimeid. Rimonabant Uuringus, mis hõlmas 5262 Rimonabant'iga ravitud patsienti ning 2474 platseebot saanud patsienti, esinesid ärevus (5,9% vs. 2,1% platseebo-grupis), meeleoluhäired depressiivse sümptomatoloogiaga (4,7% vs. 2,8%) ja depressiivsed häired (3,9% vs. 1,7%). Patsientidest, kellel olid anamneesis depressiivsed häired, arenes Rimonabant'i grupis depressiivne häire 19,1%-l (vs. 8,9% platseebo grupis). LSD LSD (lüsergiinhappedietüülamiid) Poolsünteetiline tungaltera alkaloid Sünteesis 1943. a. Shveitsi keemik A. Hoffmann, kes täheldas ka esimesena LSD psühhotoksilist toimet. LSD Edutult püütud rakendada alkoholismi, neurooside jt
Alateadlikult nad tõmbavad üksteise poole, kuid võib olla raske hakkama saada. Inimene näeb teises inimeses seda poolt, mida tal endal väga ei ole. See vastandtüüpide eksisteerimine koos töötab ainult sellisel juhul, kui inimene aktsepteerib teist inimest sellisena nagu ta on. Võidakse avastada see teistugune olemine ja ise ka oma isiksust nii edasi arendada. Praktikas juhtub seda harva ja inimesed püüavad pigem teisi hakata endasarnaseks tegema. Skisoidset hindab depressiivse inimese juures sanssi isoleeritumisest vabanemiseks, võimalus olla nii nagu tema ise pole tundnud, usaldada, kindlana tunda. Depressiivne näeb skisoidses see, et inimene suudab elada ilma kaotushirmu ja süütundeta. Ta näeb skisoidses inimeses ka inimest, kes vajab armastust. Tal on seda jagada. Sunudstega tüüpi köidab hüsteerilise juures avatus, elu kirevus, elavus. Hüsteerilist tüüpi köidab sundustega inimese juures usaldusväärsus, järjekindlus,
mis hoiaks ära selliste inimeste tekke. Kuidas, seda ei tea paraku keegi. Ei ole ju kuritegevus raamatu ilmumisest möödunud 40 aastaga kuskile kadunud. Vägivald ja jõhkrutsemine oli, on ja kardetavasti ka jääb. Kuigi tahaks ju uskuda, et tulevik on helgem ja parem. Mõistagi on lugu iseenesest hästi kirja pandud ja on selge, et Burgessi surmaga kaotas maailm järjekordselt ühe andeka kirjaniku. Loomulikult on lugu iseenesest "viit" väärt, kuid selle depressiivse sisu tõttu ei taha siiski üle "nelja" panna. Teksti võib ju huviga lugeda, kuid nautida seda vähemalt mina ei mõista. Suurepärane, eriti keeleliselt. Kusjuures tean yht semiootikut, kes luges tõlget ja virises. Et ikka kole jabur ja segane. Uurimisel selgus - tyyp ei oska vene keelt. Jajah, intjuligent... :P Kadunud peatyki saladus peitub ilmselt eelnevas nimekirjas - yldiselt tunnustatud ulmetekstid on tavaliselt puust ja punased. Vähemalt pealispinnalt
Mõtlemine on sisuliselt häiritud kui ta ei peegelda objektiivset tegelikkust õigesti. Sundmõte on teadvuses vastu tahtmist korduv mitteadekvaatne mõte , mille ekslikkusest või tarbetusest inimene ise au saab. Ülekaalukas mõte on inimese teadvuses domineeriv mõte, mis pole reaalse situatsiooniga seotud ja mis tõrjub mõtlemise tegeliku elu kajastuse tagaplaanile. Luulumõte on haiguslik ekslik veendumuslik otsustus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile. Depressiivse luulu avalduskujud hõlmavad inimese enda omaduste, väärtuste ja võimete hindamist tegelikkusele mittevastavalt negatiivsetena. Mõtlemishäirete kujunemises osalevad mitmed tegurid. Peamiseks psühholoogiliseks teguriks on inimese emotsionaalne seisund, eeskätt meeleolu. Esinevad ka mälu-, intellekti-, tundeelu-, tahteelu-, instinkti-ja teadvusehäired. Psühhiaatriline sündromoloogia Normaalne psüühiline tegevus on üksikute funktsioonide ja võimete keerukalt integreeritud tervik
muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel. 4. Emotsionaalne inadekvaatsus - emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega. 5. Ambivalents - kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Meeleolu Eutüümne meeleolu - normaalne meelolu, s.t depressiivse või kõrgenenud meeleolu puudumist. Aleksitüümia - võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Meeleolu alanemine Lein või mure - reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus Depressioon - e. haiguslik kurvameelsus. Sündroom, mis ei piirdu ainult meeleolu alanemisega. Üks sagedasemaid depressiooni tunnuseid on huvide ja rõõmutunde kadumine (st nõrgenenud võime kogeda positiivseid emotsioone).
Jung jagas vaimselt terveid inimesi selleks kaheks tüübiks. Ta ütleb, et kuna inimkehas pidevalt on vastandlikud protsessid, vastandlikud jõud, siis on olemas ka need mõlema tüübi alged. Üks võib olla ülekaalus, aga alged on olemas. Need tasakaalustavad üksteist. Muidugi võivad ka terved inimesed vaimselt haigestuda. Kummalgi tüübil on oma tüüphaigused, millesse nad haigestuvad. Tüüpilised ekstraverdi vaimsed hädad on seotud näiteks maniakaal-depressiivse psühhoosiga, seksuaalelu häiretega, hüsteeriliste sümptomitega. Introvertidel esineb sagedamini sundhäireid (korduvad sundusliku iseloomuga teod, näiteks korduv ülemäärane kätepesemine, puhastamine, kontrollimine), aga ka skisofreeniat. Kuna mõlema tüübi alged on kõikides inimestes olemas, siis puhastest tüüpidest on raske rääkida. Enamik inimesi kasutab peamiselt ühte tüüpi ja ühte alatüüpi. Eriti arenenud isiksused suudavad rohkem alatüüpe kasutada
4 1. SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE MIS SEE ON? Sessoonne afektiivne häire(ingl k SAD seasonal affective disorder), ehk sessoonne depressioon ehk hooajaline depressioon ehk talve-, sügis-, kevadmasendus on depressiivne seisund, mille kutsub esile päikesevalguse vähenemine ja ilmastiku olude muutumine. See varieerub koos aastaajaga. Depressiivse episoodi sümptomid on hüpersomnia ehk ülemäärane unevajadus, tujulangus, energiapuudus, ülesöömine ja isu süsivesikute järele, kaalu tõus (3). Enim uuritud SAD-i muster tähendab seda, et eelmainitud sümptomid esinevad talvel ja parem tuju (hüpomaania) esineb suvel, ning et hüpersomnia meenutab talveunes loomi, on seda häiret hakatud seostama lühenenud päevaajaga (3). 1.1 Mis seda põhjustab? Pimedal ajal valmistab inimese käbinääre melatoniini, mis teeb meid uniseks
Meeleolu (mood) Meeleolu on püsiv emotsioon, mida isikud subjektiivselt kogevad ning avaldavad ja mis on täheldatav ka teiste poolt; näiteks kurvameelsus või viha. Kergemad muutused meeleolus ei pruugi väga selgelt avalduda lühiajalise vaatluse käigus (näiteks kerge depressiooni korral). Eutüümne meeleolu (euthymic mood) - normaalne meelolu, s.t ülemääraselt kõrgenenud (maniakaalse) või alanenud meeleolu(depressiivse) puudumist. Aleksitüümia - võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel. Meeleolu muutused 1) Alanenud meeleolu 2) Kõrgenenud meeleolu 3) Muud emotsioonid Meeleolu muutused Lein või mure (mourning or grief) - reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus (sadness) ** Depressioon (depression) - e. haiguslik kurvameelsus. Sündroom, mis ei piirdu ainult meeleolu alanemisega (vt. **depressiooni tunnused)
Peamist osa etendavad seejuures ühelt poolt defekti põhjustatud liikumise ja tegevuse piiratus, teiselt poolt aga kaasinimeste suhtumine defektisse ning selle kandjasse. Haige subjektiivses tunnetuses on esiplaanil oma teistest erinevuse tajumine, domineerib alaväärsustunne ja kõrgenenud tundlikkus ümbruskonna suhtumise ja käitumise suhtes. Ühel osal inimestest areneb välja passiivne kohanemine: huvide ahenemine, enessesulgumine, sotsiaalstete kontaktide piiramine. Domineerivaks on depressiivse kallakuga meeleolu, sellel võib olla ka pahuruse või sensitiivsuse nüanss. Teine osa defektiga isikuid arendab aga välja käitumislaadi, mida võib hinnata defekti psühholoohiliseks, ülekompenseerimiseks: haige on väliselt bravuurse käitumisega, oma defekti trotsiv, püüab esineda sellest üleolevana, teistega võrdväärsena. Aigus lülitab inimese harjumuspärasest elust välja, ta peab katkestama enda jaoks
Kui teised inimesed on sealjuures toeks, võivad nad päästa depressioonihaige elu. 1 Depressiooni sümptomid Depressiooni põhisümptomid 1) Meeleolu alanemine on subjektiivne elamus, mis väljendab negatiivsete emotsioonide tunnete domineerimist pikema aja vältel. 2) Huvide ja elurõõmu kadumine väljendab vähenenud või kadunud võimet positiivseteks emotsioonideks, mis kerge ja sageli ka mõõduka depressiooni korral on selgemini depressiivse patsiendi poolt subjektiivselt tajutav kui meeleolu alanemine. 3) Energia vähenemine väljendub kiirenenud väsitatavusena või püsiva väsimustundena ja kurnatusena. Iga tegevus nõuab tavalisest suuremat pingutamist, eriti tegevuse alustamine. 1 Depressiooni lisasümptomid 1) tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine 2) alanenud enesehinnang ja eneseusaldus 3) süü- ja väärtusetustunne (ka kerge vormi puhul) 4) trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku
sunnitud kogema, et see pole võimalik. Liialdatud perfektsionismiihalus teeb inimesest oma ideaalide orja. Kutsudes esile äärmiselt suure ärrituse ning kestva pingeseisundi. Süüme heidab ette toimetulematust - täpselt samamoodi, nagu vanemad heitsid ette küündimatust. Seedimata süütunne. Mõnikord vallandab depressiooni seedimata süütunne. See juhtub siis kui tahetakse oma süüd alla suruda , aga see pole võimalik. Süü teeb end näiteks depressiivse meeleolu kaudu tajutavaks, kuni teda võetakse tõsiselt ja hakatakse kaaluma. Fairchild (1991) arvates tuleb teadvustada oma süütunnet, siis taandub ka depressioon. 3.Depressiooni ilmingud erinevalt east ja soost Depressioon kulgeb meestel , naistel, vanuritel ja noorukitel erinevalt. Depressiooni esinemine naistel on kaks korda suurem kui meestel. Võib - olla on põhjus ka selles, et naised on oma meeleolu suhtes avatumad ja pöörduvad rohkem arstide poole.
Walter Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui isiksuse komponendid. Kahe-protsessi-teooriad (dual process theories): kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. Daniel Kahnemani skeem intuitiivse ("Süsteem 1") ja arutleva ("Süsteem 2") otsustussüsteemi kohta. Kahe-protsessi-teooriate näiteid isiksusepsühholoogiast: Wegneri irooniliste protsesside teooria; mudelid depressiivse ja viha rumineerimise ("mäletsemise") kohta. Elukäiguteooriad kui "sotsioloogiline reduktsionism" ja nende tänapäevane segunemine bioloogilise paradigmaga (Avshalom Caspi). Sotsiaalsed ootused ja normid; rollide ja staatuse sõltuvus vanusest; elusündmuste ajastatus (sh varane/"õigeaegne"/hiline ajastamine); elusündmuste sotsiaalne ja ajalooline kontekst. Nimesid, mida tasuks teada (enamikust neist tuleb ka hiljem juttu): Gordon Allport
Mõnikord ilmneb tavalise eufoorilise seltskondlikkuse asemel ärrituvus, upsakus ja mühaklik käitumine. Kontsentratsioon ja tähelepanu, samuti püsiva töötamise või lõõgastumise võime võivad nõrgeneda, kuid see ei pruugi ära hoida huvi tekkimist täiesti uute riskantsete ettevõtmiste või tegevusalade vastu, ka võib ette tulla kergemeelset raha kulutamist. Depressioon e. meeleolu alanemine on kõige levinum psüühikahäire, väidetavalt kuni 20% elanikkonnast on elanud läbi depressiivse episoodi. Depressiooni iseloomustab tavaliselt alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine all, mis toob kaasa suurenenud väsitatavuse ja vähenenud aktiivsuse. Üldiselt ilmneb suurenenud väsimustunne ka pärast kerget pingutust. Põhisümptomite kõrval eristatakse järgnevaid lisasümptomeid: (a) tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine; (b) alanenud enesehinnang ja eneseusaldus; (c) süü- ja väärtusetustunne (ka kerge vormi puhul);
ning vaimse tervise professionaalid arvestavad seda patsiendi ravi planeerimisel. Bioloogiline depressioon kaldub suguvõsas korduma. Alkoholismil, enesetappudel ja söömishäiretel nagu anoreksia ja buliimia tundub olevat ühine bioloogiline taust. Seega, kui teie emal-isal või mitmel veresugulasel on selliseid probleeme esinenud, võib ka teil olla nendeks geneetiline soodumus. Mingil juhul ei tähenda see, et depressiivse vanema järeltulija satub kindlasti ka ise depressiooni, kuid risk on olemas. Psühholoogilise, bioloogilise ja segatüüpi depressiooni lisasümptomid : Keskendumisraskused ja kehv lühimälu: Paljud psühhiaatri vastuvõtule tulijad kardavad, et neil on ajukasvaja või Alzheimeri tõbi. Nad kipuvad asju unustama ega suuda keskenduda. Keskendumisraskused ja kehv lühimälu on tavaliselt just nimelt depressioonist
-) * Kui psühholoogias räägitakse armastusest, siis peamiselt räägitakse ema-armastusest, kuhu poole kõik teised püüdlevad, sest ema armastab oma last tingimusteta, sõltumata vigadest. * Depressiivne tüüp on oma partnerist märksa rohkem sõltuv, kui teised tüübid. Neil on kõrgenenud võime armastada ja valmidus olla armastatud. Mida rohkem inimene teist inimest vajab, seda enam püüab ta eemaldada seda distantsi, mis neid kahte lahus hoiab. Depressiivse tüübi ideaal oleks see, et kaks inimest oleks ja käituks kui üks. Neil domineerib kaotuse hirm, hirm maha jätmise ees ja seetõttu nad otsivad väga tihedalt seotust, sest distants tähendab tema jaoks ohtu ja üksi jäetust. Depressiivsuse juures on peamine märksõna sõltuvus ehk oma mina mitte arendamise puhul vajame kedagi teist ja mida rohkem me sellest teisest sõltuvusse muutume, seda rohkem kardame teda kaotada.
kogu terviku eest, a la poole eest vastutab klient ise); alguses tuleb nõustamisleping teha rääkida läbi tingimused, tegemist on kliendi ja nõustaja koostööga ainult nõustaja ei pea vastutust kandma. Töökoormuse jälgimine vähem ,,ei" ütlemist ja rohkem ,,vastu tulemist". Stress on loomulik teatud määral, aga läbipõlemine on kuhjunud stressi tulemus, on probleemne olukord. Läbipõlenud inimene sarnaneb paljuski depressiivse inimesega. Paljud arvavad, et pole kaht eraldi mõistet, et on tegemist ainult kliinilise depressiooniga. Aga teine koolkond ütleb, et on eraldiseisvad nähtused. Eristav kriteerium: depressiivne inimene huvipuudus, ei tunne huvi suuresti millegi vastu, võrdselt on probleemsed nii tööelu kui eraelu. Läbipõlemine, pigem seotud rohkem ühe valdkonnaga pigem nt tööga. Oluline on just enesereflektsioon, kui märgate probleemi tuleb sellega võimalikult ruttu tegeleda,
aga alateadlikult, korduvalt läbi elada. Iha võib olla äärmiselt tugev. 2. Füüsiline sõltuvus- organismi kohanemine uimasti olemasoluga. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud. 3. Abstinentsinähud (võõrutusnähud) - psüühilised ja füüsilised vaevused, mis on enamasti vastupidised uimasti enese toimega. (kui uimasti annab ergastunud oleku, siis võõrutusnähud võivad kaasa tuua depressiivse seisundi.) Võõrutusnähud kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. Sõltlane kasutab lõpuks võõrutusnähtude leevendamiseks, mitte heaolutunde jaoks. 4. Tolerantsuse (taluvuse) suurenemine- olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna enam subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Taluvuse väljakujunemise tempo oleneb kasutatavast uimastist.
Daniel Kahnemani skeem intuitiivse ("Süsteem 1") ja arutleva ("Süsteem 2") otsustussüsteemi kohta. Süsteem 1 Intuitsioon- kiire, autom, ei nõua kpingutust, õpib aeglaselt, tajumused, vahetu stimulatsioon Süsteem 2 Arutlev- aeglane, kontorllitav, nõuab pingutust, mõistelised esitused Kahe-protsessi-teooriate näiteid isiksusepsühholoogiast: Wegneri irooniliste protsesside teooria; mudelid depressiivse ja viha rumineerimise ("mäletsemise") kohta. ELUKÄIGU TEOORIAD- Elukäiguteooriad kui "sotsioloogiline reduktsionism" ja nende tänapäevane segunemine bioloogilise paradigmaga (Avshalom Caspi). Sotsiaalsed ootused ja normid; rollide ja staatuse sõltuvus vanusest; elusündmuste ajastatus (sh varane/"õigeaegne"/hiline ajastamine); elusündmuste sotsiaalne ja ajalooline kontekst. Põhiteemad- rollide ja staatuse sõltuvus vanusest, rollide kestus, üleminekud
- Depressioon mitte ainult ei muuda seda kuidas me end tunneme vaid ka seda kuidas me tajume endid ja maailma - Süstemaatiline tähelepanu ja meenutamise kalle: märgatakse ja meenutatakse infot mis vastavuses meeleoluga st negatiivse kinnistumine ja positiivse mitte- tähelepanemine - Tähelepanu suunatud iseendale, keskendumine oma mõtetele ja enda seisundile vähendab väliste märkide tähelepanemist - Depressioon on nakkav, depressiivse inimesega rääkimine mõjutab end väga palju. - Väga rutiinne elu, lemmiktegevuseks on magamine sest siis ta ei pea mõtlema - Kannatused on ka unenägudes - Ennast isoleerides ei sa teistelt ka hoolt Õpitud abituse mudel - Inimesel kujundatakse passiivne käitumine - Depressiivsed inimesed näevad sündmusi globaalsena, näevad et midagi ei juhtu ja omistavad halvad sündmused endale mitte ei süüdista teisi (nõme õppejõud)
Somaatilised sümptomid - Huvi ja rahuldustunde kadumine meeldivatest tegevustest - Emotsionaalse reaktsiooni püüdmine - Ärkamine 2 või rohkem tundi enne tavalist aega - Depressioon hommikti sügavam - Selgelt väljendunud psühhomotoorse pidurduse või rahutuse objektiivne avaldumine - Ilmne isu alanemine, kehakaalu langus - Libiido langus Kaasuvad sümptomid - Ärevus, foobiad, ocd, unehäired, seksuaaldüsfunktsioon - Kui sümptomid esinevad üksnes depressiivse episoodi ajal siis neid häireid eraldi ei diagnoosita Raskusaste - Kerge, keskmise ja raske eristamine põhineb kliinilisel hinnangul mis arvestab sümptomite hulka, iseloomu ja raskust Erinevused psühhopatoloogias Bipolaarne - Hüpersomnia - Motoorne pidurdus - Hüperfaagia - Meeleolu kõikumine - Psühhootilisi sümptomeid - Kulg – varane algus - Perekonnas bipolaarseid Unipolaarne depressioon - Insomnia - Liikuvad - Kehalised kaebused
Alarühmad on moodustatud häire kliinilise pildi ja kulu põhjal. Koodi lisanumbrid täpsustavad raskusatme.. Rühm F3 on üpris kirev nii häirete etioloogia, biokeemiliste protsesside, ravile reageerimise kui sümptomite poolest. Alarühmad on: Maniakaalne episood Bipolaarne meeleoluhäire Depressiivne episood Korduv depressiivne häire Püsivad meeleoluhäired.. Muud meeleoluhäired Täpsustamata meeleoluhäire. Alarühm bipolaarne häire kannab endas edasi endise maniakaal-depressiivse psühhoosi paljusid jooni, kaasa arvatud iseeneslik perioodiline teke ja taandumine ning pärilik koormatus. Püsivate meeleoluhäirete rühma on toodud varasemates klassifikatsioonides isiksusehäiretena käsitletud tsüklotüümia ja düstüümia, kuna nende sümptomid sobivad meeleoluhäirete hulka, samuti on neil leitud geneetilisi seoseid tugevamate depressioonide ja maniaga. NEUROOTILISED, STRESSIGA SEOTUD JA SOMATOFORMSED HÄIRED
Inimajul on vaja luua toimimiseks üle 1015 ühendust. Esmased sünapsid (ühendused), mis aju loob, on tundeid ehk emotsioone valitsevad. 219 Armastus varustab lapse aju õige ja vajaliku stimulatsiooniga. Tõrjumine surub lapses maha rõõmu ja muud positiivsed tunded. Julmus tekitab kõrgenenud hirmutunde. Depressiivse ema puhul võib lapsel tekkida emotsionaalne puudujääk. Ema , kellel on depressioon on kergelt ärrituv, kannatamatu, ei suhtle lapsega. Arengupidurdus toimub vasakus oimusagaras (so rõõmu ja teiste positiivsete emotsioonide keskus). VÄGIVALD o Füüsiline (löömine, raputamine jne.) o Emotsionaalne (ignoreerimine, ähvardamine, süüdistamine, ähvardamine, alandamine, narrimine jne) o Seksuaalne (ahistamine, vägistamine jne
annaabi.ee 
