Sõna julgeolek (security): latina keeles secure/securus= vaba rünnakust või ohust, olla kaitstud. Vana-kreeka kirjanduses tähendas nt sõda ja rahu, liitlust. Keskajal tähendas secure- veidrat MEEST. G. Washington hüvastijätu kõne (Peetakse Monroe doktriini eelseks kõneks, jutt USA julgeoleku) kasutab sõna security. Vanemad terminid: 1920-1930 julgeoleku termin- sõda ja rahu. Lisaks tuli juurde kolmas- desarmeerimine. Külmasõja ajal: 1945- ÜRO (julgeoleku organisatsioon oma loomult) ja Julgeoleku Nõukogu- ainus institutsioon, millel on siduvad otsused (UN security council resolutions). USA admiral James Forestall USA julgeoleku defneerimine (1945): “Julgeolek on oluliseim asi USA jaoks, mis tähendab suurt ja kvaliteetset sõjaväge, head majandust ja häid suhteid teiste riikidega.” Julgeolek polnud ainult militaarne vaid ka kultuuriline ja poliitiline ehk laiem mõiste. Alates 1947 ja edasi- olulised dokumendid: Rahvusliku julgeoleku akt (s...
SUHTUMINE RIIGIKAITSESSE JA VÄLISSUHTLUSESSE, PEAMISED VÄLIS- JA KAITSEPOLIITILISED EESMÄRGID JA 3 OLULIST LUBADUST Eesti esmaseks eesmärgiks on säilitada ning parandada suhteid ning koostööd lääneriikide ning NATOga. Loome võimalused erinevateks ühisteks õppusteks lääneriikidega ning toetame sõjaväe masinate juurdeostu. Samuti toetame NATO vägede alalist kohalolekut Eestis, et tagada meie julgeolek. Kindlasti tuleb luua sõbralikumad suhted idanaabri Venemaaga. Oleme seisukohal, et euroopalike ja üldinimlike väärtuste austamisel põhinev kultuuriline, majanduslik ja keskkonnaalane koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvaheliste suhete stabiilsuse tugevdamisele. Peamiseks eesmärgiks praegusel pingelisel ajal on tagada meie kodumaa julgeolek ning suveräänsus. Meie kolm lubadust on: 1. Saavutame Venemaaga kokkuleppe ning ehitame välja selgelt eristuva piiri kahe riigi vahel, et ära hoida edasised selleteemalised ...
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledz ,,,,,,, SISEJULGEOLEKU KOHT EUROOPA LIIDU JULGEOLEKUSÜSTEEMIS Referaat Juhendaja: pv- mjr Heiki Suomalainen Muraste 2012 SISSEJUHATUS Euroopa Liit on juba pikkaaega loonud vabadust ja turvalisust. Eesti kuulub Euroopa Liitu ning eurooplastena on meil õigus elada, õppida või töötada kõikjal Euroopa riikides. Euroopa Liidu kodanike jaoks on julgeolek väga oluline teema, võiks öelda, et isegi prioriteet number üks. Sisejulgeoleku koht Euroopa Liidu julgeoleku süsteemis omab väga suurt tähtsust ja vajab olulist tähelepanu. (Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia 2010:7-9) Meie demokraatia kvaliteet ja üldsuse usaldus liidu suhtes sõltub suurel määral suutlikkusest tagada julgeolek ja stabiilsus. Kuritegevust jätkub igale poole, põhilisemad kuritegevus valdkonnad hetkel ...
Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika Julgeoleku katus ja vundament Jüri Luik (endine kaitse- ja välisminister) toob näite: "Julgeolek koosneb paljudest osadest, nagu maja koosneb vundamendist, seintest ja katusest. Ainult tankidest ei piisa selleks, et kodanikud tunneksid ennast turvaliselt." Luige sõnul on tankid viimane, kõige raskem võimalus oma kodumaa kaitsmiseks. Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Euroopa Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik. Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähendamiseks ka Euroopa Liiduga. Riigikaitse alusdokumendid ...
Kuidas on tagatud Eesti riigikaitse ja riiklik julgeolek? Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Sisejulgeolek kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on arvatavasti armee ehk sõjavägi. Sõjavägesid on suuremaid ja väiksemaid; vabatahtlikest koosnevaid, üldise sõjaväekohustuse või palgalise teenistuse põhjal komplekteerituid. Tänapäeval on Eestis kaitseväeteenistus üldine ja kehtib 16 - 60-aastasele tervetele Eesti meeskodanikele. Aja teenistusse kutsutakse aga 18 27-aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Tegevväes on rahuajal umbes 5500 inimest, neist ligikaudu pooled moodustavad ajateenijad. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitse- organisatsioonid kuuluvad kaitsemini...
Kordamisküsimused kontrolltööks – rahvusvahelised suhted. 1.Vene-Gruusia sõda 2008 – millal toimus? Eellugu, taust. Osapooled. Kus toimus? Sõja tulemused (6-punktiline rahuplaan, kas Venemaa täidab? Mida rikub?). 7. – 15. august 2008. Lõuna-Osseetia, Abhaasia jaGruusia. Gruusia, Venemaa, Abhaasia, Lõuna-Osseetia. 2.Mida tähendab riikide suveräänsus e sõltumatus? kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega. Niisuguste otsuste tegemise võimalikkus eeldab sõltumatust välistest jõududest ning kõrgeimat autoriteeti või dominantsi sisemiste rühmade üle 3.Millisel alusel saab riike jagada suurriikideks, superriikideks ja väikeriikideks? Superriikideks (ka üliriigid) on nimetatud riike, mis on enam mõjutavad maailma poliitikat ja majanduselu.Suurriik peamised tegijad maailma poliitikas, see tähendab, et nende huvid dikteerivad suuresti maailma poliitikas tehtavaid o...
Arutulus Riigi ülesanded Riik on sõna, mis kuulub igapäevasesse keelepruuki. Kui sageli aga mõeldakse riigi tähenduse üle ? Mõistet `riik` kasutatakse valitsemisasutuste kogumi iseloomustamiseks. Riik aga on sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Nagu üldiselt on teada, riik tekib, kui temal on oma rahvastik, territoorium ja riigi võim. Õiguse ja riigi suhetes on mitmeid võimalusi. Kaasajal on tuntud väljendus mis tähendab, et riik ei tohi vahele segada eraettevõtluse tegutsemisse ja selle sektori uute ettevõtete loomisse. See on peamiselt majanduslik teooria, kuid selle rakendamiseks on vajalikud kõne, kirja ja organiseerimise vabadused. Riik tegutseb hoopiski siis kui, ta võtab enesele algatuse riiklikke ettevõtteid luua. Muidugi oleneb palju konkreetsest maj...
Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika........................................................................................................ 5 Riikide eesmärgid (Holsti)................................................................................... 5 Julgeolek........................................................................................................... 5 Heaolu........................................................................................
Rahvusvahelised organisatsioonid Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss, Koostöö (kollektiivne heaolu) IGO-Sild riikide vahel NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel) Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks...
Sissejuhatus Rahvusvahelistesse suhetesse: kordamine eksamiks 4. jaanuar 2010. a. 22:19 Rahvusvahelised suhted on kõik suhted, mis toimuvad nii riigiüleste organisatsioonide/institutsioonide, 1) Rahvusvahelised organisatsioonid 2) Mitteriiklikud organisatsioonid (ROKK) 3) Äriettevõtted - rahvusülesed korporatsioonid (transnational) 4) Kirikud (nt. katoliku kirik, õigeusukirik, protestantlikud) 5) Moraal, eetika kui ka riikide vahel (Milline on nende rahvusvaheline poliitika ning mis positsiooni nad teistega võrreldes omavad) Sund + - Domineerimine Stabiilsus, kord Represseerimine Vastastikkus Koostöö Silm silma - hammas hamba vastu Identiteet / Huvide ümber- Väljaspool gruppi olijad samastumine hindamine ...
Eesti julgeolek Riigikogu IRLi liige ning väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütleb: „Maailm meie ümber on muutunud üha keerulisemalt tajutavamaks, ohtuderohkemaks ning raskesti etteaimatavaks. Seetõttu on loomulik, et väike iseseisev Eesti peab oma turvalise tuleviku nimel tõsiselt julgeolekusse investeerima.” Tänaseks 2014. aastaks on Eestis julgeolek suuresti tagatud ja seda tänu Ameerika Ühendriikide presidenti Barack Obama visiidile ja Walesis toimunud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni tippkohtumise tõttu. Samuti on Vladimisr Putin öelnud: „Baltimaad mind ei huvita.” Kuid kunagi ei saa olla kindel sõja mittetulemises ning alati tuleb valmis olla. President Putin on suutnud taastada kontrolli Venemaa üle ning alates 2008. aastast alustanud kõigi vahenditega oma mõjuvälja laiendamist endise impeeriumi ruumis. Rünnak Gruusia vastu peatas NATO laienemise Lõuna-K...
1.Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? On kujunenud riikide kaubanduslike ja sõjaliste huvide tasakaalustamise tulemusena. 1991. a varises kokku Nõukogude Liit. Bipolaarsest maailmast sai unipolaarne. 2.Mis on diplomaatia ja millised on selle olulisemad vormid? Diplomaatia- suhtlusprotsess, võimaldab rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Sunnidiplomaatia- erinevate vahenditega teise toimija käitumise muutmine. Kriisidiplomaatia-kõrgetasemeline suhtlus kus ületatakse riikide vahel tekkinud erimeelsused. Majandusdiplomaatia- mõjutatakse majandussuhete kaudu teisi oma poliitikat toetama. Avalik diplomaatia- mõjutatakse teise riigi kodanike nii, et need muudaks oma riigi valitsust toetama. Tippkohtumiste diplomaatia- toob kokku erinevate riikide liidrid, et arutada omavahelisi suhteid ja globaalseid arenguid. e-diplomaatia- selgitab oma riigi poliitikat,...
Metateooria- teooria teooriast. Ontoloogia- olemiseõpetus. Episemoloogia- õpetus teadmisest. Metodoloogia- uurimis meetodid (kvantitatiivsed- statistilised. kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel) Positivism/Ratsionalism- Aluseks mõitus ja loogiline mõtlemine. Kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. (Liberalism, Realism, Uusrealism) Postpositivism/Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria) Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsi...
Eesti julgeolekuriskid Eestil, kui väikesel iseseisval riigil on julgeolekuriske palju. Peamised riskid on ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid. Kuid ohud seisnevad teisteski eluvaldkondades Minu arvates on ühed suurimad riskid majanduslikud riskid. Sealhulgas sõltuvus teistest riikidest. Üks parimaid näiteid on kütus, mille saamiseks peame lihtsalt lootma jääma naftariikidele. Majanduslike riskide alla kuuluvad veel kõik kauba sisse ja väljaveod, energiasüsteemid, vesi, söök jne. Teine suur mure on keskonnariskid. Sinna alla kuuluvad kõik erinevad reostused, uputused, keemiatehased, kaevandamine, põllumajandus ja igasugune muu tootmine ning kui jätkub koondumine suurlinnadesse siis võib kasvada ka inimtegevuse hävitav mõju ühele piirkonnale. Kolmas alapunkt oleks kuritegevus ja narkomaania. Järjest kasvav narkomanide arv nõrgestab riiki. Erinevalt tavalisest inimesest ei ole...
NATO Eesti sõjalise julgeoleku tagaja? Riik peab garanteerima oma elanikele julgeoleku. Kuidas väike riik saab garanteerida elanikele julgeoleku näiteks sõjalise ohu eest? Arvan, et ainuke viis selleks ongi liitumine mingi suure organisatsiooniga, mis aitab tagada julgeolekut ka väikeses riigis. Mis on üldse riigi julgeolek? Julgeoleku all peaks mõistma seda, et riigile on tagatud heaolu, ühiskond on stabiilne, majandus areneb, ökoloogiline keskkond on kaitstud ning tagatud on kaitse ka võimalike sõjalise rünnaku vastu. Eesti liitus NATO-ga 2. aprillil 2004. aastal. NATO eesmärgiks on demokraatia ühine kaitse kõigile riikidele, kes on NATO-ga liitunud. Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga kindlustas minu meelest oluliselt Eesti julgeolekut. Eesti riigile annabki NATO põhilise välise julgeoleku. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhise...
Eesti julgeolekuriskid Eestil on julgeolekuriske palju, aga nagu on ka teistel riikidel. Peamised riskid Eestis on ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid. Kuid ohud seisnevad ka teistes eluvaldkondadaes näiteks majanduslikud riskid, keskkonnariskid, kuritegevus, narkomaania, terrorism ja pommirünnakud. Kuid õnneks on seni eesti otseselt kahest viimasest eemale hoidnud, kuid oht on alati. Majanduslikud riskid on arvatavasti ühed suurimad riskid. Sinna alla võib kuuluda ka sõltuvus teistest riikidest. Üks parimaid näiteid on kütus, mille saamiseks peame lihtsalt lootma jääma naftariikidele. Sest naftat saab ainult vähestest riikidest. Majanduslike riskide alla kuuluvad veel kõik kauba sisse ja väljaveod, energiasüsteemid, vesi, söök jne. Kui midagi juhtub, et me peaksime piirid kinni panema. Siis peaksime me ka loobuma kõigest mis tuleb välisriikidest. Kuna me oleme väike riik, siis...
I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia...
Riik: sisemiselt korrastatud avalik- õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi 3 põhitunnust :rahvastik, territoorium ja iseseisev avalik võim. Riigi territoorium: maa-ala ,mis allub riigi võimule .Rahvastik: moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafilise tõlgenduse puhul: 1)põhirahvus 2)rahvusvähemused. Kodakondsus :Rahvastiku poliitilise tõlgenduse alus 1)kodanikud 2)välismaalased 3)kodakondsuseta isikud . Sümbolid :riik loob ja kasutab sümboleid ,et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Tuntumad riigi sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Avalik võim: eksisteerib riigiorganite süsteem ,mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigi ülesanne :kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil. Riigi spetsiifilised jooned :1) riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutel...
RIIGIKAITSE 1. 1.Mida uurib Eesti sõjaajalugu? Sõjaajalugu uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus (s.t. pole ainult sõdade ajalugu). Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuse esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 2.Nimeta põhjused, miks kaotati muistne vabadusvõitlus 13.saj? Eestlaste lüüasaamisele aitas kaasa poliitiline hajutatus, välispoliitiline isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus (polnud vastasega võrdsel tasemel varustuse poolest). 3.Millal algas ja lõppes Vabadussõda? 28.november 1918 03.01 1920 hakkas vaherahu kehtima 4. Kes oli Johan Pitka ja milles seisneb tema tähtsus Eesti Vabadussõjas? Johan Pitka oli Eesti kontradmiral, Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas. Samuti oli ta üks vabadusvõitluse juhte 1944.aastal. Johan Pitka ol...
Julgeolekutunne- kuidas seda suurendada? Minu töö käsitleb põhiliselt inimeste julgeoleku (human security) teemat. Selle eesmärgiks on tuua välja tegurid, mis alandavad seda turvatunnet ning lisaks leida viise, kuidas julgeolekut nii riiklikul, kogukondlikul kui ka personaalsel tasandil suurendada. Minu põhisõnumiks on, et inimeste julgeoleku suurendamisel on suur mõju sellel, kui inimestel on palju kokkupuuteid endast erinevate inimestega näiteks eri rassist, eri kultuuri jne inimestega. Eriti suureneb sellisel viisil kogukonna julgeolek, sest inimesed suudavad elada eelarvamusteta, on üksteise suhtes sallivamad ja ühiskonnas valitseb usaldustunne. Inimesed tunnevad end kindlamalt, mugavamalt ja turvatunne on suurem. Ehk lühidalt öeldes turvatunne põhineb usaldusel ja eelarvamusteta eksisteerimisel. Kindlasti on ülimalt oluline ka kodanikuorganisatsioonide olemasolu, sest just erinevad organisatsioonid on need, mis ühendav...
Eesti – riigina väike, tegudelt suur Tänaseks päevaks on meie väikene Eesti kujunenud riigiks, mille üle võiks siiralt uhkust tunda ning samas ka pead vangutada. Peale taasiseseisvumist 1991. aastal on meil ette näidata üsnagi märkimisväärne areng. Millised on tänasel päeval Eesti riigi head ja vead? Pean tõdema, et meie riigi välispoliitiline tegevus on end praeguseks täielikult õigustanud. Eesti julgeolek pole mitte kunagi varem olnud nii kindlustatud nagu see on nüüd. Ämari lennubaasis on NATO liitlasväed, kes aitavad turvata me õhuruumi. Abiks on olnud ameeriklased ja sakslased. Tänu meie poliitikute suurepärasele tööle kuulume olulistesse organisatsioonidesse nagu Euroopa Liit, ÜRO ja NATO. See aga ei tähenda seda, et me julgeolek oleks automaatselt tagatud. Eesti peab praeguses geopoliitilises olukorras valmis olema kõigeks. Eestile on edu toonud originaalsed lahendused. Tehnoloogia osas oleme maailmas juht...
Riigikogu. e parlamendi ül. on: · arutada ja tasakaalustada läbi mitmesugused seisukohad · võtta arutelu põhjal vastu seaduseid. · Panna ametisse valitsus ja kontrollida tema tegvust · Võtab vastu riigieelarve Riigikogu juhatuses on esimees ja 2 aseesimeest. Ülejäänd liikmed kuuluvad komisjonidesse: keskkond, kultuur maaelu, majandus, põhiseadus, rahandus, riigikaitse, sotsiaal, välis, õigus. Fraktsioon. e saadikurühm- erakonna liikmed riigikogus. Presidendi ül. : · Esindab rahvusvahelises suhtlemises · kuulutab välja riigikogu valimised ja seadused · määrab peaministri kandidaadi; · nimetab ja vallandab valitsuse liimeid. · Teeb riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiamtenike nimetamiseks · nimetab kohtunikud ja eesti panga presidendi · on riigikaitse kõrgeim juht Valitsuse ül: · ...
KOHTUVÕIM JA KORRAKAITSE Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesanne on seaduste tõlgendamine ja rakendamine ning erapooletu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. ÕIGUSSÜSTEEMID Õigussüsteem tähendab ajalooliselt kujunenud ühtset õigusemõistmise traditsiooni. Jaguneb kolmeks: Mandri-Euroopa: kohtumõistmine põhineb põhjalikel seadustel, kohtunik on eluks ajaks ametisse nimetatud riigiametnik Angloameerika: rahvapoolt valitud kohtunik, puudulik seadusandlus, kohtuniku otsusel väga suur vokaal, vandekohtunikud Islamiõigus: sariaat, arhailine õigusemõistmine, kummalised karistused(käe maharaiumine, kividega surnuks loopimine) ÕIGUSHARUD - reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid. Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu) Av...
Vabariigi aastapäeva kõne Head kaasõpilased ja koolitöötajad! Me oleme siia kogunenud selleks, et tähistada Eesti Vabariigi 97. aastapäeva. Ma usun, et olete minuga nõus, kui ma väidan, et vabariigi aastapäeva tähistamise eesmärgiks on oma riigi väärtustamine. Väärtustame siis! Olgem uhked oma iseseisvuse, kvaliteetse hariduse ja tehnoloogia arengu üle! Hinnakem oma lippu, vappi ja muid riigisümboleid! Mõelgem selle peale, kui suure arengu oleme me läbi ajaloo teinud, ka oma väikse rahvaarvu juures. Ent kui vabariigi aastapäev läbi saab, jätkame me rahulolematusega siinse elu üle. Miks? Sest me kuulame ja levitame kriitikat rohkem, kui positiivsust. Konstruktiivne kriitika aitab muidugi probleeme lahendada, aga kui ainult kriitika ongi päevakorras, pole näha ei töökaid inimesi ega rahulolu riigi suhtes. Inimesed, kes pole Eesti eluga rahul, peaksid mõtlema selle peale, milles on probleem ja...
Võrdsus – võrdsed võimalused kõigile. Eelkõige hinnatakse inimarengu võimaluste võrdset tagamist meeste ja naiste vahel (nt ligipääs meditsiiniteenustele, haridusele ja otsustusprotsessidele). Mõjuvõim – inimeste vabadus mõjutada otsuseid, mis neid puudutavad. Koostöö – inimeste osalemine kogukondades ja sotsiaalsetes gruppides, mis annab neile sotsiaalse tähenduse. Säästlikkus – rahuldada küll praegused vajadused, kuid arvestades, et samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel. Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need võimalused tulevikus kaoksid. Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud töö võimalus. 4.5 Rahvusvaheline julgeolek Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi. ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt mingisugusegi toidu ...
Mida peaks Eesti tegema, et oma julgeolekut maksimaalselt kindlustada? Millised on meie vahendid ja võimalused? Tänasel päeval kuuleme ja samuti näeme me väga palju uudistest, et kusagil maailmas on puhkenud kodusõda või toimub sõda kahe või isegi enama riigi vahel. Sel hetkel ei mõtle me sellele, et need sõjad, mis toimuvad meie Eesti riigist tuhandete kilomeetrite kaugusel, võivad kuidagi mõjutada ka meid või meie riiki. Me isegi ei oska arvata, et need sõjad, mis toimuvad teistes riikides, kanduksid mingit moodi Eesti riiki või muudaksid kuidagi meie praegust elu. Kuid mida agressiivsemaks muutub see sõda, seda lähemale nagu jõuaks see ka meie riigile ja seda rohkem hakkavad inimesed mõtlema sellele, et mis saab siis, kui see sõda tuleb ka Eestisse? Mis saab siis, kui ka meie pisikeses Eestis puhkeb kodusõda? Või mida me peaksime tegema, et kaitsta ennast, o...
Eesti tulevik Ajal, mil „rohelised mehikesed“ sammuvad üle piiride nagu neid polekski, peame tahest tahtmata koondama oma mõtted nii enda kui riigi tulevikule. Üheks olulisemaks probleemiks hetkel Eestis on meie julgeolek, mistõttu keskendun antud essees pigem Eesti julgeoleku tulevikule kui üldisele tulevikule. . Kui mõtiskleda potentsiaalsetest ohtudest Eestile, koonduvad mõtted esmajoones itta, täpsemalt meie idanaabri Venemaa poole. Kuna nagu ka meie endine president Lennart Meri ütles, on ida palju rohkem mõtteviis kui ilmakaar. Venemaa on olnud erinevates vormides ohuks meie rahva iseseisvusele juba sajandeid, kuid kui ühe vaba riigi kodanik satub kahtlastel asjaoludel teise riigi mõjusfääri, tuleb teadvustada endale olukorra tõsidust. Eesti, väikese riigi ja rahvana, peab kindlustama oma tagalat ning looma tugevaid suhteid, näit...
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud globaalne organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri(harta), peakorter asub New Yorgis ja liikmesriike on 192. Eesti liitus ÜRO-ga 17.septembril 1991. ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn 'ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst er...
Riigi energiamajandus ARVUTITUND 2017 Iseloomusta oma riigi energiamajandust ja anna hinnang riigi energiajulgeolekule. 1. Riigi varustatus traditsiooniliste energiavaradega. Kui palju energiat riik toodab ja tarbib? Anna hinnang, kas riik on energia eksportija või importija. Iraak toodab aastas 162986 kT ja tarbitakse 21519 kT. Seega on Iraak energia eksportija, sest tootmine on 7,6x suurem tarbimisest. (Iraq indicators...2014.) Mis traditsiooniliste energiavaradega on riik varustatud (Energy production)? Nafta ja gaasiga. (Ibid.) Joonis 1. Iraagi traditsiooniliste energiavarade paiknemine Allikas: Vox. 11.08.2014 Iraagi traditsioonilised energiavarad paiknevad Põhja-, Kesk-, Ida-Iraagis. Riigis on väga palju nafta leiukohti. Suuremad naftamaardlad, Rumaila North, East Baghdad ja Kirkuk, 1 asuvad...
Ühiskonnaõpetus Demokraatia 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mis on DEMOKRAATIA? 2.1. Mis on demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln). Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus . Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik...
1. Mida nimetatakse võimude lahuseks ? Võim on mitmesuguste ametikandjate ja asutuste vahel jagatud 2.Nimeta 7 põhiseadusliku institutsiooni. Riigikohus, riigikontroll , Eesti pank, president, parlament , valitsus 3.Kogu võim lahutatakse Parlament, valitsus ,kohtud 4. Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtu võim 5. Mitmes võimuharus võib üks ja sama inimene olla ? Ainult ühes 6.Iseloomusta parlamentaarset valitsemiskorraldust. Rahvas valib parlamendi ,parlament president 7.iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust Presidendi valib rahvas ja ka parlament , president oma meeskonna valib äranägemise järgi. Presidendil on palju ülesandeid . Osaleb rahvusvahelistel suhtlemistel. 8.Riigipoliitika keskmes parlamentaarses valitsemiskorralduses on : Parlament ja valitsus 9.Riigipoliitika keskmes presidentaalse valimiskor...
Kodukirjand Eesti tulevik Arvan, et Eestist saab tulevikus väga edukas Euroopa väikeriik. Andrus Ansipi kõrgelennuline loosung ,,20 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka!" küll tõenäoliselt teoks ei saa, kuid näiteks ,,100 aastaga Euroopa kümne rikkama riigi hulka!" on täiesti reaalne ja teostatav. Eestile oli majanduslikult ja eriti julgeolekulikult kasulik liituda Euroopa Liiduga ja käibele võtta ühisraha euro. Seda nimelt selleks, et saada kaitset meie suurima ohu, sõjaliselt võimsa idanaabri vastu. Venemaa on väljapääsu Läänemerele soovinud juba 300 aastat tagasi ning ehkki neil praegu seda veidi on, kujutan ette, et palju meelsamini sooviksid nad Eesti sadadesse kilomeetritesse ulatuvat rannajoont. Kallaletungi vältimiseks oligi vajalik liituda NATO, Euroopa Liiduga ja kasutusele võtta euro. Kui me seda teinud poleks, võinuks meie julgeo...
Vana Rooma Algus: Müüt: Romulus ja Reemus 753 eKr Arheoloogid: Karjused u 600 eKr. Kuningas valiti rahvakoosolekul, valitses koos Senatiga. Vaene kodanik elas kliendina rikka(patrooni) kaitse all. Sai patroonilt maad, andis talle saagi, käis temaga sõjaretkedel. Peategevus põlluharimine ja sõdimine. Viimane kuningas langes 510 eKr, algas Vabariigi ajastu. Rooma vabariik: Riiki juhtis Senat ja ametnikud, kellest 2 kõrgemat olid konsulid. 450 eKr 12 karmi seadust. Sai otsa 30 eKr. Sõjad: 1. 1. Puunia sõda 264 241. Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika 2. 2. Puunia sõda 218 201. Said Hannibalilt lüüa Cannae lahingus. Hiljem võitsid Sürakuusa riigi sitsiilias ja kartaago valdused väljaspool aafrikat 3. 3. Puunia sõda 146. Kartaago. 4. 149. eKr - Makedoonia 5. 133 eKr testamendiga Väike Aasias asunud riik. Valitsemispoliiika: Vabariigi lang...
Ühiskond - sotsiaalne side KT Ühiskond- kollektiivsel idenditeedil põhinev inimsuhtlus. Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, poliitika, kultuur ( Ühiskonnaelu tasandid, õhuke ja paks riik; ühishüved ) ·Mittemajanduslik- Ühistasand, eratasand ·Majanduslik- Riigiettevõtlus, eraettevõtlus ( tabel lk 6 ) Õhuke riik- võimalikult vähene sekkumine majandusse, inimene peab ise hakkama saama Paks riik- riigi jõuline sekkumine majandusse, talude ümberjaotamine, sotsiaaldemokraadid. Ühishüve- riigi tasuta teenused oma elanikele, mida riik rahastab kogutud maksutulust Mittemajanduslikud hüved: haridus-ja tervishoiu süsteem, julgeolek, politsei, kohtusüsteem. Majanduslikud hüved: riiklik või munitsipaalmeedia, toetused rahvuskultuurile, MTÜ-dele, teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension. (Ühiskonnaliikmete bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused; sotsiaalne kihistumine; inim...
1. Kes on kohustatud hoolitsema abivajavate perekonnaliikmete eest? Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. 2. Kes võivad eestis vabalt valida elukutset, tegevusala ja töökohta? Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. 3. Kes võivad kuuluda eesti erakondadesse? Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. 4. Kes on eestis viibides kohustatud hoidma elu ja keskkonda? Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. PÕHISEADUS JA TEISED ÕIGUSAKTID Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. Eesti vabariigi põhiseadus võeti vastu 1992.aastal pärast taasiseseisvumist. Ig...
Avalik sektor-nt Paide linnavalitsus,Järvamaa maa valitsus,riigikogu.Erasektor-AS Järva teed,AS Paide vesi, FIE Marika Tuisk.Kolmas sektor e. mtü-Ristiku korterite ühitstu.Valdkonnad:poliitika,majandus,kultuur,õigus,moraal,ko daniku ühiskond.Kodanikuühisk.on avaliku elu sektor,mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Ühiskondlik elu on elu perest ja kodust väljaspool.Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust( pere,kodu,sõpruskond,).Kommunikatsioon- suhtlemine, sotsiaalne protsess,mis seob ühiskonna-selle valdkonnad,paikkonnad,inimgrupid tervikuteks.Massikommunikatsioon-massisuhtlus on info ühiskondlik korraldus,mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurele rahvahulgale.Massimeedium- massikommunik.vahend(ajalehed,ajakirjad,raadio,tv).Interaktii vne kommunikatsioon-suhtlemine arvuti teel.Avalik arvamus- inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikusesse.Kommunikatsiooni ül-täidab...
VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutab Rooma riik Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 eKr · I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas löödi ülemvõimu sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere kujunemine lääneosa tugevaimaks ...
Sõnavabadus Esialgu võib paista, et sõnavabadusel polegi piire. Eesti Vabariigi põhiseaduse ütleb: “Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.” Demokraatlikus maailmas on inimestele tagatud sellised iseendastmõistetavaks peetavad põhiõigused nagu õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele ja sõnavabadusele. Oma igapäevaelus kasutame me just kõnet selleks, et inimestega suhelda ja neile oma vaatekohti selgitada. Isegi kui meie seisuko...
Valgustus ja valgustatud absolutism Marili 10A Valgustuse mõiste • Kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas. • Saksa filosoof Immanuel Kant: inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. • Kritiseeris autoriteetidele tuginevat mõtteviisi; innustas mõtlema iseseisvalt. • Leidis tuge prantsuse ratsionalismist ja inglise empirismist. • Uus lähenemine Jumalasse. • Valgustusliikumise kodumaaks on Inglismaa. Uus riigivõimu käsitlus • Uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. • Inglane Thomas Hobbes: -Riigieelne ühiskond: „Kõikide sõda kõikide vastu“. -Monarhi käes peaks olema koondunud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. -Kohustus kindlustada alamate julgeolek. • John Locke`i: -Parlament ei tohi ise seadusi ellu viia ja kuningas ei peaks looma seadusi. -Riigi ja kiriku lahutamine. -Kritiseeris usulist tagakiusamist. -Rajas tee liberalismile. Prantsuse valgustajate poliitilised vaated: • ...
Majandus on tootmise ja tarbimise organiseerimine. Pikaajalist riiklikku majanduse reguleerimist nim majanduspoliitikaks, mis tegeleb: 1. majanduse struktuuri valik tootev, hankiv, teenindav sektor 2. majandusele kvalifitseeritud tööjõu tagamine 3. piirkondade majandustegevuste tasakaalustamine 4. tulemuslikuks majandustegevuseks õigusliku aluse loomine 5. raha ja pangasüsteemi stabiilsuse hoidmine 6. majanduslikuks ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine 7. kontroll majandustegevuste tulemuste üle majandussüsteemid 1. naturaalmajandus kaup kauba vasu 2. käsumajandus riik reguleerib kogu majandust 3. turumajandus majandust reguleerib turg 4. segamajandus turumajandus käsumajanduse joontega riik sekkub majandusse, et kõrvaldada turu tõkkeid. 1. riik võib reguleerida teatud kauba hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti 2. riik võib ise tegeleda tootmisega (rmk, estonian air) 3. ri...
1. Miks on seadusi vaja ? Sest need : Reguleerivad inimestevahelist käitumist ühiskonnas. Aitavad säilitada korda ühiskonnas. Aitavad kohaneda ühiskonnaga ja paremini toime tulema. On riigi tegutsemise aluseks. 2. SEADUSED INIMESE LOODUD ehk INIMESEST SÕLTUMATUD ehk Sotsiaalsed normid. Loodusseadused. LIIGITATAKSE Kirjutamata Kirjalikud NÄITED Tavad Õigusnormid e. Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid. Õigusaktid Aastaaegade vahetumine. Mitmesugused loodusnähtused. Õigusriigi toimimine. L Konstitutsioon e. põhiseadus. I Seadused I Määrused ...
II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab demagoo...
Riigiteaduste Instituut MILLINE ON EESTI ENIMLOETUIMA ONLINE-MEEDIAVÄLJAANDE POSTIMEES.EE NÄGEMUS UKRAINA JA VENEMAA VAHELISTEST SUHETEST NING NENDEVAHELISEST SÕLTUMISEST KRIISI AJAL JA SELLE JÄRGSELT? Kvalitatiivsed uurimismeetodid (3EAP) Mariin Virolainen Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Metoodika......................................................................... 5 Tulemused........................................................................7 Järeldused.......................................................................11 Lisad..............................................................................13 2 Sissejuhatus Käesoleva töö uurimisprobleem seisneb selles, et vastastikus...
Rahvusvahelised organisatsioonid Karina Romanova 2013.a Amisom Eesmärgid Tagada riigis julgeolek Tekitada turvaline keskkond OCHA (Humanitaarasjade koordineerimisbüroo) Levindada inimkannatusi kriisides ja hädaolukordades Seista inimõiguste eest Edendada ennetustöid ja valmisolekut Oxfam Tagada võimalus kasutada põhiteenused (nt.haridus, meditsiin) Toetada rahvusvaheline võrdne kaubandus UNHCR seista pagula...
Ühiskonna konspekt 2 Riigikogu- kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi valib demokraatlikus riigis rahvas. Ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Järgmine funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Aastas 2 korralist istungijärku ehk hooaega, võib kokku kutsuda erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse, need on Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest, ülejäänud kuuluvad komisjonidesse. Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. Riigi...
Eesti Vabariigi võimuorganid 1.Riigikogu: Riigikogu kosseisus on parlament, mis on rahvaesindusorgan ja saadikud, kes on rahva tahte esindajad. Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine). Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse(10alalist komisjoni). Franktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte franktsiooni, ta võib ka loobuda franktsioonides osalemast. Franktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende puhul seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hä...
§2.2 Eesti parlamentaarne demokraatia · Parlamentaarne demokraatia = Riigkogu (seadusandlik võim) · Riigikogu nimetab ametisse valitsuse (täidesaatev võim) · Eesti Vabariigi Valitsus on aruandekohuslane Riigikogu ees (järelpärimised + usaldushääletus) · Võimude lahusus - üks võim ei sõltu teisest · neljas võim = meedia =ajakirjandus (demokraatia valvur) · Demokraatlik valitsemine · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte · Võim on avalik ja kontrollitav · Võim seisab rhavale võimalikult lähedal · Võimude lahususe teooria - Charles Montesquieu · Kaks erinevat demokraatiat: · Parlamentaarne poliitika (nt. Eesti) · Parlamentaarne demokraatia (nt. USA) · Parlamentaarse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast parlamendi valimisi · Presidentaalse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast p...
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
Demokraatlik valitsemine · Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust. · Riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises, nim. Otseseks demokraatiaks. · Riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad-saadikud, nim. Esindus demonkraatiaks. · Monarhia päritava võimuga riik, ainuisikuline võim. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale. (Saudi Araabia) Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia nendes riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb PS raames. · Vabariik päritava võimu asemel, valitav võim. · Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik. · Siirdeperiood ...
Ühiskond- Inimeste koos eksisteerimise vorm.Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- väl...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
