Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis üldse on enese üle valitsemine?
See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle
Andri Kaaremäe
On levinud arvamus, et teiste inimeste üle kontrolli omamine on lihtne ning mõned peavad seda isegi iseenesestmõistetavaks. Demokritos on aga väitnud , et inimene peab eelkõige omama kontrolli iseenese üle ning Erich Maria Remarque on öelnud , et teiste üle valitsemiseks on vaja ainult üht: enesevalitsemist. Aga mis üldse on enese üle valitsemine? Esmapilgul võib see tunduda lihtne ülesanne, kuid tegelikult võib see paljudele osutuda kaelamurdvaks.
Enese üle valitsemine, see on oskus jääda kriisiolukordades rahulikuks, oskus vajadusel vaikida ning kogu viha või rõõm endasse jätta. Inimene, kes suudab enese üle valitseda, jääb ka kõige raskemates situatsioonides iseendaks ning see ongi eelduseks sellele, et valitseda ka kõigi teiste üle. Kui kõik teised kaotavad pea ning paanitsevad, peavad nad leidma tuge oma juhilt, kes peab vähemalt väliselt suutma rahuneda. Siinkohal põruvadki enamus valitsejatest, kes usuvad, et inimeste üle kontrolli omamine on lihtne ülesanne.
Juba sadu aastaid tagasi nägid inimesed valitsejate põrumisi ning läbikukkumisi. Sel ajal oli võime enese üle valitseda veelgi vajalikum, sest sel perioodil toimusid mitmed sõjad ning valitsejad vastutasid kogu oma rahva eest. Iga väikseimgi läbikukkumine või ebaõnnestumine võis sel ajal väga valusalt kätte maksta. Seepärast pidid juhid olema väga enesekindlad, suutma rahvast oma kontrollile allutada ning tähtis oli ka võime mitte lasta end kõigil teistel mõjutada.
Inimeste igapäevasest elust võib leida mitmeid näiteid selle kohta, et teiste üle valitsemine polegi nii kerge. Näiteks avasid paljud ettevõtjad majanduskasvu ajal oma poodide uksed. Esialgu tundus kõik väga lihtne ning paljulubav, kuid peale esimeste töötajate palkamist, ei leitud endas jõudu, et neid enda alluvuses ning kontrolli all hoida. Seetõttu pididki paljud neist oma poed taas kinni panema ning vana eluviisi juurde tagasi pöörduma.
Kõik inimesed ei olegi maailmas selleks, et valitseda. On selge, et see ei oleks ka võimalik, sest valitsejal peab olema neid, kelle üle valitseda. Diogenes Laertios on öelnud: „Valitse siis, kui oled enne õppinud olema valitsetav.“ Selle lausega on pea võimatu mitte nõustuda, sest kellegile teisele allumine annab alati juurde uusi kogemusi ning aitab näha neid külgi ja vigasid, mida valitsejad ise ei pruugi tähelegi panna. See tendets kehtib ka Eestis. Presidendiks ei saa kunagi inimene, kes pole varem töötanud madalamatel kohtadel ning saanud sealt kaasa vajalikku kogemustepagasit.
Selgub , et Demokritose väide peab paika ka tänapäeval. Inimesed, kes ei suuda iseenda üle valitseda, ei suuda valitseda ka kõigi teiste üle. Seepärast jäävadki osad lihtsalt alluvateks ning väga vähestel tekib võimalus tõusta tippu ning haarata võim lihtinimeste üle. Kuid põruda võivad ka inimesed, kes suudavad end kontrolli all hoida, sest demokraatlikus ühiskonnas loeb enamuse võim. Võib juhtuda, et ideaalsele valitsejale eelistab rahvas hoopis neile lähedasemat või meeldivamat inimest. Seega on Demokritose väide üks eeldustest, millele tulevane valitseja peab vastama, kuid kindlasti ei taga see kellegi sajaprotsendilist võimuletulekut.
See-kes kavatseb valitseda teiste üle-peab eelkõige valitsema iseenda üle #1 See-kes kavatseb valitseda teiste üle-peab eelkõige valitsema iseenda üle #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mainstatge Õppematerjali autor
Filosoofia ettekanne teemal: See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema enda üle.

Sarnased õppematerjalid

Machiavelli-Valitseja
9
docx

Machiavelli "Valitseja"

tuleb kuuluda rahva hulka. Machiavelli loodab, et selle teose lugemise tulemusena, saavutaksValitseja selle suuruse ja ülevuse, mida saatus ja teised tema omadused Talle ette kuulutavad. Kui Valitseja vahel ka oma pilgu madalamale suunab, mõistab ta, kuidas Machiavelli kannatab. I PEATÜKK AINUVÕIMUST JA SELLE SAAVUTAMISE TEEDEST Võim kuulub vabariigile või valitsejale. Vabariik või valitseja omab eesõigustatud seisundit, ülemvõimu ning sellega kaasnenud käsutamisõigust inimeste üle. Ainuvõim on pärilik või vastne. Ainuvõim kehtib siis kui sinjoore suguvõsa on olnud pikka aega maa eesotsas. Vastne võim võib olla täiesti uus võim(Milanos F.Sforza) või on kui liiges lisatud võimu saavutanud valitseja pärilikule võimule.(Hispaania kuninga valitsemine Napoli kuningriigis). Seljuhul on ainuvalitsusele allutatud maad harjunud elama valitseja võimu all või olema vabad. II PEATÜKK PÄRILIKUST AINUVÕIMUST

Politoloogia
Niccolo Machiavelli
13
doc

Niccolo Machiavelli

See valitseja, kes on nn. ``lõvi`` ei ole õnnestunud valitseja. Inimloomuses on uskuda seda, mida nad näevad, kuid see ei pruugi nii olla ning selle tõttu on inimesed kergesti manipuleeritavad. 8. Kas valitseja vooruslikkus on Machiavelli järgi tähtsam kui tema vooruslik maine? Tema arust on tähtsam voorusliku maine olemasolu kuid mitte vooruslikkus ise. 9. Milline on Machiavelli käsitluses rahva meelsuse roll valitseja võimu tagamisel? Rahvas peab valitsejast lugu pidama ning mitte teda vihkama ega põlgama. 1 Machiavelli ­ Valitseja Head lugemist! 2 Machiavelli ­ Valitseja NICCOLÒ MACHIAVELLI: VALITSEJA Peatükid XIV-XIX (10 esimest alapunkti)1 XIV peatükk Valitseja hooltest väeteenistuse alal2 1

Filosoofia
Euroopa ideede ajalugu
22
odt

Euroopa ideede ajalugu

Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Platon-varajasele ei piisanud vaid voorusest, hilisele piisas. Aristoteles –välised hüved on vajalikud hinge pärast!(head teod nõuavad vastavat varustust) Stoikud- voorus seesmiselt hea, ei saa meilt ära võtta. Välisele(seisus, rikkus) anname ise väärtuse. 3

Euroopa ideede ajalugu
Euroopa ideede ajaloo eksam 2012
27
doc

Euroopa ideede ajaloo eksam 2012

kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav ­ kõik, mis on mõtlejate ideede kohta võimalik teada saada on leitav selles tekstis endas ja mõtleja ise, tema elu, ei ole oluline. Lugeda tuleb nö 'suuri tekste' ehk kanoonilise tekste ­ need on selliste mõtlejate tekstid, kes on kõige paremini suutnud esitada universaalseid lahendusi, mis on igas ajastus rakendatavad. Neid tuleb lugeda nii nagu nad üritaksid vastata meie endi probleemidele.

Euroopa ideede ajalugu
Kes peaks valitsema
18
doc

Kes peaks valitsema?

3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266)

Eetika
Ideede ajaloo küsimuste vastused
13
doc

Ideede ajaloo küsimuste vastused

EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ­ ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) ­ leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult

Euroopa ideede ajalugu
Euroopa ideede ajalugu
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik ­ kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitsejate õigused ja kohustused; kas alamad võivad valitsejaid kukutada, kui need ei täida oma kohustusi; kas riigi eesmärgiks on vabadus või pigem võrdsus. Riikidevahelised suhted ­ kas mingitel tingimustel võib kasutada teise riigi vastu vägivalda, kas üldse peaks olema maailmas suurel hulgal erinevaid suveräänseid riike või oleks parem, kui oleks üks universaalne rahuriik. Miks ideede ajalooga tegeleda? Kasu filosoofidele:

Euroopa ideede ajalugu
Niccolo Machiavelli-Valitseja
22
doc

Niccolo Machiavelli “Valitseja”

Niccolo Machiavelli “Valitseja” XV peatükk Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse 1. Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 2. Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes sellest aru saavad, siis tundus mulle sobilikum käia tegeliku, mitte kujuteldava tõe jälgedes. Paljud on kujutanud vabariike ja

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun