Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne
kunsti ja muusika loominguliste põhimõtete, taotluste ja katsesuundade üldnimetus. Modernismiks nimetatakse ka kõiki nüüdisaegset, kõiki uusi voole, mis erinevad oma vormitaotlustes klassikalistest suundadest. 1. Dadaism Sündis 1916. aastal Zürichis, kuhu olid sõja eest põgenenud mitmed noored kunstnikud ja kirjanikud. Rühmitus ,,Dada" - Hugo Ball, Tristan Tzara, Andre Breton. See oli esimene kunstivool, millel puudus igasugune programm. 1916 asutati dadaistide poolt Voltaire kabaree (Prantsusmaa), mis korraldas skandaalseid etendusi. Naeruvääristati kõiki väärtusi ilu, häid kombeid ja poliitilisi ideaale, taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Juhtlause:" Mõte sünnib suus." Kalju Lepik M.Solohhovile (,,Ülesküntud uudismaa") pühendatud luuletus. Lehel oli vaid must kast. Kunstnik Marcel Duchamp loobus maalimisest ja hakkas oma teostena esitama vabrikutooteid.
tulevaste põlvede jaoks. · Dadaistid leiavad, et kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. · Dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. · Sakslaste seltskond asutas ühes väikeses kohvikus nn. Voltaire'i kabaree , milles publikule esitati seosetuid poeeme, kakofoonilist muusikat ja tihti karjuti näkku lausa solvanguid. · 1917. aastal asutati dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. · Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887-1966) eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest. · Dada suubus 1920. aastate alguses sürrealismi. · Dada ühiskonnavastane mässumeelsus mõjutas mitmeid hilisemaid kunstivoole, eriti 1960- ndate aastate neodadaismi ja popkunsti.
SÜRREALISM 11. A klass Maria Düna SÜRREALISM See on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. 1924. aastal koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. SÜRREALISMI TUNNUSED • Alateadvuse otsingud. • Fantaasia-ja värvirohke. • Ei tunnistatud piire, sealhulgas ka mitte kunstiliikide vahel. • Erines senisest maalikunstist omapäraste süžeede poolest. • Vaimukad objektid SALVADOR DALI (1904 – 1989) VERISTLIK SÜRREALISM Looming on küllastatud vihjetest ja alltekstidest.
Imazi(ni)sm Tuleneb inglise keelsest sõnast image, mis tähendab pilti ja on modernistlik kirjandusvool inglise keelses luuletuses. Tekkis 20 saj Inglismaal ja Ameerikas. Kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni, pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile, väljenduse konkreetsusele ja täpsusele, elavusele ja ilmekusele, püütakse vabaneda paljusõnalisusest ja liigsest ilutsemisest. Esindajad Ezra Pound, Thomas Stearns Eliot. Dadaism Sai alguse 1916 a Zyrichi kabarees. Dadaistide juht on rumeenia päritolu Tristan Tzara. Dadaistid ei usu senisesse religiooni, vihkavad silmakirjalikkust, avaldavad protesti kehtiva ühiskonna korralduse vastu, umbusaldavad loogikat, psühholoogiat, pooldavad luulespontaansust, eitavad klassikalist kirjandust. Nemad olid esimesed kes hakkasid kasutama automaatkirjutamist, mis sai ka sürrealistide meetodiks. Loomingu poolest tahtsid nad kõigist erineda. Nende teostel ei ole pealkirju, nad ei kasuta kirjavahemärke ega loogilist
Sürrealism Skandaalseim kunstnike liikumine XX sajandil, mis tekkis 1920-ndate aastate sõjajärgses Euroopas dadaismi järglasena. Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool , milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod ja hallutsinatsioonid. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesked sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890-1898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dal´i). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne
Sürrealism Mis on sürrealism? • Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. • 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. • Sürrealismi iseloomustav maal Algus • Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Selle liikumise eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton, kes aastal 1924 avaldas esimese sürrealistliku manifesti ning hakkas välja andma ajakirja La Révolution Surréaliste. • Nad arvasid, et ühiskond ja kultuur kammitseb
sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Dadaism* ja sürrealism Marcel Duchamp "L.H.O.O.Q" dadaism Peggy Guggenheim Collction "Amphora Fruit" Hans Arp dadaism "Pähkel" dadaism Dadaistide eesmärgiks oli oma tegevusega see väikekodanlane rööpast välja lüüa. See ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides. Naivism, popkunst, fotorealism, abstraktne ekspressionism, minimalism*, opkunst. Lucio Fontana "Spatal Concept" minimalism Lucio Fontana Kazimir Malevits
Peale Tzara ja Janco kuulusid rühmituse tuumikusse sakslased Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. Voltaire'i kabaree Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. Dadaismi tunnused · mängulisus, mõnitamine ja pilkamine · agressivne suhtlemine publikuga · provokatsioonid · luule visuaalse külje tähtsustamine · kõlaefektidele rajatud luuletused · automaatkirjutamise rakendamine · dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887-1966) eelistasid kollaaze ja
nime 'sünteetiline kubism'. Sel juhul paneb kunstnik esmalt paika vormid ja värvid, ja alles siis mõtleb välja motiivi. Sellise tee rajaja oli hispaanlane Juan Gris (1887-1927), kelle töödes äratuntavad esemed peaaegu kaovad, alles jääb ainult värv ja vorm. Sama teed läksid ka Picasso ja Braque. Oma teostega astusid nad suure sammu abstraktsionismi suunas. SÜRREALISMIS on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli sõjajärgne Pariis. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel.
Raamatu tegevus toimub aastatel 1954-1961. 3 Kirjanik ja tema looming Aarne Ruben on sündinud 17.juulil 1971 Tallinnas ning ta on eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta on kirjutanud romaane, mis baseeruvad Eesti 20.sajandi ajalool. Tema tuntuim teos on ''Volta annab kaebliku vilet'', mis räägib 1905. aasta Vene revolutsioonist, Leninist ja dadaistide liikumisest Zürichis. Aastal 2000 võitis ta teosega ''Volta annab kaebliku vilet'' Eesti romaanivõistlusel esimese koha. Tema loomingu hulka kuuluvad: 1994 luulekogu ''Ajakirjanik'', 1998 novell ''Loomingus'', romaan ''Volta annab kaebliku vilet'', 2001 ''Vares-Barbaruse valitsus'', 2004 ''Elajas trepi eelastmel'', 2007 novellikogu ''Lugusid Anveltist ja Kingissepast'', 2009 ''Ärid
Sürrealism 20. Sajandi kunstivool Stiven Danilov 12a Sissejuhatus · Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Bretonenda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. · Sürrealism on prantsuse keeles ülirealism · Teekinud on ta Prantsusmaal 1919.aastal ja mõiste võtis kasutusele G. Apollinaire Kaks põlvkonda Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí)
Samalaadne liikumine NY, selle eesotsas old Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Esimese maailmasõja mõjud, Ei olnud kunstistiil, eesmärk ei olnud uue kunsti loomine, Läänekultuuri surevus, elu on kaduv, hetkeline, mõistmatu, VIHA sõja vastu, Kunsti enda tähenduse ja eesmärgi puudumine, Dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. Voltaire'i kabaree. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. TUNNUSED: mängulisus, mõnitamine ja pilkamine, valmis esemete eksponeerimine näitusel kunstiteosena-nn. ready- made (+pool ready made), simultaanne poeem- kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne deklameerimine, lisandiks vile ja karjed, tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone, agressiivne suhtlemine
Rodtsenko ja Majakovski tegelesid fotomontaazi ja luulega. Rodtsenko lisas Majakovski luuletusele fotosid luuletuse esileedi Lilija perekonnaalbumist, kuid kasutas ka muid fotograafilisi allikaid, et nüansirikas ja pealetükkiv luuletus oleks võrdväärne visuaalse vormiga. Groszi lähteallikateks olid kubism ja futurism. Ta kujutlused on üsna tülgastavad, kuid need koos moodustavad suurepärase efekti. Samas on imelik, et K.Schwittersit ei võetud vastu dadaistide rühmitusse, arvati, et ta ei ole piisavalt poliitikakeskne. Schwitters aga oli hoopis oma lakkamatu teostevooluga esile kerkinud, oma nonsenss luuletuste, mis tegelikult ei olnud naljakatena mõeldud; ta luuletus ,,Ursonate" koosnes hoolikalt valitud häälitsustest; ta andis välja ajakirja, kus olid kõrvuti nonsenss ja mõtestatud tekst. Selline pilla-palla näitas Schwittersi usaldamatust ümbritseva elu vastu
Dadaistid ei armastanud kuupäevi ega definitsioone. Dadaistitide ühe liidri, rumeenia päritolu Tristan Tzara (1896-1963) väitel on tõelised dadaistid dadaismi vastased.Vastavalt ühele versioonile leiti sõna dadaism ühest prantsuse-saksa sõnaraamatust. ,,Dada" tähendab ühes Aafrika keeles püha lehma saba, kuubikut ja ema itaalia dialektis, kepphobu vene ja rumeenia keeles. 1918.a ilmus dadaismi manifest. Dadaism sai alguse Zürichist. Dadaistide tuumiku moodustasid põgenikud Saksamaalt ning Kesk-Euroopast. Olulisemateks keskusteks olid Berliin, Köln, Hannover, Pariis. Sürrealism Sai alguse Prantsusmaal 1919 aastal. Sürrealism soovis esile tõsta ning väärtustada käitumist ja nähtusi, mis olid kaasaegses ühiskonnas alla surutud või tagaplaanile jäetud. Sürrealistlik manifest ilmus 1924.a. Sürrealistid pidasid oluliseks kujutlusvõime vabastamist. Sürrealistid
32. Millised on kaks juudi keelt, milles on loodud 20. sajandi ilukirjandust? Heebrea keel ja jidiši keel 33. Kes oli Max Brod? Kirjanik ja kultuurifilosoof, Kafka sõber. Avaldas Kafka enda tahte vastaselt Kafka kolm mõjurikast romaani: „Protsess”, „Loss” ja „Ameerika”. 34. Nimetage märksõnu „Dada” liikumise kohta. Mis aastail see ilmnes? Dadaism sai alguse 1916. aastal Šveitsis Zürichis ja kestis aastani 1922. Dadaistide manifesti järgi sümboliseerib dada ürgset suhet maailmaga; kujutab elu simultaansust, kus üheaegselt eksisteerivad müra, lärm, värvid ja rütmid. Dadaism taotles spontaansust. Eesmärgiks oli vabaneda mõistuse kontrollist, loogilistest seostest teksti ülesehitamisel. Dadaistid hakkasid esimesena kasutama automaatkirjutamist, mis sai ka sürrealistide meetodiks. Nende teostel ei ole pealkirju, nad ei kasuta kirjavahemärke ega tavaloogilist mõttekäiku
Tunnused: * mängulisus, mõnitamine ja pilkamine * agressivne suhtlemine publikuga * provokatsioonid * luule visuaalse külje tähtsustamine * kõlaefektidele rajatud luuletused * automaatkirjutamise rakendamine * dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism
Kuulsaimad esindajad olid Hugo Ball, Jean Arja ja Tristan Tzara .Neil olid uudsed luuletehnikad *foneetiline luuletus ehk, häälitseti luuletamise asemel *simultaan luuletamine ehk mitmed häälitsused korraga, sümboliseerivad inimest tehnika maailmas. *gümnastiline luule ehk luuletamine keha liigutustega. *Tzara luule õpetus: lõika suvalise artikkli sõnad ükshaaval välja, raputa kotis segi ning võta ükshaaval välja-saabki luuletuse. Dadaistide eesmärk oli ergutada inimeste tunde- ja mõttemaailma. SÜRREALISM Sürrealism tekkis Prantsusmaal 1920ndatel ja hakkas maailmas vaibuma 1930ndate lõpus. Tähtsaimad esindajad on Andri Breton ja Paul Eluard. Lähtusid psühholoogiast, Sigmund Freudi alateadvusteooriast. Nende teooria oli, et kuna inimeste nägemus maailmast põhineb ainult nende meeltel siis reaalsus ongi kujutluste maailm ja kõige õigem on inimeste alateadvuses olev ning seda peabki kunstis kujutama
Lisa postkaardile vuntsid ja Neljas tase habeme ning lisas alla Viies tase pealkirja ,,L.H.O.O.Q", mille tähtede hääldamisel prantsuse keeles kõlas nagu ,,elle a chaud au cul" (She's hot in the ass.) See postkaart sai väga kiiresti dadaistide sümboliks. Rrose Sélavy Ta kasutas Muutke teksti laade pseudonüümi Rrose Teine tase Sélavy, mis kõlab nagu Kolmas tase Neljas tase prantsuse väljend ,,Eros, Viies tase c'est la vie" See nimi tekkis 1921, kui Man
suremas. Elu tajutakse kui midagi hetkelist, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Euroopa ühiskonda oli haaranud paanika, kuna pikale veninud sõjale ei paistnud lõppu tulevat. sündiski sellises õhustikus dadaism, sõjast tingitud soki üleelamiseks. Erinevalt teistest moodsa kunsti liikumistest pole dadaism rangelt võttes üldse kunstistiil. Kuigi dada rikastas kunsti mitmete uute võtetega (nt ready-made) on dadaistide loomingus raske leida mingeid ühendavaid vormielemente. Dada ei seadnudki oma eesmärgiks uue kunsti loomist, dada eitas senist kunsti, irvitas selle üle, seejuures oli dadaistide viha suunatud mitte ainult klassikale, vaid ka moodsa kunsti vooludele ,eriti kubismile ja futurismile. Ometi oli rida dadaiste otseselt välja kasvanud futuristlikkust pinnasest. Dadaistide looming lähtus eelkõige kubistide ja futuristide pärandist, milles oli püütud arendada abstraktset laadi ja kollaazi
5.Väärtuste maailm kukub kokku.6.Sõjajärgselt on süüdunne toimunu pärast.Tundsid süüd sõjas tapetud inimeste pärast,sest kõik on ju kellegi pojad,mehed,isad,kes võibolla ei läinud sõtta vabatahtlikult.Kõige tähtsam on Inimene"Oo ärge tapke Inimest!".7.Maailma keskpunkt on igaühe MINA.MINA ei näe vaid vaatab, ei kirjelda vaid elab läbi.Hendrik Visnapuu"Langes lund,langes verist lund","Sireli".Marie Under"Agulis","Orb",Becher"Ettevalmistus"Dadaism- sürrealism.-Dadaistide agressiivne suhtlemine publikuga,olulised on mäss,provakatsioonid,skandaalid,kirjutasid kõlaefektidel rajanevaid luuletusi.Guillame Apollinaire(1880-1918)"Kroon"sürrealist. Sürrealism tekkis1919a. Prantsusmaal.Dadaistid muutusid sürrealistideks.I MS oli hukka mõistetud.Sürrealistide meelest tuleb vägivalda aktsepteerida ja võtta vastutus.Püüdlesid maagilise reaalsuse poole.1.Unenäod tuleb vabastada,tuleb kõrvale jätta tabud.2.Inimese juures ei ole midagi keelatud st
......................................................6 Kasutatud materjalid:............................................................................................. 7 3 Sürrealism Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas, siis veel dadaistide hulka kuuluv, André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). I maailmasõja järgses Pariisis ei haaranud võidurõõm sugugi mitte kõiki kunstiinimesi. Sõja lõppedes saabusid mitmed Zürichi dada liikmed Pariisi, kus nad
34. Dadaismi iseloomulikud jooned: · Ründasid Lääne kultuuri alustalasid · Vägivallasesid ja tegid skandaale · Tavaesemetest tehti kunstiteosed · Ühendati omavahel juhuslikke elemente · Hajutati piire kunstiliikide vahel · Uued tehnikad merz, kokkukleepimine, fotomontaaz · Paljud teosed tekkisid juhuslikkuse läbi · Esitati ready-made kunsti pähe vabrikutooteid 35. Dadaistid püüdsid maailmale öelda, et sõda on halb. 36. Dadaistide eesmärk oli luua sokeerivaid teoseid ntkokkukutsutud publikule mõttetuid, seosetuid luuletusi ette kanda või neid solvangutega üle kallata või kakofoonilist muusikat esitada. Sündmust kajastati dada-ajakirjades, mille kujundus ja illustratsioonid olid segadusse ajavad. Dada-liikumises oligi suur osa kirjasõnal, sest sellest sai osa suurem hulk inimesi erinevates riikides. 37. MarcelDuchamp eesmärk oli inimesi üllatada ja panna neid asjadele teistmoodi vaatama.
eelkõige see, et nad olid pigem sõpruskond, kes vahetas oma mõtteid läbi De Stijl’i nimelise almanahhi, mis ilmus aastatel 1917-1932, seetõttu seostatakse ka rühmitise tegevust selle ajaga. Kuigi väljaande tiraaž oli tagasihoidlikult alla 1000 jääv, muutus see liikumine peagi laialdaselt tuntuks. (Paulus 2011) Lisaks oma rühmituse ideede ja tööde levitamisele avaldas ajakiri de Stijl ka Vene konstruktivistide, Itaalia futuristide ja dadaistide töid. (Bhaskaran 2005:108) Tundub, et nad suutsid teha endale head reklaami ja oma ideid levitada just tänu sellele almanahhile. Ajal, mil ülejäänud riigid olid sõjas jäi Holland neutraalseks ja demokraatiat ei ohustanud miski nii palju kui teistes riikides. Seega oli neil tänu sõnavabadusele võimalik tekitada inimestes tunne, et nemad on just need, kes toovad uue hingamise läbi enda pakutud stiili.
Tzara, H. Ball, F. Jung, R. Hülsenbeck, M. Janco, R. Hausmann. Selles väidavad autorid, et dada sümboliseerib ürgset suhet maailmaga. Propageerib kunsti, mis ühendab endas kõik kunstiliigid ja viib ellu uued ideaalid. Dadaistlik kunst kujutab elu simultaansust, kus üheaegselt eksisteerivad müra, lärm, värvid, rütmid. Dadaism sai alguse Zürichist. Sveits jäi sõjas neutr ning seal leidsid varjupaiga paljude maade kunstnikud. Dadaistide tuumiku moodustasid põgenikud Saksamaalt ning Kesk-Euroopast. Taotlesid absoluutset vabadust nii elus kui ka kunstis. Soovitakse jõuda kunstini, mis tasakaalustaks ajastu hullust (sõda) ja põhineks millelgi olulisel. I maailmasõda tingis D tugeva sõjavastase hoiaku. Elu ja kunsti mõttekus langesid kahtluse alla. Kunstnikud pöördusid iseenda ja kunsti vastu. SÜRREALISM tekkis 1919 Prantsusmaal. Endised dadaistid muutusid sürrealistideks. André Breton, Louis Aragon,
mängima kutsuti balalaikaansambel ning lõpuks loodi ka ise ,,muusikat" futuristide arsenalist võeti üle bruitism kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng. Rühma liikmed leiutasid nn. simultaanse poeemi ,,poeemi" sisuks olid kõikvõimalikud seoseta sõnad, mis toodi kuuldavale üheaegse deklameerimisega. Lisandiks olid vile ja karjed. Dada esimeseks publikuks olid needsamad korralikud Zürichi kodanikud, kes käisid samas kohvikus. Nendele langeski dadaistide viha kogu väikekodanliku kultuuri vastu. Õnnetutele Zürichi bürgeritele sõna otseses mõttes sülitati näkku, hiljem Pariisis aga näiteks loobiti publiku sekka praetud mune ja biifsteegitükke. Mingist positiivsest programmist on dadaistide puhul raske rääkida. Rühmituse nime leidmise kohta käib mitmeid hüpoteese. Ühe legendi järgi leiti sõna ,,dada" juhuslikult sõnaraamatust, kus ta tähistas laste kiikhobust. Tegelikult ei tea keegi,
(oskussõnadega). Sel teel püüdsid nad seostada inimest tehnikaajastuga, näidata ühiskonn toimunud muutusi. Kubistlikke ja konstruktivistlikke luuletusi on kirjutanud prantslane Guillaume Apollinaire, eestlased Johannes Barbarus ja Henrik Visnapuu. Dadaism ja sürrealism Dadaism Dadaism (dada tähendab prantsuse lastekeeles mänguhobust) sündis Esimese maailmasõja vapustustest. Dadaistide protest ei piirdunud sõjaga. Nad mõistsid hukka kogu tsivilisatsiooni ja kultuuri ning otsustasid põgeneda kaosesse. Dadaistid püüdsid maailma mõistusele tuua sokikunsti abil. Nad käsutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes ja püüdsid nii luua lugejas vabastava elamuse. Dadaistlikku luulet viljelesid prantslased Louis Aragon ja Paul Eluard. Sürrealism Sürrealism tekkis 1920. aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga
Dadaism sündis 8.veebruar 1916 Sürichis. Asutati Voltaire kabaree (boheemlaste kogukond, kus alustati lärmakate showdega). Seal esitati Prantsuse, hollandi laule, neegrimuusikat, palalaika ansamblid. Hakati ise muusikat looma, karjuti seosetuid sõnu pillimuusika vahele. Dadaistid suunasid oma viha tavainimese vastu. 1917.aastl jõuti ajalehe "Dada" juurde. Üritasid kirja panna rühmituse programmi. 1922.aastal lagunes dadaism, taaselustus 1960.aastal. dadaistide suur juht oli Marcel Duchamp. Readymade- suvalised esemed esitatakse taiesena. Merz- praht, prügi, suvakad asjad toodi prügimäelt ja tehti sellest kunsti. Marcel Duchamp 1917.aastal esitas pissuaari nime alla "Fontään", enda varjunimeks oli Mutt. Parodeeris "Mona Lisat", selle töö nimi oli "L.H.O.O.Q" 1919. Jean Arp Tegi ruumilisi taieseid (kujukesed) Francis Piabia Müstiline mees, mõtles välja konstruktsioone, mida ei olnud võimalik kasutada
· Värvid on tuhmid. · Teostele saadi inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. Kuulsaimad kunstnikud · Carlo Carrà · Giorgio de Chirico · Giorgio Morandi · Alberto Savinio SÜRREALISM Sürrealism on 20. sajandi kunstivool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon, Paul Éluard jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dali). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne
neid võib nimetada verbaalseks deliiriumiks. Kuid Tzara leidis, et dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma. Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana. Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890 1898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid
"poriseid" värve. Ekspressionismi "teine laine" (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Sürrealism - Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada
Duchamp pidas omamoodi ,,rahuvõitlust", arvates Esimese maailmasõja süüdlaseks keskmise passiivse mugandunud kodaniku, keda tuli sokeerimisega rööpast välja lüüa. Üks võimalus oli kokkukutsutud publikule mõttetuid seosetuid luuletusi ette kanda, kakofoonilist muusikat esitada või lihtsalt solvanguid karjuda. Allakirjutanule teadaolevalt noid etendusi siiski kirikuhoonetes ei korraldatud ja dadapalveteks ei nimetatud. Sellest siis vormiline erinevus Pussy Riotist. Aga dadaistide tegevust võiks (ikkagi meelevaldselt) mõista ka kui sõjaaegset appikarjet ja sellisena kui üht äärmuslikku palvevormi ning tekitada seose tänapäevase Pussy Riot´iga, kes paraku oma appikarjeks/palveks ei valinud Duchamp´i moel suhteliselt turvalist ja neutraalset näitusesaali, vaid koha, kus kehtivad traditsioonid muutsid bändi tegevuse paljude usklike sügavaimate religioossete tunnete solvajaks ja bänd blokeeris seetõttu ise oma sõnumi.
Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dadaistid leiavad, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks SÜRREALISM Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890 1898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid
trambiti jalge alla. Järgmisel päeval ta suri 33-aastaselt. Umberto "Boccioni "Elastika" (1912) Giacomo Balla "Line of speed" (1913) Dadaism kujunes välja Esimese maailmasõja(1914-18) ajal neutraalses veitsi linnas Zürihis kuhu oli sõja jalust põgenenud mitmeid kunstnikke ja kirjamehi. Vaimuinimesi vapustas sõda sügavalt ja pani kahtema senistes tõekspidamistes. Nende meelest oli just keskmine kodanik oma passiivsusega sõja puhkemises süüdlane. Dadaistide eesmärgiks oli oma tegevusega see väikekodanlane rööpast välja lüüa. Nii võib öelda, et dada ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides. Dadaistide põhiline eesmärk oli okeerimine. Üks võimalus oli kokkukutsutud publikule mõttetuid seosetuid luuletusi ette kanda või neid solvangutega üle kallata. Nii vihastati väikeses varietees Cabaret Voltaire pahaaimamatut publikut neile kakofoonilist muusikat
Dadaism Tekkis Sveitsis 1916. Nad korraldasid kirjanduslike õhtuid ja kunstnäitusid, mis saatsid skandaalid. Dadaismi tekkelugu ei ole päris selge, on mitu versiooni: 1. Rühmituse juht figuure vastas kogu aeg ,,da-da". 2. Juhuslik sõna juhuslikust raamatust. 3. Dada tähendab prantsuse keeles kiikhobust. Eeskuju võeti eeskuju eelnevatest kunstivooludes aga dadaismil puudub programm. Dadaistide arvates oli kõige suurem kunstnik juhus. Vaatajad püüdsid ehmatada oma mõtetust väljendavate töödega. Tihit kasutasid kolaazi. Marcell Duchamp Sündis Prantsusmaal. Esimesed tööd impersionistlikud, hiljem viljeles kubofuturism. Selgelt liigendatud piltidel püüdis anda edasi liikumist. 1915 jõudis Dadaism. Tõi kunsti töödusliku tarbeesemed. Püüdis maailma näha uudsest
vormikeele poole. · Reaalsuse purustamiseks tuli loobuda perspektiivist, modelleeringust ja ka faktuurist. · Mondrian nimetas oma loomemeetodit "neoplastitsism". · Mondrian uskus, et on oma taiestes lõpuks saavutanud absoluutselt objektiivse harmoonia. · Theo van Doesburg oli maalikunstnik, dekoraator, luuletaja, arhitekt ja kunstiteoreetik. · Tema varasemad maalid olid fovistlike mõjudega, oli seotud ka dadaistide liikumisega. · 1915 tutvus ta Mondrianiga ja temast kujunes geomeetriline abstraktsionist. · Van Doesburd nimetas oma maalisüsteemi elementarismiks. · Van Doesburg oli aktiivne geomeetrilise stiili propageerija, ta käis korduvalt loenguid pidamas Saksamaal Bauhausis. · 1926 kirjutas manifesti "De Stijl" · 1930 siirdus Pariisi, kus asutas ajakirja "Art Concrete" ja pani aluse samanimelisele kunstisuunale.
.....................................................................16 Kasutatud kirjandus...........................................................................17 2 Sissejuhatus Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid
Näiteks: "Isepäinis ilus on sõit Stalheimist Gudwangenisse, kus tee kümnes keerus alla orgu konksvingerdab, nenda et testamendi tegemise mõte ep ole kellestki väga kaugel." (F. Tuglas.) dadaism (dada tähendab prantsuse lastekeeles kepphobust), 1916. aastal Esimese maailmasõja vapustustest Zürichi pagulaspoeetide ringkonnas tekkinud kirjandusmeetod, mis väljendas anarhilist protesti sõja vastu. Dadaistide (peetakse sürrealistide eelkäijateks) protest ei piirdunud sõjaga. Nad mõistsid hukka kogu tsivilisatsiooni ja kultuuri ning otsustasid põgeneda kaosesse. Dadaistid püüdsid maailma mõistusele tuua sokikunsti abil. Nad kasutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes, luues nii vabastava elamuse. Tapatalgute mõttetusele vastandasid nad kunsti keelelise mõttetuse, rikutud tsivilisatsioonile kunsti primitiivsuse ja spontaansuse. Üks tuntumaid dadaiste on Tristan Tzara (18961961).
kummalisemalt. Loomingus räägin lähemalt tema teostest ,,Mälu püsivus'' ja ,,Lõputu mõistatus'' ning samuti Dali paranoiakriitilisest meetodist ning ülikooli aegsetest katsetustest. SÜRREALISM Sürrealism on üks pikema kestusega, samal ajal aga ebamäärasemaid moodsa kunsti voole, mille mõjusid võib leida tänapäevalgi. Selle sünd oli Esimese maailmasõja järgses Pariisis, kus 1924. aastal koondas Andre Breton, kes sel hetkel veel kuulus dadaistide hulka, enda ümber mässumeelsete ja sõjas ning ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kellega moodustati sürrealistide koolkond. Nimi ,,sürrealism'' tuleb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. See on fantaasiakunst, kus tavalised olendid ja esemed ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse, saades nii mingeid nägemusi või unenägusid meenutavaid kujutluspilte. Niisuguse kunsti tekkel oli suur osa 20.
lõpuks loodi ka ise ,,muusikat" futuristide arsenalist võeti üle bruitism kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng. Rühma liikmed leiutasid nn. simultaanse poeemi ,,poeemi" sisuks olid kõikvõimalikud seoseta sõnad, mis toodi kuuldavale üheaegse deklameerimisega. Lisandiks olid vile ja karjed. Dada esimeseks publikuks olid needsamad korralikud Zürichi kodanikud, kes käisid samas kohvikus. Nendele langeski dadaistide viha kogu väikekodanliku kultuuri vastu. Õnnetutele Zürichi bürgeritele sõna otseses mõttes sülitati näkku, hiljem Pariisis aga näiteks loobiti publiku sekka praetud mune ja biifsteegitükke. Mingist positiivsest programmist on dadaistide puhul raske rääkida. Rühmituse nime leidmise kohta käib mitmeid hüpoteese. Ühe legendi järgi leiti sõna ,,dada" juhuslikult sõnaraamatust, kus ta tähistas laste kiikhobust. Tegelikult ei tea keegi, kust see
Looja Alexander Calder. Hiljem lisas Nicolas Schöffer valguse ja heliefektid. Minimalism on plaanipärane ja range, süsteemne ja reegleid järgiv. Objektideks on maalid, kus on eraldumine tegelikkuse kujutamisest ning lihtsad elemendid on kokku laotuna eksponaadiks. Tekkisid installatsioonid kindla ruumiga seotud teosed, ehitised. Esindajad: Carl André, Sol Lewitt, Robert Morris. Sündmused ja etendused Lähtuvalt dadaistide etenduste tegemise kommetest tekkis 1960-ndatel taas ühiskonda kritiseeriv kunstiteose asendamine teatrilaadse tegevusega. Protsessi ehk sündmust nimetati happening'iks. Ideoloogiks oli John Gage, kes lõi Saksamaal rühmituse Fluxus. Toimingud olid nii igapäevaelu katkendid kui ka ühiskonda kriitiseerivad ja intrigeerivalt mõjuvad ettevõtmised. Prantslane Joseph Beuys oli poliitiline ja lummav etenduste korraldaja. Etendus, kus on juba varem valmis muretsetud
lõpuks loodi ka ise „muusikat“ – futuristide arsenalist võeti üle bruitism – kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng. Rühma liikmed leiutasid nn. simultaanse poeemi – „poeemi“ sisuks olid kõikvõimalikud seoseta sõnad, mis toodi kuuldavale üheaegse deklameerimisega. Lisandiks olid vile ja karjed. Dada esimeseks publikuks olid needsamad korralikud Zürichi kodanikud, kes käisid samas kohvikus. Nendele langeski dadaistide viha kogu väikekodanliku kultuuri vastu. Õnnetutele Zürichi bürgeritele sõna otseses mõttes sülitati näkku, hiljem Pariisis aga näiteks loobiti publiku sekka praetud mune ja biifsteegitükke. Mingist positiivsest programmist on dadaistide puhul raske rääkida. Rühmituse nime leidmise kohta käib mitmeid hüpoteese. Ühe legendi järgi leiti sõna „dada“ juhuslikult sõnaraamatust, kus ta tähistas laste kiikhobust. Tegelikult ei tea keegi, kust see
Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. Seltskond asutas ühes väikeses kohvikus nn. Voltaire'i kabaree , milles pahaaimamatule publikule esitati seosetuid poeeme, kakofoonilist muusikat ja tihti karjuti näkku lausa solvanguid. Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887-1966) eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest. Sama laadi sündmused toimusid ka ookeani taga New Yorgis. Sinnagi oli sõjatules Euroopast põgenenud äärmuslikult meelestatud kunstnikke, kellest olulisim oli Marcel Duchamp (1887-1968). Juba varem oli laialdast tähelepanu äratanud tema teos "Trepist alla tulev akt"
Paljudel piltidel on realistlikud kujundid olemas, kuid paigutatud õhuta, kummalisse ruumi. Kummalised asjad, mis viitavad ajale, ruumimõõtmisele. Inimeste asemel kujutavad nad näota skultuure või mannekeene, kel puudub side ruumi ja ajaga. ,,Prohvet", ,,Hector ja Andromache", ,,Kadunud poeg". SÜRREALISM: Sõja lõppedes kogunesid dadaistid Pariisi. Sürrealistide vaimseks juhiks oli André Breton. Paar aastat käis sürrealistide ja dadaistide vahel võitlemine. Võitjana väljub Breton. Kui dada liikmed olid anarhistlikumad. 1924.aastal avaldab Breton psühhoanaluusi rajajale S.Freudile toetust tema öpetusele. Sürrealismi määratlus ei viita kunstile, nende eesmrgiks oli vähendada piiri elu ja kunsti vahel. Ühiskonda, kultuuri ja eriti läänemaailma kapitalistlikku kultuuri pidasid nad inimese vabaduse ja tegelike vajaduste mahasuruvaks jõuks. Spontaansus, alatedadlike tungide väljendamine see vabastab inimese
materjalidest. Kunstiteosed olid pigem osalised etenduses või sõnalise loomingu lisad. Dadaism levis peamiselt trükistena, millel oli rahutu välimus. NewYorgis levis futurismi ja kubismi ühendav ning üldiselt maalikunsti parodiseeriv stiil. Samuti esitati näitustel tavalisi tööstusesemeid või lihtsalt kunstile varasemast võõraid esemeid. Dadaismi puhul pole mõtet rääkida ilust, pigem oli eesmärgiks mäss ning püüd sundida inimesi mõtlema teisiti kui varem. Tihti pakuvad dadaistide teosed rohkem mõtlemisele kui nägemismeelele. Saksamaal omandas dadaism vasakäärmusliku propaganda ilme, peamine vahend oli graafika ja plakatikunst. Dada oli lühiajaline nähtus, mis lagunes pärast sõda, mis avardas kunsti piire. Maal: Hans Arp Marcel Duchamp Francis Picabia Kurt Schwitters George Grosz John Heartfield Metafüüsiline maalikunst - Oli katse väljuda oma kaasajast
Intellektuaale huvitas eriti sürrealismi meetodite hulka kuuluv tehnika, mille järgi tuli tekstid kirjutada nende sisu teadvustamata, et alateadvusest või unenägudest pärinevad intuitiivsed pildid kinni püüda ja kirja panna. Sürrealistide rühm kasvas välja Pariisi dadaistidest. Dadaism oli liikumine, mis oli suunatud traditsioonilise kunstivormide vastu. Sürrealistid ei kiitnud aga heaks dadaistide anarhistlikku käitumist, vaid olid rohkem huvitatud uue ühiskondliku utoopia otsimisest, orienteerudes kommunismi põhimõtetele. Nad uskusid, et suudavad saavutada oma ühiskondlikpoliitilised eesmärgid, järgides Freudi psühhoanalüüsi ja paljastades inimese alateadlikud ja instinktiivsed ihad, aidates sellega kaasa tema vabanemisele. Salvador oli nii sürrealistide kui ka Freudi kirjutiste ja teostega tuttav juba tudengiajast Madridis
,,muusikat" futuristide arsenalist võeti üle bruitism kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng. Rühma liikmed leiutasid nn. simultaanse poeemi ,,poeemi" sisuks olid kõikvõimalikud seoseta sõnad, mis toodi kuuldavale üheaegse deklameerimisega. Lisandiks olid vile ja karjed. Dada esimeseks publikuks olid needsamad korralikud Zürichi kodanikud, kes käisid samas kohvikus. Nendele langeski dadaistide viha kogu väikekodanliku kultuuri vastu. Õnnetutele Zürichi bürgeritele sõna otseses mõttes sülitati näkku, hiljem Pariisis aga näiteks loobiti publiku sekka praetud mune ja biifsteegitükke. Mingist positiivsest programmist on dadaistide puhul raske rääkida. Rühmituse nime leidmise kohta käib mitmeid hüpoteese. Ühe legendi järgi leiti sõna ,,dada" juhuslikult sõnaraamatust, kus ta tähistas laste kiikhobust. Tegelikult ei tea keegi,
lõpuks loodi ka ise ,,muusikat" futuristide arsenalist võeti üle bruitism kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng. Rühma liikmed leiutasid nn. simultaanse poeemi ,,poeemi" sisuks olid kõikvõimalikud seoseta sõnad, mis toodi kuuldavale üheaegse deklameerimisega. Lisandiks olid vile ja karjed. Dada esimeseks publikuks olid needsamad korralikud Zürichi kodanikud, kes käisid samas kohvikus. Nendele langeski dadaistide viha kogu väikekodanliku kultuuri vastu. Õnnetutele Zürichi bürgeritele sõna otseses mõttes sülitati näkku, hiljem Pariisis aga näiteks loobiti publiku sekka praetud mune ja biifsteegitükke. Mingist positiivsest programmist on dadaistide puhul raske rääkida. Rühmituse nime leidmise kohta käib mitmeid hüpoteese. Ühe legendi järgi leiti sõna ,,dada" juhuslikult sõnaraamatust, kus ta tähistas laste kiikhobust. Tegelikult ei tea keegi, kust see
kakofoonilist muusikat ja tihti karjuti näkku lausa solvanguid. Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887-1966) eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest. Sama laadi sündmused toimusid ka ookeani taga New Yorgis. Sinnagi oli sõjatules Euroopast põgenenud äärmuslikult meelestatud kunstnikke, kellest olulisim oli Marcel Duchamp (1887-1968). Juba varem oli laialdast tähelepanu äratanud tema teos "Trepist alla tulev akt"
„Dadaistid, eitades vana kunsti, propageerivad kunsti, mis ühendab endas kõik kunstiliigid ja viib ellu uued ideed /---/. Dadaistid hakkasid esimesena kasutama automaatkirjutamist, mis sai ka sürrealistide meetodiks. Loomingus tahtsid nad kõigist erineda, ignoreerides isegi keele põhialuseid, nende teostel ei ole pealkirju, nad ei kasuta kirjavahemärke ega tavaloogilist mõttekäiku. Dadaistide väitel sümboliseerib dada ürgset suhet maailmaga, seda laadi olid ka nende luuleeksperimendid, mille eesmärgiks oli vabanemine mõistuse kontrollist, loogilistest seostest teksti ülesehitamisel. Avalikel esinemistel demonstreeriti müraluuletusi, abstraktseid foneetilisi luuletusi, esitati simultaanset luulet (kolmes keeles ühel ajal) jne. /---/ Esindajad: T. Tzara, Hugo Ball (1886 – 1927), Kurt Schwitters (1887 – 1948), Louis Aragon (1897 – 1982), Paul Éluard (1895 – 1952).
annaabi.ee 
