Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine. Valimised toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel, sp nimetatakse neid korralisteks valimisteks. Parlament ja volikogud valitakse iga nelja, president iga 4-6 aasta t...
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Valimised ja Euroopa Euroopa Liidu liikmesriike on 25. Enne 1995 aastat olid ELis Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Kreeka, Itaalia ja Luxemburg. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria. 2004 liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta ja Küpros. Demokraatia on rahva võim (demos kratos), võimude lahusus, vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused (kodanikuühiskond), kõik on seaduse ees võrdsed, valikuvõimalused, -paljusus. Legitiivne võim on seaduslik võim, rahva poolt valitud. Demokraatia vormid on otsene (rahvas valib kedagi enda hulgast; muistses Kreekas ja Roomas), esinduslik (rahvas valib esindajad; tänapäeva Eestis) ning ...
Võimude lahusus Võimude horisontaalne lahusus: · See tähendab võimude jagunemist, seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Reeglina ei ole lahusus täielik, kuna valitsus annab välja määrusi ning koostab seaduseelnõusid, parlament nimetab ametisse kõrgeid riigiametnikke jne. Võimude vertikaalne lahusus: · Üksteisest on lahutatud riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded. Võimude personaalne lahusus: · Üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses (Mittedemokraatlikus riigis võimude lahusus ei toimi, Nt: Eestis NSV Liidu okupatsiooni ajal) Õigusriik Õigusriik St seaduste ülimuslikkust ühiskonnas Õigusriigi peamised tunnused: 1) Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument 2) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadustest lähtuvalt 3) Seadused kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes 4) Võimude lahusus 5) Õigus omandada erinevaid arvamusi ning neid...
VABAD VALIMISED Vabad valimised on demokraatliku ühiskonna üks põhitunnus. Valimiste funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine. Valimisõigus on laienenud. 19.sajandil said valida valged majanduslikult kindlustatud ...
VALIMISED SISUKORD 1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste funktsioonideks on: 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. Usalduse indikaator 4. Hariv funktisoon 1.1Valimisõigus Demokraatia arenedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privileeg, 21. sajandil omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud, v.a kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud inimesed. Kuid ka valimistel on omad nõudmised. 1. Kodakondsuspiirang Valimisõigus on olemas kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud; kas nad on riigi kodakondsed või mitte, ...
VALIMISSÜSTEEMID: VALIMISÕIGUSTE PIIRANGUD: * proportsionaalsed valimised * valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik (kui tegemist on võrdsed. Kodanike või parteide vahel. parlamendi valimistega) omavalitsuste valimistel peab omama HÄÄLETAMISE VÕIMALUSED: * majoritaarsed valimised sissekirjutust sellesse valda, kus valib või kandideerib * eelhääletamine hääletada saab enamusvalimised, valituks osutub * valija peab olema vähemalt 18 aastane ning ka omavalitsusse umbes nädal ennem vaid üks. kandideerija peab olema vähemalt 18. * põhihääletus õige valimispäev aastane. * e-hääetus hääletamine internetis * segavalimised saab valitud see, * riigikokku kandideer...
Demokraatlik valitsemine. Valimised. Erakonnad Õpik lk. 34-65, vihik Teemad: Võimude lahusus (horisontaalne, vertikaalne) - Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisülesanded. Õigusriigi tunnused - Printsiibid, mis on seotud õigusriigi kui ideega: · kirjutatud põhiseaduse olemasolu · riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt · riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktsionaalseteks aladeks (õigusloome, valitsemine õigusmõistmine) · seaduse ülimuslikkus · kohtulik kontroll õigustest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt Õigusriigi formaalsed tunnused: · võimude lahusus (riigivõim on üks tervik, kuid ta väljendub eri vormides (käsk kolme ...
http://www.abiks.pri.ee VALIMISI ON VAJA: 1)riigi juhtide selekteerimiskes 2)kodanike soovide väljendamiseks 3)poliitika toetuse kontrollimiseks 4)kodanike harimiseks VALIMISTE PÕHIREEGLID 1)vabad(valimine;kandideerimine) 2)üldised ei kehti (varanduslikud; soolised; rassilised, usulised piirangud) kehtivad (kodakondsuspiirangud (paralamendi valimised(+) ja omavalitsuse valim())) 3)võrdsed(võrdsed hääled kandideerimisel (riigi raha ja meedia raha)) VALIMISSÜSTEEMID 1) Majoritaarne süsteem e enamusvalimised *valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel *domineerivad 23 suuremat parteid (ntx USA demokraadid ja vabariiklased) *suurim erakond saab abs enamuse>tekivad üheparteilised enamusvalitsused *kehtib sõjaväelaste hääletuskeeld *teatud juhtudel toimivad valimised abs enamuse põhimõttel (ntx pres...
Valimiste funktsioonid: Tagada võimu vahetumine Regulaarsus(4.a tagant) Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Hariv funktsioon Vanusepiirangud: 16- 1kohas elav inimene valib kohalikel valimistel. 18-võib hääletada, kandideerida kohalikku omavalitsusse. 21-kandideerida riigikokku ja parlamenti./40-presidendi kohale. Valimissüsteemid: Majoritaalne Proportsion valimissü aalne vali Igast Mitmemand ringkonnast aadilised pääseb valimisringk parlamenti 1 onnad. saadik.tähtis Jagab tulla esimeseks, saadikukoha 2,3 koht pole d parteide midagi.lihthäält vahel eenamuse võrdeliselt põhim. neile antud häältega, kandidaadid üles erakonna valimisnime kirjas. +selgus,lihtsus, +pluralismi suurpareidel valitsemine eelised. – paremin...
3.2 vabad valimised Valimiste ül. - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Hariv funktsioon. Demokraatlikud ehk vabad valimised. Valimispiirangud kodakondsuspiirang, vanuspiirang Ühetaolisus kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst. plussiks on selgus ja lihtsus, kui see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele. Proportisonaalne valimissüsteem (1)jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega. (2)Mitmemandaadilised valimisringkonnad - ________________. (3)Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaat - saadikukoht...
Vabad valimised ja parteid 4.11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumi...
Peamised valimissüsteemid Demokraatia erinevad vormid · Otsene demokraatia vormiks on rahvahääletused ehk referendumid. Inimesed saavad otse avaldada oma arvamust. · Esindusdemokraatia puhul valib rahvas enda seast saadikud, kes esindavad nende huve riigi juhtimisel. · Osalusdemokraatia puhul on kodanikud kaasatud aktiivselt poliitikasse, inimesed osalevad küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Demokraatia võimalused ja ohud · Kaitseb üksikisikut võimu eest, kuna valitsemine on seadustega piiratud. · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust, kuna kõigil on õigus osaleda valitsemises. · Tagab poliitilise stabiilsuse. · Kõik inimesed pole võrdelt haritud, võimalus pääseda võimule harimatul massil. · Enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Ühised huvid suurendavad riigiaparaadi sekkumist ühiskonna ellu. Valimiste funktsioon · Peamiseks ülesandeks on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane ...
5 Mida tähendab demokraatia? Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 6 Demokraatia erinevad vormid. 7 Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia. Ajalooline nimetus klassikaline demokraatia. Seda leiab näiteks kohalikus omavalitsus. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. 8 Nüüdisajal : esindus- ehk vahendatud demokraatia. . Sünonüümne tähendus liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Hääletamine toimubteatud aja järel toimuvatel valimistel. 9 Osalusdemokraatia. Iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülhne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osal...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA LH 2 MIRJAM TAMMERIK VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Margit Veskimäe, ühiskonnaõpetuse õpetaja Paide 2010 SISUKORD Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) ...........................................................................4 Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised)................................................................6 Eesti Vabariigi Riigikogu valimised.....................................................................................................7 Valimiste funktsioonid...............................
Vabade valimiste põhireeglid 1) valimised on üldised (piiranguid on hästi vähe) 2) valimised on vabad (kõigil kodanikel ja erakondadel on õigus üles seada kandidaate) 3) valijat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada 4) valimised on ühetaolised ehk võrdsed (kõigile kandidaatidele püüakse luua võrdsed tingimused propagandaks) 5) igal ühel on üks hääl ja kõik hääled kaaluvad samapalju valimiste etapid: 1) ettevalmistus 2) kampaania (põhikirja muudetakse, hakatakse otsima liitlasi, reklaami ostmine ja korraldamine (avaliku arvamuse küsitlused, kandidaatite registreerimine) 3) hääletamine 4) häälte lugemine (kohtade jagamine) millised tegurid mõjutavad inimeste valimiskäitumist? 1) majandusolukord (üleriigiline ja isiklik) 2) sotsiaalne seisund 3) ajaloolised tavad 4) gruppi kuuluvus 5) väärtusorientatsioon 6) kokkupuude parteiga 7) valitsuse tegevus 8) sõprade mõju 9) valimiskampaania mõju 10) massiteabe mõju üldiselt VALIMISSÜSTEEMI...
Valimised: põhimõtted ja korraldus ning erinevad valimissüsteemid Kuna demokraatia tähendab rahvavõimu, siis tema üheks oluliseks tunnuseks on valimised, kus rahvas saab väljendada oma poliitilist tahet. Esindusdemokraatias täidavad valimised viite ülesannet: 1) nad määravad kindlaks need parteid ja isikud, keda valijad soovivad võimul näha; 2) valimiste kaudu saavad inimesed avaldada võimudele oma nõudmisi; 3) valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad võimul olevaid parteisid ja isikuid arvestama rahva soovidega, sest vastasel korral neid järgmine kord ei valita; 5) valimised harivad osalejaid poliitiliselt (kodanikud ei vali järgmine kord inimesi, kes on nende usaldust kuritarvitanud, inimesed ei lähe tulevikus valimisreklaamide õnge jne.) Paraku ei saa kõiki valimisi nimetada demokraatlikeks. Totalitaarsetes riikides, kus võim oli(on) koondunud ainuparte...
Vabad valimised Valimiste funktisoonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks , selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu...
1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliseslt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad leida asset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimistulemused määravad, millised partied ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustus- kogudesse ning arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on valimiste teine funktsioon vahenda...
1. Mis on heaoluriik , nimeta tema ülesanded ja meetmed Tööstuse arenemine ja esimeste demokraatlike valitsemisviiside kehtestamine põhjustas erilise ühiskonntatüübi heaoluriigi kujunemise. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Eesmärgiks ühishuvide pakkumine (teedeehitus, valgustus, linna heakord) ÜLESANDED MEETMED Teenused tervishoid, haridus, munitsitpaalsus, sotsiaalhoolekanne Väljamaksed eelarvest töötu abiraha, puudega inimeste teostused, toimetulekutoetused Kindlustusväljamaksed vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis 2. Mis on võim, tema allikad ja riigivõimu tunnused Võimu võib määratleda kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. ALLIKAD Ainelised raha, maa, kapital Inimkapital teadmised, oskused Sotsiaalne kapital suhtlemine, koostöö TUNNUSED 1. Kehtestada seadus...
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...
Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (Skandinaaviamaad. Sotsiaaldemokraadid) - võrdsus - segamajandus, valitsus reguleerib - suurem tulu = suuremad maksud - turu konkurentsi mõju pehmendamine (kommunism tulu võrdne jaotamine) Parempoolsed ideoloogiad Liberalism (Reformierakond) - indiviidi vabadus - vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine - väiksed maksud, toetused (upu või õpi ujuma) Konservatism - traditsioonid, rahvus, kristluse moraal - stabiilsus, kollektiiv üksikisikust tähtsam - vähene sekkumine majandusse - mõõdukad maksud, kaitsevad rahvusliku kapitali - töökad elavad ära, toetatakse üksikisikuid Sotsiaaldemokraadid (vasak), Rohelised (ei ole selget suunda), IRL (parem) Rahvaliit (tsentrism ja põllumajandus), Kesk e. (tsentrism), Reform (parem) Heaolumudelid Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - püüd kõigile anda toetusi riigilt - valitseja eesmärk toetada kõiki, kõigi heaolu Skandinaaviamaad...
Demokraatia Tunnused: 1) vabad ja ausad valimised 2) kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas 3) kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 4) võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim 5) õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Eelised: 1) inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. 2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt Hääletamise tunnused: 1) vaba konkurents 2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal 4) otsesus - hääletustulemus peab ...
3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57....
Mis on demokraatia? Demokraatia tuleb kreeka pärasest sõnast ning tähendab rahvavõimu. Rahval on õigus osaleda riigi asjades. Demokraatia tunnused ja demokraatia vormid. Valimised,kodanikuühikond,koostöö. Otsedemokraatia: rahvas otsustab riiki puudutavates küsimustes ise. Esindusdemokraatia: rahvas valib endale parlamendi, kes neid esindab. Mis on riik ja riigi tunnused. Ühiskonna poliitiline korraldus, tunnused on territoorium, kodanikkond,suveräänne võim? Riikide kujunemine: millal, kus, kelle poolt ja millist tüüpi riigid esimesena rajati? Linn-Linnriik-Riik. 4000 aastat tagasi, sumerita poolt, mesopotaanias. Riigi ülesanded. Igapäevaelu korraldamine Maksude kogumine Riigi esindamine Julgeoleku tagamine Seaduste kehtestamine Unitaarriik, föderatiivne riik (selgitus+näited). Unitaarriik: ehk ühtne riik, kellel pole osalise iseseivusega territooriume. Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb ...
Valimised lk. 50-56. Vabad valimised on demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Parlamendivalimised on 1 rahva kõrgema võimu teostamine võimalustest. Eestis saab valida a. Riigikogu viimati 2015, järgmised valimised on 2019 (4 aasta tagant) Valida saab 18+ EV kodanik. b. kohalikku omavalitsust-viimati 2017. Järgmised 2021. (4 aasta tagant) Valida saab 16+ isik. c. presidenti viimati 2016, järgmised valimised on 2021. (5 aasta tagant) Valib riigikogu. d. europarlamenti al. 2005- 2009- 2014-2019. Eesti saadikuid on 6. Valimisõigus on alaliselt välisriigis elavatel Eesti kodanikel kui ka seal ajutiselt viibivatel valijatel. EL kodanikul. Põhireeglid/tunnused õpik lk. 51, PS § 57, 58, 60, 79. 1.valimised on ÜLDISED ehk universaalsed ja hõlmavad võimalikult laia massi. Seda piiratakse ainult olulistel põhjustel. Eestis kehtivad a. vanusepiirang 16-, 18-, 21-, 40-aastastele. b. kodakondsuspiirang c. muud piirangud: ...
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maas...
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste elluviimine Seaduskuulekuse väljatöötamine ja Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine Võimus seadusliku ...
Rahva osalemine valitsemises Referendum Valimised Osalusdemokraatia (Mis see on?) Otsese demokraatia vorm Rahvahääletus ___________________ REFERENDUM Hääleõiguslikud (Millised küsimused kodanikud pannakse referendumile?) väljendavad oma Referendumile pannakse ________________________ seisukohta mingi riigi iseseisvuse ja tuleviku ________________________ konkreetse poliitilise seisukohast olulised ________________________ otsuse poolt või vastu küsimused Ülesanne: täienda skeemi vastavalt sulgudes märgitud küsimustele. Kasuta õpikut lk 50. Kes saavad valida? · Valimistel saavad osaleda kõik, kellel on hääleõigus. · Eestis on hääleõiguslikud: 1) Riigikogu v...
Otsene ehk vahetu demorkaatia- avaliku elu küsimusi otsustati rahvakoosolekul. Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset h...
VALIMISED Demokraatlike valimiste tunnused: Kandidaate on ühele saadikukohale mitu Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Enamikus riikides, ka Eestis, antakse teovõimelisele kodanikule hääleõigus siis, kui ta on saanud 18-aastaseks. Kohalikel valimistel on õigus hääetada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuiks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Valla ja linna volikogudesse saavad kandideerida ka teiste Euroopa Liidu maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Valimissüsteemid. Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem. On kasutusel näit. Suurbritannias. Valituks osut...
Kontrolltöö nr 2 1) Erakondade mõiste ja roll demokraatlikus ühiskonnas. Erakondade põhitüübid. Erakond – e partei – poliitiline ühendus, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Tänapäeva demokraatiat on erakondadeta võimatu ette kujutada. Erakondade roll demokraatias: Valijate esindamine – parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide huve ja vaateid Eri ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine – erakonnad üritavad kuulata valijaid, jälgida ideid mis ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad programmi valimisteks Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga – loovad kodanikele tunde, et keegi seisab nende huvide eest, mis toetab usku demokraatia toimimisse Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava – erakondade kaudu tõusevad esile võimekas poliitil...
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid o...
Millised on peamised valimissüsteemid ja millist rakendatakse eestis? 1. Majoritaarsed ehk enamusvalimised: Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. Valituks osutub isik, kes oma valimisringkonnas kogub seadusega nõutava häälte enamuse. Majoritaarse valimissüsteemi eeliseks on tema lihtsus ja inimesele arusaadavus ning see, et valituks osutumiseks on harilikult vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse valimissüsteemi rakendamise puhul. Majoritaarse valimissüsteemi puuduseks on see, et kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi, mistttu nende valijate tahe pole esindatud parlamendis. 2. Proportsionaalsed e võrdelised valimised: Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks, kuid kogu riik võib moodustada ka ühe mitmemandaadilise ringkonna. Sellise süsteemi puhul omandavad kandidaadid vastavast ringkonnast mandaate võrd...
1.Demokraatia mõiste ja jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemini poliitikas, võimude lahusus ja valitsemine lähtub avalikest huvidest. Avaldumisvormid: · Otsene demokraatia võimu teostavab rahvas · Kadune demokraatia võimu teostatakse kellegi kaudu · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse · Elitaardemokraatia keskpunktiks on huvide esindamine ja mandaadi valdamine 2.Demokraatia võimalused, ohud ja puudused Võimalused: · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja tema vabadust · Tagab poliitilise stabiilsuse · Edendab ühist ja individuaalset heaolu · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Ohud: · Võimule võib pääseda harimatu mass · ,,51 protsendi türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Liigne riigiaparaadi ja valitsuse...
Võim Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt teht...
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rah...
Seadusandlik võim · Riigikogu tähtsaim ülesanne on seadusloom · Riigikogu oluline ülesanne on järelvalve täitevvõimu üle · Suur osa seadusloomest toimub komisjonides ja fraktsioonides · Riigikogu liige võib algatada seadusi Komisjonid · Alatised komisjonid (keskkonna, kultuuri, põhiseadus) · Ajutised komisjonid (eri, uurimis, probleem) Fraktsioon sarnaste poliitiliste vaadetega(riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse, mis esindavad erakondi) Koalitsioon parteide liit enamuse saavutamiseks Opositsioon vastasrind Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik · Riigipea on esinduslik, puudub võim · Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi Presidentaalne · Rahvas valib presidendi ja parlamendi saadikud · President moodustab valitsuse · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid Täidesaatev võim · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele ...
Ühiskonna valitsemine ja haldamine Ühiskonna valitsemine on riigi kui terviku juhtimine. Ühiskonna haldamine on administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste ellu viimine). Demokraatia laiemalt tähendab elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele. Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piirama...
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid...
KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST 12. klassile DEMOKRAATIA 1. Selgita mõisted ja too näited: otsene demokraatia- ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise esindusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindejate kaudu. Osalusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Elitaardemokraatia- puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte 2. Kuidas, mil viisil kodanikud saavad osaleda valitsemises? Õpik lk.60 kodanikud saavad jälgida parlamendi istungeid , suhelda poliitikutega ,hääletada ja avaldada arvamust. 3. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia eelised: + Kai...
KT 1. a) Poliitika -On inimtegevuse valdkond mille raames toimub asjaajamise koordineerimine, juhtimine ja kontroll. Kõige sagedamini toimub see institutsionaalsete vahendite ja meetodite kaudu reguleerides suhteid inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahel kasutamaks selleks ühiskondlikke ressursse saavutamaks sotsiaalselt olulisi ühiskondlikke eesmärke. - Poliitikat võib määratleda kui ühiskonnas toimuvat inimeste juhtimist, mis põhineb-toetub enamuse poolt tunnustatud õigusele sunnimeetmete rakendamisel, mille rakendamise õigus on omistatud erilistele ühiskondlikele struktuuridele. b) Juhtimine -Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. c) poliitiline võim ja tema allikad -Pol...
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu...
Demokraatia kui rahva võim. Otsene e vahetu demokraatia-demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid, põhivahendiks referendum. Esindusdemokraatia- vahendatud demokraatia, nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine. Liberaalne demokraatia- sama mis esindusdemokraatia, lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Osalusdemokraatia- demokraatia vorm , mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia-demokraatia mille puhul rahva aktiivne osalus poliitiliselt on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. Mõisteliselt kattub esindusdemokraatiaga, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises. Vabade valimiste reeglid:valim...
IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad liberalism, konservatism, kristlik demokraatia (sots.liberalism, uusparempoolsus, natsionalism) Liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama. Konservatism traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid, sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rahvusliku kapitali ja ettevõtja kaitse. Uusparempoolsus elatustaseme peab määrama indiviidi isklik pingutus. Vasakpoolsed ideoloogiad sotsiaaldemokraatia (kommunism, rohelised, uusvaskapoolsus) Sotsiaaldemokraatia võrdsus, võrdsed võimalused kõigile, ühiskond peab tagama hariduse, arstiabi. Valitsus reguleerib majandus maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Igale inimesele tagatakse väärikas elatustase. Kõigil on õigus tasuta meditsiini- ja haridusteenustele. ...
KORDAMISKÜSIMUSED „DEMOKRAATLIK VALITSEMINE“ 1.Mida mõistetakse võimude horisontaalse lahususe all? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. 2.Mida tähendab võimude vertikaalne lahusus? Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 3.Mis on võimude personaalne lahusus? Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. Näiteks on selle põhimõtte väljenduseks põhiseaduse § 63 lg 1, mis keelab Riigikogu liikmetel teises riigiametis olemise. 4.Mida tähendab väljend „õigus on pime“? Näiteks kui kohtus mõistetakse süügi ke...
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna oluli...
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) · Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. · Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül...
1. Võimude lahusus - vertikaalne ja horisontaalne Võimude lahususte põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad 3 klassikalist riigivõimu : seadusandlik, täidesaatev, kõhtuvõim olema üksteisest eraldatud. Horisontaalne lahusus tavapärasest seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Vertikaalne lahusus üksteist on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisüledanded. Personaalne lahusus ei või üks isik olla samal ajal mitmel võimuharu teenistuses. 2.Õigusriik ja tunnused Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. * riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtimine tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. · ...
Politoloogia seminar VII: valimissüsteemid Mis on Eestis oleva (Riigikogu) valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees? Valimissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad rahvaesindusorganite valimised (riigikogu, volikogu). Nii parlamentaarses kui ka presidentaalses riigis valivad hääleõiguslikud inimesed parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne valimissüsteem on vanim ning see on kasutusel USA-s, Suurbritannias, Indias, Kanadas ja Austraalias ning rahvas valib parlamenti just majoritaarse süsteemi järgi. Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, nagu on parlamendis kohti. Igas ringkonnas saab valituks üks kandidaat, kes pääseb parlamenti. Suurbritannias on 2 suurt erakonda: konservatiivid ja...
VALITSEMINE Demokraatlik ühiskond Demokraatia jaguneb: 1. Otsene e. osalusdemokraatia riigi tasemel peamiselt referendumid, kodanikualgatused, streigid, kampaaniad jne. 2. Esindusdemokraatia rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 3. Eliitdemokraatia võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika: · Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse · Suhteliselt kesine valimisosalus · Poliitikud lähtuvad enamasti partei huvidest, riik jääb tahaplaanile · Populismi vohamine-jagatakse populaarsuse nimel katteta lubadus...
annaabi.ee 
