Heiti Talviku elulugu ja looming (1)

Heiti Talvik
9 november 1904 – 17 v 18 juuli 1947
Sündis 1904 a. Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist isa perekonnas. Ta oli heitliku iseloomuga ja boheemlaslik noormees . Kodune keskkond oli kultuuriline.
Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, jättis pooleli . 1937 abiellus Betti Alveriga. Talle ei meeldinud kui talle teeneid tehti või abistati. Kirjaniku mõtteviis ei sobinud tollasesse aega ja saadeti Siberisse, kus 1947 suri(43a).
Kirjutas juba noorelt aga sahtlisse. Ei tahtnud oma luuletusi avaldadagi aga sõprade õhutusel on avaldatud luulekogud . Talvik oli tundeline natuur, depressiivse olemusega ja kriitiline, isemeelne.
Jättis pooleli Treffneri günaasiumi, põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla kaevanduses aasta aega. Pärnus lõpetas gümnaasiumi, läks Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda aga jättis ka selle pooleli.
Abikaasa oli Betti Alver . Talvik rehabilideeriti 60nendatel aastatel.
Esindab sümbolismi ja ekspressionismi. Ta on pihtimuslik.
Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku. Esimene luulekogu “ Palavik ” ilmub 1934 aastal. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid.
Loomet iseloomustavad sõnad: koolukellad, raipekotkad, külm skelett , elav laip , kooljaist nagisev trepp, hingeldavad hauad.
Luuletused: “ Paaria ”, “Üle haudade”, “Oli sügis”, “Pohmeluslikke mõlgutusi”, “Pihtimuskilde”, “ Poeet ”, “Lauliku hommik”.
1937 ilmus teine luulekogumik “Kohtupäev”. Peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid . Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat- ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust.